4-20-1752 KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-1752 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Väärteoasi Aleksei Tšekulajevi väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- aprilli
- a otsus Apellant menetlusalune isik Aleksei Tšekulajev (ik 38501100285, elukoht XXX) RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
- aprilli
- a otsus muutmata ja Aleksei Tšekulajevi apellatsioon rahuldamata. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohus tunnistas
- aprilli
- a otsusega Aleksei Tšekulajevi süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 20-päevase aresti. Kohus määras, et arest peab olema ära kantud Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses hiljemalt
- juuniks
- Otsuse kohaselt pani A. Tšekulajev toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo sellega, et ta juhtis
- märtsil 2020 kell 21.52 Tallinnas Timuti 12 juures suunaga Telliskivi tänava poole sõidukit, kuigi tal ei olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. A. Tšekulajev oli varem, s.o
- novembril 2019 sõiduki juhtimiselt juhtimisõiguse puudumise tõttu kõrvaldatud. Kohus leidis, et A. Tšekulajev pani temale etteheidetava teo toime kavatsetult. Menetlusalust isikut on varem samalaadse käitumise eest karistatud, mistõttu oli ta teadlik sellest, et tal 1
(4)4-20-1752 puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Sellest hoolimata asus ta taas mootorsõidukit juhtima. Kohus märkis, et A. Tšekulajevil on karistusregistri väljavõtte kohaselt üksteist kehtivat väärteokaristust, millest kolm on mõistetud sõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik ei tööta, vaid õpib Töötukassast suunatud eesti keele kursustel. A. Tšekulajevile määratud üheksast rahatrahvist on tasutud vaid üks ja trahve tasutakse kohtutäituri kaudu. 640 euro suuruse rahatrahvi osas on esitatud kohtule taotlus karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga või arestiga. Kuna A. Tšekulajevil puudub püsiv sissetulek, ei ole rahatrahv kui karistusliik maakohtu hinnangul täidetav ja korduv rahatrahvide kohaldamine ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele suunanud. Seega on rahatrahv end ammendanud. A. Tšekulajevit karistati
- a jaanuaris ka arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid ta pani sellest hoolimata kahe kuu möödudes toime uue samalaadse väärteo. Kuna kõik kergemad karistuse liigid ei ole soovitud mõju avaldanud, tuleb maakohtu hinnangul kohaldada aresti. Kohus hindas A. Tšekulajevi süü väärteo toimepanemisel keskmiseks. Maakohus suhtus menetlusaluse isiku kohtueelses menetluses avaldatud kahetsusse kriitiliselt, sest A. Tšekulajevit on eelnevalt juba kolmel korral samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, kuid ta on sellest hoolimata jätkanud teadlikku liikluse ohustamist. Karistuse määra valikul lähtus kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, menetlusalust isikut iseloomustavatest karistusandmetest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leidis maakohus, et A. Tšekulajevile tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras, kuna keskmises määras mõistetud ja asendatud karistus oma eesmärki ei täitnud. Kohus ei pidanud võimalikuks asendada aresti üldkasuliku tööga. A. Tšekulajevit karistati viimase väärteo toimepanemise eest arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid see ei suutnud tema õiguskuulekust tagada. Samalaadsete väärtegude toimepanemise jätkamine näitab süüdlase negatiivset suhtumist õiguskorda ja kohaldatud karistustesse ning järjekordse väärteo toimepanemise eest mõistetavat aresti ei saa asendada üldkasuliku tööga.
- Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni menetlusalune isik A. Tšekulajev, kes palub vähendada talle maakohtu otsusega mõistetud 20-päevast aresti või asendada arest üldkasuliku tööga. Alternatiivselt taotleb kaebaja võimaldada tal arest ära kanda ositi – ühe nädala jooksul 2 või 3 päeva korraga. Menetlusalune isik selgitab, et tal ei ole võimalik 20-päevast aresti järjest ära kanda, sest ta õpib, elab üüripinnal ja tal on uues töökohas katseaeg. A. Tšekulajev ei soovi jääda ilma elatusvahenditest ega eluruumist.
- Vastuseks Tallinna Ringkonnakohtu
- mai
- a puuduste kõrvaldamise määrusele teatas A. Tšekulajev, et nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja märkis, et ta on valmis karistust kandma, kuid palub võimaldada tal mõistetud arest ära kanda ositi – pooleteise kuu jooksul vabadel päevadel kahe või kolme päeva kaupa. 2
(4)4-20-1752 A. Tšekulajev asus hiljuti tööle OÜ-s X. Tal on tööl katseaeg ja jätkab koolitusega. Menetlusalune isik ei soovi töökohta ega sissetulekut kaotada, sest ta peab üürikorteri eest tasuma.
- Vastuseks Tallinna Ringkonnakohtu
- mai
- a päringule teatas kohtuvälise menetleja esindaja, et ta nõustub apellatsiooni läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
- Kohtuväline menetleja esitas ringkonnakohtule
- juunil 2020 kirjaliku seisukoha apellatsioonile, milles palub jätta maakohtu määrus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuväline menetleja pidas vajalikuks juhtida ringkonnakohtu tähelepanu apellandi varasemale käitumisele. Tal on üksteist kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud rahatrahvid on kõik tasumata ning
- jaanuaril 2020 asendati menetlusalusele isikule samaliigilise süüteo toimepanemise eest mõistetud arest üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks.
- VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Vaidlustamata enda süüdimõistmist LS § 201 lg 2 järgi, vaidlustab A. Tšekulajev talle mõistetud karistuse pikkust ja palub karistuseks mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Alternatiivselt taotleb menetlusalune isik aresti kandmise ajatamist.
- Apellant palub esitatud kaebuses vähendada talle maakohtu poolt karistuseks mõistetud 20-päevase aresti pikkust. Seoses sellega märgib ringkonnakohus, et A. Tšekulajev pole mingilgi viisil oma taotlust põhjendanud ning kohtukolleegium ei tuvasta asjaolusid, mis annaks aluse maakohtu poolt menetlusalusele isikule mõistetud arestipäevade vähendamiseks. Maakohus on otsuses põhjendanud A. Tšekulajevile mõistetud karistust ja seda, miks tuleb menetlusalust isikut karistada just 20 päeva pikkuse arestiga. Maakohus lähtus karistuse määra valikul menetlusaluse isiku keskmisest süüst, menetlusalust isikut iseloomustavatest karistusandmetest (s.h asjaolust, et isikut on varem juba kolmel korral samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud) ning süüd kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Samuti on maakohus karistust mõistes järginud ka põhimõtet mõista igal järgneval korral raskem karistus kui eelmisel korral, sest viimati karistati A. Tšekulajevit samalaadse süüteo toimepanemise eest 15-päevase arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et menetlusalune isik on varasematele karistustele vaatamata jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist, asus maakohus seisukohale, et A. Tšekulajevile tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmisest määra ületavas määras. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Tšekulajevile mõistetud karistus 20 päeva aresti kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid, mistõttu puudub alus talle mõistetud aresti määra vähendamiseks. 3
(4)4-20-1752
- Aresti asendamist üldkasuliku tööga ei pea kohtukolleegium põhjendatuks. Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et üldkasuliku töö määramine ei täidaks apellandi puhul KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärke. Kuivõrd maakohus on oma otsuses A. Tšekulajevile karistuse mõistmisel tema arestiga karistamise kohasust üksikasjalikult põhistanud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki maakohtu argumente üle korrata. Olulisimaks asjaoluks, mis kohtukolleegiumi hinnangul näitab, et üldkasulik töö ei mõjuta A. Tšekulajevit süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskuulekalt käituma, on talle Harju Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega mõistetud väärteokaristus. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt mõisteti apellant süüdi LS § 201 lg 2 järgi ehk samalaadse väärteo toimepanemise eest ning talle mõistetud 15-päevane arest asendati üldkasuliku tööga. Väljavõtte kohaselt sai A. Tšekulajevil karistus täidetud
- veebruaril
- Sellele vaatamata pani ta
- märtsil 2020 toime uue samalaadse õigusrikkumise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et üldkasulik töö seega A. Tšekulajevi käitumisele toimet ei oma ning eripreventiivset mõju võib avaldada vaid tema karistamine arestiga.
- Alternatiivselt palub apellant pikendada aresti kandmise aega pooleteise kuu võrra ja võimaldada tal karistust kanda vabadel päevadel korraga kahe või kolme päeva kaupa. Oma taotlust põhjendab A. Tšekulajev töökoha ja seeläbi ka sissetuleku säilitamise vajadusega, et tasuda üürikorteri eest. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks karistuse kandmist ositi, kuivõrd apellant ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal on olemas töökoht või et 20-päevase aresti kandmine tekitaks talle mingisuguseid muid pöördumatult raskeid tagajärgi (sh väidetava töökoha ja üürikorteri kaotuse). Märkida tuleb sedagi, et süütegude toimepanemine ja nende eest mõistetav karistus ei pea süüdlase jaoks olema mugav, vaid selle teatud määral elukorraldust muutev ja ebamugavust kaasa toov mõju peabki suunama isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega on A. Tšekulajevi elukorraldus mõnevõrra raskendatud just tema enda käitumisest tingitult.
- Eelnevast lähtuvalt ja tuginedes VTMS § 145 lg-le 1 ja § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
- aprilli
- a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 4
(4)