← Eesti

2-17-19491/63

Obsah (10)§ 138§ 429§ 667§ 174§ 477§ 175§ 168§ 218§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-17-19491 Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020, Tallinn Kohtuasi Mittetulundusüh

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Mittetulundusühing Ohutu Kodu (hageja) esitas 29.12.2017 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Graniidi tn 9 korteriühistu (kostja) vastu 25.09.2017 üldkoosoleku protokolli ärakirja koos lisadega väljastamise kohustamise nõudes.
  2. Maakohus jättis 07.06.2019 otsusega hagi rahuldamata ja ning menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus võttis 28.09.2019 määrusega vastu hageja loobumise hagist ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Samuti tühistas ringkonnakohus maakohtu 07.06.2019 otsuse. Ringkonnakohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud kostja kanda.
  3. Hageja esitas 09.10.2019 kohtule menetluskulude nimekirja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 2752,40 eurot, millest riigilõiv on 650 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2102,40 eurot (sh käibemaks). Hageja palub kostjalt välja mõista viivised menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  4. Kostja teatas 22.10.2019 vastuses, et peab põhjendatud kuluks õigusabikulusid 8,3 tunni ulatuses, tunnitasuga 85 eurot, kokku 705,50 eurot, millele lisandub käibemaks 141,10 eurot. Samuti peab kostja põhjendatud kuluks riigilõivusid 650 eurot. Kokku peab kostja põhjendatud kuludeks 1541,60 eurot. MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  5. Harju Maakohus määras 15.01.2020 määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulu 1246,40 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1246,40 eurolt) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu määr on liialt suur, kuivõrd hagejat on asjas esindanud õigusbüroo jurist. Kohus pidas põhjendatud hageja esindaja tunnitasu määraks 90 2

(6)eurot, millele lisandub käibemaks. Nimetatud tunnitasumäär on üldteada asjaolu kohaselt tavaliseks tasuks õigusbüroodes. Hageja esindaja ajakulu oli 14,6 tundi. Kohus leidis, et kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu, mis on tekkinud enne 30.10.2018 kohtuistungi toimumist, kuivõrd kostja esitas hagejale koheselt viimase poolt nõutavad dokumendid, et vältida menetluskulude edasist tekkimist. Samuti võttis kohus arvesse asjaolu, et hagejal oli võimalus esitada hagist loobumise avaldus juba maakohtus, kuid hageja seda ei teinud. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel hageja enda tegevusega. Kohus nõustub ka kostja poolt väljatooduga, et põhjendatud hageja esindaja ajakuluks kuni 30.10.2018 toimunud kohtuistungini saab pidada 8,3 tundi ehk 747 eurot (8,3 tundi x 90 eurot), millele lisandub käibemaks summas 149,40 eurot. Hageja on palunud välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 300 eurot, määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, s.o kokku 350 eurot kooskõlas

§ 138lg 2.

Põhjendatud ei ole kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsioonkaebuse riigilõiv summas 300 eurot, kuivõrd hagejal oli võimalus esitada selgesõnaline hagist loobumise avaldus maakohtule kuni asjas tehtud lõpplahendi jõustumiseni vastavalt

§ 429lg 1.

Seega ei olnud antud juhtumil hagejapoolne apellatsioonkaebuse esitamine vajalik ning selles osas riigilõivu kostja kanda jätmine ei ole õige. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kogusummas 1246,40 eurot, millest riigilõiv 350 eurot ja esindajakulu summas 896,40 eurot. MÄÄRUSKAEBUS

  1. Hageja esitas 31.01.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osaliselt ja palub teha uue määruse, millega mõista täiendavalt kostjalt välja menetluskulud 1506 eurot (2752,40 - 1246,40). Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole maakohtus hagist loobumise avaldust esitanud. Hageja esitas hagist loobumise avalduse maakohtule, mille maakohus jättis tähelepanuta. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus hagist loobumise vastu võtta. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et hageja esindaja tunnitasu suurus peab olema 90 eurot, maakohtu seisukoht on põhjendamata. Maakohtu määrus on vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2019 määrusega, mille ringkonnakohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu määrus on maakohtule kohustuslik. Maakohus aga otsustas, et kostja ei pea kandma hageja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulusid. Hageja leiab, et kostja peab kandma hageja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 948 eurot (4,5 tundi * 120 + käibemaks 20%) + 300 eurot riigilõiv. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  2. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
  3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3

(6)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulu 830,40 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 680,40 eurot (sh käibemaks) ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 150 eurot. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulu 830,40 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 680,40 eurot (sh käibemaks) ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 150 eurot. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. 10. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse

§ 174lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid.

Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm nr 3-2-1-137-13, p 11).

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 11). 10.1. Maakohus ületas diskretsioonipiire, kui jättis sisuliselt hindamata hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse, mis tekkisid pärast 30.10.2018 toimunud kohtuistungit. Kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.09.2019 määrusega maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud kostja kanda, siis ei saanud maakohus jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust rahuldamata põhjusel, et hageja ei esitanud maakohtu menetluses hagist loobumise avaldust. Ringkonnakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel

§ 168

lg-t 5 ning menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda jõustunud lahendist, millega menetluskulud on jäetud kostja kanda. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et hageja esitas maakohtule 23.07.2018 tingimusliku hagist loobumise avalduse (dtl 131). Sellise avalduse saamisel oli maakohtul võimalik hagejale õiguslikku olukorda selgitada, mitte jätta avaldust tähelepanuta. Maakohus leidis, et enne 30.10.2018 hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud täies ulatuses ehk 8,3 tundi. Kostja maakohtu määruse peale määruskaebust ei esitanud, mistõttu ringkonnakohus eeltoodud osas hageja lepingulise esindaja tehtud toimingute vajalikkust ja põhjendatust ei kontrolli. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja tehtud toimingute vajalikkust ja põhjendatust, mis tekkisid pärast 30.10.2018 toimunud kohtuistungit. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja esindajal 30.10.2018 kohtuistungi protokolli tutvumisele ja analüüsile 0,1 tundi; maakohtu 09.11.2018 määrusega tutvumisele ja analüüsile kulus 0,25 tundi; nõupidamisele kliendiga seoses maakohtu 09.11.2018 määrusega kulus 0,5 tundi; 27.11.2018 määruskaebuse ettevalmistamiseks, põhjendamiseks ja koostamiseks kulus 0,75 tundi; ringkonnakohtu määrusega tutvumisele ja analüüsile kulus 0,25 tundi; maakohtu 04.03.2019 määrusega tutvumisele ja analüüsile kulus 0,25 tundi; hageja 25.03.2019 seisukoha koostamisele, tõendite kogumisele ja ettevalmistamisele kulus 0,5 tundi; kostja 28.03.2019 seisukohaga tutvumisele kulus 0,2 tundi; maakohtu 07.06.2019 otsusega tutvumisele ja analüüsile kulus 1,5 tundi; nõupidamisele kliendiga seoses maakohtu otsusega ja apellatsiooni esitamise vajadusega kulus 0,5 tundi; õigusliku positsiooni kujundamisele, apellatsioonkaebuse ettevalmistamisele, põhjendamisele ja koostamisele kulus 1,5 tundi. 4

(6)Eeltoodud hageja esindaja toimingud on kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Seejuures arvestab kolleegium tehtud toimingute sisu, menetlusdokumentide mahtu, asja olemust ja vaidluse keerukust. Seega on hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud vajalikud ja põhjendatud 14,6 tunni ulatuses (8,3+6,3). 10.2. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, kui jättis hindamata esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse lähtuvalt praeguse asja sisust. Ringkonnakohus saab selle minetuse kõrvaldada ja hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 144 eurot koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud esindaja tunnitasu 90 eurot, millele lisandub käibemaks (108 eurot koos käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele, dtl 15).

Hageja esindaja ei ole advokaat. Samuti arvestab kolleegium, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka õigusliku vaidlusega. Hageja on soovinud kohtult menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmist ja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena 1314 eurot, millele lisandub käibemaks 262,80 eurot, seega kokku 1576,80 eurot (14,6 * 108). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuludena välja 896,40 eurot (sh käibemaks 149,40 eurot). Ringkonnakohus mõistab täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 680,40 eurot (sh käibemaks). 10.3. Maakohus ületas diskretsioonipiire, kui leidis, et apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tuleb jätta kostjalt välja mõistmata, sest hagejal oli võimalus esitada hagist loobumise avaldus maakohtule ning apellatsiooni esitamine ei olnud vajalik. Kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.09.2019 määrusega maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud kostja kanda, siis ei saanud maakohus jätta apellatsioonilt tasutud riigilõivu kostjalt välja mõistmata põhjusel, et hageja ei esitanud maakohtu menetluses hagist loobumise avaldust. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 300 eurot. Kuna hageja loobus hagist apellatsioonimenetluses, siis tuleb arvestada sellega, et hagejal on õigus

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 3 alusel saada tagasi pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust (selleks tuleb hagejal esitada kohtule vastav avaldus). Seetõttu ei ole põhjendatud 150 euro osas riigilõivu väljamõistmine kostjalt. Apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv tuleb kostjalt välja mõista 150 euro ulatuses. Ringkonnakohus mõistab täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 150 eurot.

  1. Hageja põhjendatud ja vajalikud esindajakulud on seega 1576,80 eurot (14,6 * 108), millele lisandub riigilõivude kulu 500 eurot. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist, mistõttu tuleb määrata, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse määruse jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  2. Arvestades, et hageja lepingulise esindaja kulude nõue oli 2102,40 eurot ning riigilõivude hüvitamise nõue oli 650 eurot, siis jääb hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 675,60 euro osas, millest lepingulise esindaja kulud on 525,60 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv on 150 euro. 5

(6)13.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.