Obsah (6)

§ 187§ 172§ 663§ 659§ 466§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-1829 Tsiviilasi YY avald

§ 187

lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. 05.02.2019 määrusega keeldus Harju Maakohus menetlemast YY (avaldaja) avaldust alaealiste laste hooldusõiguse ja suhtluskorra muutmiseks. Määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus rahuldamata ja menetluskulud jäid avaldaja kanda. 02.08.2019 määrusega keeldus Riigikohus menetlemast avaldaja kaebust ja määras samuti jätta menetluskulud avaldaja kanda.
2. Puudutatud isik DD esitas avaldaja määruskaebusele vastuse 26.02.2019, milles sisaldus nimekiri vastamisega seotud menetluskuludest. Puudutatud isik taotles 650 euro hüvitamist õigusabi eest. Avaldaja vaidleb kuludele vastu. Maakohtu määrus
3. Harju Maakohus rahuldas puudutatud isiku avalduse ja mõistis avaldajalt välja hüvitise 650 eurot.
4. Puudutatud isik nõuab temale määruskaebusele vastuvaidlemiseks osutatud õigusabi hüvitamist 5h töö eest tunnitasuga 130 eurot. Esindaja tehtud toimingud on loetletud menetluskulude nimekirjas. Kohtu arvates on kulud põhjendatud ja vajalikud. Töömaht ja tunnitasu ei ole ülemäärased. Kohus ei nõustunud avaldajaga, et piisanuks 1h tööst tunnitasuga 100 eurot. Avaldaja ise kasutas kaebuse esitamisel õigusabi kogumahus 6h tunnitasuga 140 eurot. Avaldaja etteheide asjakohatute põhjenduste esitamisest kaebuse vaidlustamisel on alusetu. Osutatud õigusabi tõi kaasa vaidluse lahendamise puudutatud isiku kasuks. Avaldaja ise kulutas õigusabile rohkem, mis talle menetluses edu ei toonud. Avaldaja määruskaebus ja puudutatud isiku seisukoht
5. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta välja mõistmata hüvitis 100 eurot ületavas osas. Maakohus rikkus määruse tegemisel menetlusõigusnorme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.
6. Riigikohtu seisukoha kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (lahend nr 3-2-1-115-13, punkt 25). Tallinna Ringkonnakohus sedastas tsiviilasjas nr 2-12-40161, et kohtupraktika kohaselt on peetud advokatuuri mittekuuluva lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 80-120 eurot, arvestades konkreetset esindussuhet ja asjaolusid. Nt tsiviilasjades nr 2-10-67455 ja 2-11-18754 peeti põhjendatud tunnitasuks mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul 80 eurot, tsiviilasjas nr 2-10-12624 90 eurot ning tsiviilasjades nr 2-11-51493, 2-11-48387, 2-10-32587 ja 2-11- 3 26930 100 eurot. Maakohus on diskretsioonipiire ületades jätnud menetluskulude kindlaksmääramisel eeltoodud põhimõtted ja kohtupraktika arvesse võtmata. Samuti on kohus jätnud arvesse võtmata käesoleva asja olemuse ning asjaolu, et määruskaebemenetluses oli otsustamisel üksnes avalduse menetlusse võtmine. Tunnitasu 130 eurot oli esitatud seisukohta arvestades põhjendamatult kõrge. Selline esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes.
7. Ka ei vajanud seisukoha koostamine taotletud ulatuses ettevalmistamist. Alusetu on kulu e-kirjadele 30min. Kohus selliseks menetlustoiminguks puudutatud isikut ei kohustanud. Puudutatud isiku ainus kohtu poolt küsitud menetlusdokument (26.02.2019) koosneb valdavalt isiku enda nägemusest faktiliste asjaolude kohta ning sisuline osa moodustab maksimaalselt 1,5 lehekülge. Tegemist ei ole dokumendiga, mille koostamisel hooldusõiguse vaidluses vajanuks isik taotletud määras õigusabi.
8. Maakohus ei arvestanud, et

§ 172

lõike 8 esimese lause kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Selliselt piiratakse oluliselt hagita menetluses väljamõistetava õigusabikulu suurust. Samuti ei võtnud maakohus arvesse Riigikohtu määruse nr 3-2-1-18-11 punktis 19 esitatud seisukohta, et hagita menetluses on põhjendatud hüvitada menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt. Üldjuhul puudub hagita menetluses hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et kulud piiramatult teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks.

1. Menetlusosaliste kulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust tuleb kontrollida eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-10, punkt 17).
2. Mõistlikuks ja põhjendatud puudutatud isiku esindaja tasu suuruseks saab pidada 100 eurot. Määruskaebemenetluses, kus otsustati alles avalduse menetlusse võtmine, ei saanud kaebaja näha ette 650 euro ulatuses puudutatud isiku kulusid.
3. Puudutatud isik palub jätta kaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 13. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus rikkus vaidlustatud määrust tehes osaliselt menetlusõiguse norme, mis toob kaasa lahendi osalise tühistamise. Ringkonnakohus teeb ise tühistatud osas uue määruse, millega vähendab puudutatud isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurust 200 euro võrra (

§ 659, § 657 lõike 1 punkt 2).

Muus osas ei anna määruskaebus alust maakohtu lahendi tühistamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 14.

§ 659

ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustab otsustuse, millega maakohus mõistis temalt välja puudutatud isiku kasuks 4 menetluskulude hüvitise, 550 euro ulatuses. Seega ülejäänud osas, s.o 100 euro väljamõistmise osas, on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lõige 3).

1. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus rikkus diskretsioonipiire, kui jättis puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimisel arvestamata, et esindaja näol ei ole tegemist Eesti Advokatuuri liikmega. Nimetatud asjaolu tõttu sai avaldajal olla õigustatud ootus, et tema poolt hüvitatava õigusabitasu suurus on väiksem, kui oleks olnud (vande)advokaadist esindaja puhul. Maakohus võrdles esindajate tunnitasusid (130 eurot vs 140 euro), kuid jättis tähelepanuta, et avaldajat esindab Eesti Advokatuuri liige. Mitteadvokaadist lepingulise esindaja madalam tasu (teenuse turuhind) on põhjendatud asjaoluga, et sellise esindaja õigusteenuse kvaliteet on kliendi jaoks vähem tagatud, mistõttu peab see olema keskmiselt ka odavam kui Eesti Advokatuuri kuuluva (vande)advokaadi teenus. Teenuse eest advokaadile makstava tasu turuhind on üldjuhul kõrgem mitteadvokaadist esindaja tasust mh põhjusel, et advokaat tegutseb advokatuuri järelevalve all, talle on seadusega kehtestatud kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning tal on kohustus omada vastutuskindlustust. Nimetatud asjaolud annavad teenuse kasutajale eelduslikult kindluse teenuse kvaliteedi kohta, aga ka võimalike minetuste korral kahjuhüvitise saamise kohta. Sellised eeldused teiste lepinguliste esindajate puhul puuduvad. Kolleegium nõustub kaebaja poolt esiletoodud kohtupraktikaga, mille kohaselt on keskmine mitteadvokaadist lepingulise esindaja kohtumenetluses esindamise teenuse turuhind 80 kuni 120 eurot üks tund. Seega taotletav 130 eurot (vastavalt esindaja 29.06.2020 kinnitusele ei sisalda käibemaksu) ületab keskmist sellise teenuse turuhinda. Arvestades ka konkreetse tsiviilasja sisu (vanemate vaheline vaidlus alaealiste laste hooldusõiguse üle, mis ei jõudnud avalduse menetlusse võtmise otsustamise staadiumist edasi) ja seda, et sama lepinguline esindaja oli samade vanemate vaidluses vähem kui kuu aega varem lõppenud kohtuasjas esindajana juba osalenud (seega vaidluse põhiolemus ja vanemate vahelisi suhteid iseloomustavad elulised asjaolud olid talle teada), leiab kolleegium, et põhjendatud ja vajalik tasu suurus ei ületa konkreetsel juhul 100 eurot 1h eest.
2. Kolleegium nõustub kaebajaga ka selles, et maakohus jättis esindaja toimingute kontrollimisel tähelepanuta asjaolu, et esindaja oli kulutanud aega toimingule, milline ilmselt ei olnud kliendi huvide kaitsmiseks vajalik. Nimelt sisaldab menetluskulude nimekiri ajakulu 30min, milline kulus esindajal kohtule e-kirjade koostamisele ja saatmisele. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kirjutas puudutatud isiku esindaja kohtule 2 e-kirja: 1) 18.02.2019 kiri sisaldas vanemate omavahelisi suhteid ja suhteid lastega kirjeldavaid asjaolusid, kuid see oli saadetud ajal, mil kohus ei olnud veel otsustanud, kas võtta avaldus menetlusse ega olnud avalduse kohta puudutatud isikult seisukohta küsinud; 2) 22.02.2019 kirjas palus esindaja teha tsiviilasja materjalid talle nähtavaks, et oleks võimalik vastata avaldaja määruskaebusele (kohus oli eelnevalt vastust küsinud). Kuna 18.02.2019 seisuga ei olnud kohus kaasanud puudutatud isikut mistahes moel menetlusse, mille algatamine oli veel otsustamata, ei saa sel päeval kulutatud aega lugeda vajalikuks ja põhjendatuks esindatava õiguste kaitsmisel, mistõttu ei ole avaldaja kohustatud seda kulu hüvitama. 22.02.2019 e-kiri oli iseenesest vajalik, kuid arvestades selle sisu, ei saanud selle koostamisele ja saatmisele kuluda üle 5min, mis aga on kaetud kaebuse ja selle lisadega tutvumisele kulunud 1,5h-ga. Eeltoodu alusel vähendab kolleegium hüvitatavat ajakulu 30min võrra.
3. Eelpool käsitlemata kaebaja vastuväited maakohtu määrusele põhjendatud ei ole. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulutas puudutatud isiku lepinguline esindaja 5 määruskaebuse ja selle lisadega tutvumisele 1,5h, kliendiga kohtumisele 1h ja kaebusele vastuse koostamisele 2 h. Kaebusele vastamiseks oli esindajal vaja tutvuda avalduse ja selle lisadega. Samuti oli vaja võrrelda vähem kui kuu tagasi lõppenud kohtumenetluse materjale uue avalduse ja selle lisadega ning arutada kliendiga kujunenud elulist ja õiguslikku olukorda uue avalduse valguses. Ja kuigi ka eelmises vaidluses esindas puudutatud isikut sama esindaja, oli tal siiski vajalik mõistlik aeg, et kujundada uue avalduse, maakohtu määruse ja avaldaja määruskaebuse osas seisukoht ja see kirja panna. Asjaolu, et konkreetses vaidluses oli puudutatud isikul mõistlik kasutada õigusteadmisi omava lepingulise esindaja teenust, nähtub asjaolust, et avaldaja oli esindatud advokaadist esindajaga. Sellises olukorras ei ole avaldaja poolt heas usus heita puudutatud isikule ette lepingulise esindaja teenuse kasutamist. Arvestades ka, et eelmises kohtuasjas osales puudutatud isik lepingulise esindaja kaudu, pidi avaldaja ette nägema, et vaidlustades avalduse menetlusse võtmisest keeldumist, võib tal tekkida kohustus hüvitada teise menetlusosalise õigusabikulu.
4. Eelnevalt vähendas kolleegium hüvitatavat ajakulu 30min võrra ja esindaja tunnitasu 100 euroni. Seega kokku on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik esindajatasu 4,5h eest 450 eurot. 19.

§ 178

lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu