Obsah (7)

§ 8§ 9§ 16§ 20§ 11§ 115§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-107452 Tsiviilasi

§ 8

lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus 3 2-20-107452 tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3).

§ 9

lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 16

lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

§ 11

lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

1. Kohtule esitati poolevaheline kirjavahetus (dtl 24, tõlge 70), millest nähtub, et räägitakse konkreetselt broneeringu kallinemisest, kuna sõiduki mõõtmed olid valesti sisestatud. 21.11.2019 on hageja koostanud töölepingu lõpetamise dokumendi, milles märgitakse ka ära, et kostja võlgneb hagejale laevapiletite eest 290 eurot (dtl 44-45). Hageja poolt on see kotjale edastatud elektrooniliselt 21.11.2019 (dtl 46). Nõude kohaselt kohustub kostja tasuma võlgnevuse 5 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Hageja poolt on 04.02.2020 koostatud kahju nõude teade, milles hageja palub kostjal tagastada 290 eurot laenu. Nimetud nõudes märkis hageja, et osapoolte vahel oli kokkulepe, et kostja tagastab antud summa (dtl 48-50). Nõue on kostjale edastatud 04.02.2020 (dtl 61). Kostja on 07.02.
2. a vastuses hagejale selgitanud, et kahjunõue on sobimatu, kuna osapoolte vahel on töövaidlus (dtl 63). Oma vastuses selgitab kostja, et oli suuline kokkulepe, et hageja tasub Rootsi sõidu oma vahendites, et töötaja saaks võtta oma tööriistad, mis oli tööandja huvides (dtl 75-77). Hageja leiab, et kostja ei ole oma väidet tõendanud, et oli sellelaadne suuline kokkulepe (dtl 96-97).
3. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagimenetluses võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.
4. Kohus selgitab osapooltele, et nõudeid ja vastuväiteid tuleb poolel endal tõendada. Antud juhul väidab hageja, et poolte vahel oli suuline laenuleping. Kostja nimetatud väitega ei nõustu. Hageja on kohtule oma väite tõendamiseks esitanud töölepingu lõpetamise, milles kajastub, et kostja võlgneb laevapiletite eest 290 eurot. Samuti on kohtule hageja poolt esitatud 04.02.2020 kahju nõue, millest selgub, et hageja loeb laevapiletite eest makstud summat laenuks. Kostja leiab, et nõue on arutusel töövaidluskomisjonis. Nimetatud perioodil oli pooltevaheline töölepingu lõpetamise vaidlus töövaidluskomisjonis menetluses ning asja arutamine toimus komisjonis 13.02.
5. Pooled on lõpetanud töölepingu poolte kokkuleppel.
6. Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et pileti ostmine oli reaalselt laen, mille tagajärjel soovisid osapooled astuda laenusuhetesse ning kostjal tekkis kohustus maksta tagasi nimetatud summa. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et olenemata sellest, et seaduseandja on näinud ette laenusuhetes lepingule suulise vormi, peab olema lepingut sõlmides mõlemale 4 2-20-107452 poolele üheselt arusaadav, millise suhtega on tegemist. Kuna laenuleping toob kaasa endaga ka õiguslikke tagajärgi peab olema selge, milles on kokku lepitud ehk poolte tahe. Antud juhul ei selgu, et laevapileteid ostes sõlmisid osapooled laenulepingu, seda ei tõenda ei laevapiletid ega ka kirjavahetus. Isegi töölepingu lõpetamisel (21.11.2019) ei ole hageja välja toonud, et see oli laen. Hageja kirjutab, et need on kostja peale tehtud kulutused, kuid laenusuhetest juttu ei ole. Nimetatud 290 eurot muutub laenuks 04.02.2020 kahju nõudes, ajal kui pooltel oli töölepingu lõpetamise suhtes vaidlus.
7. Hageja leiab, et kostjal on tõendamata väide, et Rootsi sõit 28.10.2019 kuni 29.10.2019 oli hageja huvides. Kohus pöörab tähelepanu, et töölepingu kohaselt asus kostja tööle 28.10.
8. Hageja väidab, et kostja küsis kohe kaks vaba päeva enne, kui asus lähetusse Soome. Kostja jääb lõppseisukohas selle juurde, et see oli hageja huvides. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et alates 28.10.2019 olid poolte vahel töölepingulised suhted. Töösuhetes allub töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile. Hageja väidab, et kostja küsis kaks vaba päeva. Töölepingulised suhtes ei välista vaba aja küsimist ja selle kasutamist kokkuleppel. Samas on vähetõenäoline, et kostja kellel oli alles esimene tööpäev, kasutab seda oma isiklikus sõiduks välisriiki. Kohtule esitatud tõenditest (kirjavahetus dtl 70) ei selgu, et tegemist oleks erasõiduga. Hageja väide, et kostja tegi sõidu isikliku autoga ei tõenda veel, et see oleks erasõit, kuna ka isikliku autoga on võimalik teha tööalaseid sõite.
9. Kohus selgitab osapooltele, et töölepinguliste suhete lõppemisel muutuvad sissenõutavaks kõik töösuhetest tulenevad nõuded (TLS § 84 lg 1). Hageja on 21.11.2019 töölepingu lõpetamisel kirja pannud omapoolsed nõuded kostja vastu. Kuna kostja pöördus töövaidluskomisjoni, siis sisuliselt arutati töölepingu lõpetamise suhteid töövaidluskomisjonis 13.02.
10. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel. Kohus möönab, et seaduseandja ei ole ette näinud eriregulatsiooni poolte kokkuleppel töösuhete lõpetamisel. Kuid vältimaks hilisemaid vaidlusi tuleks ka kokkuleppel töölepingut lõpetades ning vastastikku nõuete olemasolul välja tuua konkreetselt, mis kohustused osapooltel on teise poole vastu. Antud juhul on osapooled arutanud töölepingu lõppemisega seonduvat 13.02.
11. a töövaidluskomisjoni istungil, hageja teades, et tal on nõuded kostja vastu ei ole selgelt teatavaks teinud, et ka kokkuleppel suhete lõpetamisel jäävad nõuded kostja vastu üles. Selline käitumine võib tekitada teises pooles arusaamatust, kuna pooled jõudsid ikkagi kokkuleppele. Tavapäraselt kokkulepet sõlmides ongi tähtis see, et kumbki osapool loobub millestki, ehk osapooled tulevad teisele poolele vastu.
12. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte laenulepingulised suhted on tõendamata, seetõttu jätab kohus laevapiletite maksumuse 290 eurot rahuldamata. Järgmiseks annab kohus hinnangu kahju summas 200 euro hüvitamisele
13. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtuvälised menetluskulud 200 eurot. Kostja oma vastuses nõuet ei tunnista. 21.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 128

lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja 5 2-20-107452 hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. õigus nõuda viivis seadusest tulenevalt. 22. Riigikohus selgitas 14.10.2014. a lahendis nr 3-2-1-84-14, et: kohtueelse õigusabikuluna on hageja näidanud advokaadikulusid kostjale nõudekirjade koostamise, telefonivestluse ja kostja juures kohtumise eest (I kd, tl 165, 167). Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on

§ 128

lg 3 ja

§ 115lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad.

Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26−27, 29).
3. Hagiavalduse kohaselt kandis hageja kohtueelselt õigusabikulusid, kui koostas 21.11.2019 ja 04.02.2020 kostjale kahju nõuded ning 14.02.2020 oli 20 minutiline kokkusaamine. Juriidilise nõustamise osas on 05.02.2020 koostatud arve (dtl 64), millest nähtub, et sisuks on nõustamine ja nõude vormistamine.
4. Kohus selgitab, et kahju hüvitamise eelduseks on kehtiv võlasuhe. Võlgnik peab olema kohustust rikkunud, vastutama selle eest ja võlausaldajale peab olema tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele. Ajal, kui kohtueelsed õigusabikulud tekkisid, olid poolte vahel töölepingusuhted lõppenud. Hageja esindaja koostas 21.11.2019 töölepingu lõpetamise teate, milles oli välja toodud, et kostja võlgneb laevapiletite raha hagejale. 04.02.2020 oli käimas töövaidluskomisjoni menetlus, kus arutati töölepingu lõpetamise seaduslikkust ning sel ajal koostas hageja esindaja kahju nõude, kus oli märgitud esmakordselt, et laevapiletite eest tasutud summa oli laen. Hagiavaldusest selgub, et 14.02.2020 toimus kokkusaamine kostja valduses olevate hageja esemete üleandmiseks.
5. Kohtus tuvastas, et poolte vahel ei olnud sõlmitud laenulepingut, samuti ei ole poolte vahel lepinguväliseid suhteid laevapiletite maksumuse suhtes. Kohus leidis, et see oli kulu, mida tööandja kandis seoses töölepingusuhetega. Seega ei ole poolte vahel kehtivat võlasuhet ja kostja ei ole rikkunud poolset kohustust, mis annaks eelduse kohtueelsele õigusabikulude hüvitamisele.
6. Kohus nõustub hagejaga, et seaduseandja näeb ette kohtueelse õigusabikulude hüvitamise võimaluse. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kulude hüvitamine põhjendatud. Ajal, kui lõpetati töövaidluskomisjonis töölepingulisi suhteid, ei ole hageja selgelt välja toonud, et peale nimetatud suhete on hagejal mingid nõudedki kostja vastu. Peale töövaidluskomisjoni on pooled väidetavalt suhelnud, kuid mida arutati, kas esitati mingeid nõudeid ei ole selgitatud ega tõendatud. Kohus selgitab et poolte suhete lõppedes (antud juhul töölepingulased suhted), peab olema pooltele selge, kas vastastikku on kõik nõudeid täidetud või mitte. Antud juhul seda selgust ei ole. Kohus möönab, et kahju nõudeid saab ka peale töölepinguliste suhete lõpetamist maksma panna, kuid antud juhul leiab kohus, et kahju ei ole kostja poolt tekitatud, mistõttu puudub alus ka kahju hüvitamiseks.
7. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. MENETLUSKULUD
8. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi jäeti täies ulatuses rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
9. Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et kostja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus nõustub tunnitasu suurusega, milleks on 100 eurot (dtl 91, 106). Kohus leiab, ajakulu 6 2-20-107452 maksumus on põhjendatud ning toimingutele kulunud ajaga ei ole liialdatud. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud summas 250 eurot. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 7