lg 2 p 3, § 274 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Artem Gavrilov Elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 38606073716, Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, XXX, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: - 22.11.2010 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
järgi vangistusega 4 kuud,
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.01.2011 määrusega mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 3 kuud vangistust alates 10.01.
lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Artem Gavrilov süüdi
Vastavalt
lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Artem Gavrilovile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 01.06.2018, s.o 1 (üks) päev, alates 07.04.2018 kuni 08.04.2018, s.o 2 (kaks) päeva, kokku 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ning mõista Artem Gavrilovile lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
Karistusaega arvestada alates 02.05.2020.
lg 1, 3 alusel jätta ülejäänud vangistuse osa, s.o 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust Artem Gavrilovi suhtes täitmisele pööramata, kui ta ei pane 4 (nelja) pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 4, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, nimelt Artem Gavrilov kohustub: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töökassas arvele 1 kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest vabanemisest; 9) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel kohustub Artem Gavrilov peale kinnipidamisasutusest vabanemist 1 kuu jooksul ning edaspidi kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 6 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites (Narvas Fama tn 10/3, kabinet 14, verevõtt tööpäeviti 7.30-12.30). Artem Gavrilov on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline (vastavalt SYNLAB Eesti OÜ hinnakirjale maksab uuring kokku 35,40 eurot). Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad 2 1-20-4565 kinnitama, et Artem Gavrilov ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Artem Gavrilovile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni. Asitõendid: DVD-R plaadid, CD-plaadid, OÜ P K OÜ kviitungid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Mõista Artem Gavrilovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot sundraha ning 955 (üheksasada viiskümmend viis) eurot 32 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest summas 477 (nelisada seitsekümmend seitse) eurot 66 senti riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel on Artem Gavrilovil õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 1353,66 eurot ühe
Artem Gavrilovit süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.11.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-859
RS § 24 lg 1 p 9 järgi on karistus kehtiv), 07.04.2018 kella 17.30 paiku XXX asuvas M kaupluses lõi J P vastu õlga ning seejärel tänaval kaupluse sissepääsu ees jalaga vastu jalga, millega tekitas talle füüsilist valu. Artem Gavrilovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 28.01.2019 kella 01.30 paiku XXX asuvas baaris M isiklike vastumeelsete suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi K M rusikaga näo vasemasse ossa nina piirkonda ja A Z rusikaga näkku. Peale seda, kui A Z kukkus maha, lõi Artem Gavrilov maaslamavat A Z jalaga korduvalt keha piirkonda. Peale löömist läks Artem Gavrilov tualetti käsi verest puhtaks pesema ning pärast tagasitulekut lõi veel mõlemat kannatanut rusikaga näkku. Kirjeldatud tegevusega tekitas Artem Gavrilov kannatanule K M füüsilist valu ja kehavigastusi – ninaluude murd ja pea pindmised hulgivigastused ning kannatanule A Z füüsilist valu ja kehavigastusi – hematoom parema silma all. Artem Gavrilovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 20.03.2019.a kell 20.45 XXX maja juures asuva kauplus-paviljoni ees haaras jõuga L Pt kätega ümbert kinni, surus ta oma käte vahel ning talutas seejärel kannatanut piki XXX asuvat maja esist. Sellise tegevusega tekitas Artem Gavrilov kannatanule L P tugevat füüsilist valu rinna piirkonnas ja kehavigastusi – rinnakorvi vigastus. Artem Gavrilovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 20.03.2019 kella 21.00 paiku XXX asuva maja juures haaras jõuga S M käest kinni, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Seejärel sisenedes kannatanu korterisse (XXX) tiris ta S M korteri ees olevale trepimademele, kus hakkas teda peksma käte ja jalgadega näkku ja keha piirkonda, tekitades sellise tegevusega S M füüsilist valu ja kehavigastusi – muud koljusisesed vigastused, pea pindmised vigastused, silmalau ja silmaümbruse lahtine haav. Artem Gavrilovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 20.03.2019 kella 21.00 paiku, viibides XXX asuva korteri esisel trepimademel, lõi rusikaga B I, kes tuli müra peale korterist välja, ilma igasuguse põhjuseta näkku. Löögi tagajärjel kukkus B I oma korteri esikus põrandale, misjärel Artem Gavrilov sisenes korterisse ja lõi veel kolm korda kannatanut rusikaga näkku. Peale seda Artem Gavrilov väljus korterist ja lahkus. Sellise teo tagajärjel tekitas Artem Gavrilov kannatanule B I füüsilist valu ja kehavigastusi – ninaverejooksu tinginud trauma ja huulevigastus. Artem Gavrilovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 02.05.2020 kella 03.58 paiku, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, XXX asuvas korteris lõi oma elukaaslase J S alaealist tütart K Z (XXX) kolmel korral näo piirkonda, tekitades sellise teoga kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – hambavigastus. 4 1-20-4565 Sel moel pani Artem Gavrilov toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o
Kooskõlas Artem Gavrilovi, tema kaitsja Galina Tšelnokova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 29.06.2020 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus Artem Gavrilovile karistuseks
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust,
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Artem Gavrilovile liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 (neli) aastat vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 01.06.2018 ning 07.04.2018 kuni 08.04.2018, s.o kokku 3 päeva, karistusaja hulka. Ärakandmata karistus on 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 2 kuulub koheselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o 2 kuud vangistust, kandmise algust Artem Gavrilov kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 02.05.2020.
lg 1, 3 alusel jätta ülejäänud vangistuse osa, s.o 3 aastat, 9 kuud ja 27 päeva vangistust Artem Gavrilovi suhtes täitmisele pööramata, kui ta ei pane 4 pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 4, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, nimelt Artem Gavrilov kohustub: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töökassas arvele 1 kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest vabanemisest; 9) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Artem Gavrilov suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem.
lg 4 alusel kohustub Artem Gavrilov peale kinnipidamisasutusest vabanemist 1 kuu jooksul ning edaspidi kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 6 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). Kriminaalmenetluse kulud: mõista Artem Gavrilovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 eurot sundraha ja kaitsja v.adv. Galina Tšelnokova poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 477,66 eurot. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel jätta ülejäänud osa menetluskuludest, s.o kaitsja v.adv. Galina Tšelnokova poolt osutatud õigusabi kulud summas 477,66 eurot, riigi kanda. Artem Gavrilov kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1353,66 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Kohtuistungil süüdistatav Artem Gavrilov avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude ja asitõendite suhtes võetavate meetmetega selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. 5 1-20-4565 Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine ning toimepandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele, asitõendite suhtes võetavate meetmetega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 lg 1 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest summas 477,66 eurot (pool riigi õigusabi kuludest) riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.