Obsah (6)

§ 121§ 67§ 43§ 38§ 37§ 45

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-29 Määruse kuupäev 26. juuni 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Artemi Kurvitsa (Kurvits) kaebus Viru Vangla vastu RESOLUTSIOON 1. T

) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

§ 121

lõike 2 punkti 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kohus andis kaebajale oma
2. juuni
3. a määruses osutatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja viis päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai määruse kätte
4. juunil 2020 ning puudused tuli kõrvaldada hiljemalt
5. juunil 2020 (

§ 67lõige 4).

Kaebaja esitas kohtule

1. juunil 2020 avalduse seoses praeguse haldusasjaga, kuid ei kõrvaldanud sellega kohtu osutatud puuduseid. Kaebaja ei selgitanud vähimalgi määral, millist nõuet ta soovib praeguses haldusasjas esitada. Kaebaja viitas sellele, et esitas
2. juunil 2020 Tartu Halduskohtule 15-leheküljelise avalduse. Kohus märgib, et kõnealusest
3. juuni
4. a avaldusest nähtub selgelt kaebaja tahe esitada uus kaebus, kuna kaebaja viitas vastava avalduse alguses, et esitab avalduse

§ 43

lõike 2 alusel (uuesti kohtusse pöördumise õigus, kui kaebus on tagastatud või jäetud läbi vaatamata), ning ühtlasi esitas kaebaja vastava avalduse ajal, mil ta polnud veel saanud kätte praeguses asjas koostatud käiguta jätmise määrust. Seega ei olnud

1. juuni
2. a avalduse puhul tegemist puuduste kõrvaldamisega praeguses asjas. Kohus selgitab, et kaebaja viidatud
3. juuni
4. a avaldus jõudis kohtusse
5. juunil 2020 ning see registreeriti eraldi haldusasjana nr 3-20-
6. Seetõttu menetletakse
7. juuni
8. a avalduses esitatud nõudeid ja taotlusi haldusasjas nr 3-20-
9. Kohus ei saa menetleda sama nõuet paralleelselt mitmes erinevas menetluses (

§ 43lõike 1 punkt 3).

Seega puudub võimalus teise haldusasja raames esitatud nõuete menetlemiseks praeguses haldusasjas. Kaebaja õigused ei jää kaitseta, kuna tema esitatud nõuete osas võtab kohus seisukoha haldusasjas nr 3-20-1196. Kohus leiab, et kaebaja on jätnud kõrvaldamata sellise puuduse, mis takistab asja läbivaatamist.

§ 38

lõike 1 punkti 5 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue vastavalt

§-le 37, kuid kaebuses ega puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole sellist nõuet esitatud. Kohus selgitas kaebajale, et kaebajal on õigus vaidlustada konkreetseid vangla toiminguid või haldusakte, esitades kohtule nõuded, nagu on kirjeldatud

§ 37lõikes 2.

Kohus ei saa menetleda üldiseid nõudeid (nt tagada õigused ja kaitsta vanglaametnike omavoli eest). Eeltoodust tulenevalt esineb alus kaebuse tagastamiseks

§ 121lõike 1 punkti 2 alusel.

7. Samuti selgitas kohus käiguta jätmise määruses kaebajale, et vaideotsuse eraldi vaidlustamine on keelatud, kui see ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi (

§ 45lõike 4 esimene lause).

Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, kuidas vaideotsused sõltumata vaide esemest tema õigusi rikuvad. Seega isegi kui kaebaja tahteks on praeguses asjas vaidlustada vaideotsuseid, kuuluks kaebus tagastamisele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)