← Eesti

2-19-12541/14

Obsah (6)§ 654§ 171§ 174§ 176§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-12541 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2020, Tartu Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Par

) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.

Ringkonnakohus vastab järgnevalt apellatsioonkaebuste väidetele, mis enamuses kattuvad kostja poolt maakohtu menetluses esitatud seisukohtadega.

  1. Hageja nõuab kostjalt TLS § 108 alusel töölepingu õigusvastasest ülesütlemisest kuni selle kehtiva ülesütlemiseni, s.o ajavahemiku alates
  2. detsembrist 2017 kuni
  3. märtsini 2019 eest saamata jäänud töötasu 11 451 eurot 33 senti. 4

(7)Kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine
  1. novembril 2017 oli tühine. Töölepingu õigusvastane ülesütlemine on tuvastatud Viru Maakohtu
  2. juuni 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-3281 (tl-d 22–29). Maakohtu menetluses ei ole pooled vaielnud selle üle, et kostja ei maksnud hagejale töötasu ajavahemikul alates
  3. a detsembrist kuni
  4. a märtsini (vt tl 93 pöördel) ning kostja ütles töölepingu kehtivalt üles
  5. aprillil 2019 (vt tl-d 35–36). Nende asjaolude üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses. Pooltel on vaidlus selle üle, kas töölepingu õigusvastase ülesütlemise tõttu hagejale TLS § 108 alusel välja mõistetavast hüvitisest tuleb maha arvata tasu, mida hageja sai KESA-lt samal perioodil, mille eest ta hüvitist nõuab. Pooled ei vaidle enam selle üle, et korteriühistult saadud tasu ei kuulu hüvitisest mahaarvamisele.
  6. TLS §-st 108 tuleneb, et kui töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. 8.
  7. Kui töölepingut ei ole kehtivalt üles ei öeldud, on töötajal TLS § 108 esimese lause kohaselt õigus saada hüvitist kaotatud töötasu eest kuni töölepingu lõppemiseni (vt nt Riigikohtu
  8. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 15). TLS § 108 eesmärgiks on hüvitada õigusvastase töölepingu ülesütlemise tõttu töötajale tasu kogu aja eest, mil ta temast sõltumatutel põhjusel oli ilma töötasuta. 8.
  9. Kostja on käesolevas asjas seisukohal, et tasu, mida hageja sai KESA-lt samal perioodil, mille eest ta hüvitist nõuab, tuleb hüvitisest maha arvata. Järelikult tuleb praeguses asjas anda hinnang, kas KESA-lt saadud tasu puhul on tööjõu teistsuguse kasutamisega saadud tulu, mis tuleb hageja kasuks välja mõistetavast hüvitisest TLS § 108 teise lause kohaselt maha arvata. 8.
  10. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et töötajale TLS § 108 alusel saamata jäänud tasu väljamõistmine kujutab endast kahju hüvitamist. Seega tuleb õigusvastase ülesütlemise tõttu tööandjalt saamata jäänud tasu väljamõistmise üle otsustamisel lähtuda kahju hüvitamise reeglistikust (Riigikohtu
  11. märtsi 2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-11, p 18). Järelikult tuleb tööandjalt töötaja kasuks väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel TLS § 1 lg 3 ja VÕS § 1 lg 1 alusel kohaldada ka VÕS § 127 lg-t 5 ning § 139 ja § 140 (vt nt Riigikohtu
  12. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 15). Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju poleks tekitatud (VÕS § 127 lg 1). Sellest järeldub, et hüvitatavast kahjust tuleb reeglina maha arvata igasugune kasu, mida isik sai tulenevalt kahju tekitamisest (VÕS § 127 lg 5). Kahju hüvitamine ei tohi viia isiku põhjendamatu rikastumiseni. Seega saab kostjalt hüvitise väljamõistmine olla eesmärgipärane üksnes ulatuses, mis ei too kaasa hageja põhjendamatut rikastumist. 8.
  13. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus kostja seisukohaga, et tööandjal on õigus hüvitisest maha arvata igasugune tulu, mida on töötaja vahepeal saanud. Olukorras, kus töötaja on juba enne töölepingu õigusvastast ülesütlemist saanud töötasu teise tööandja juures või muud püsivat tulu oma tööjõu kasutamisest (regulaarne tegevus käsunduslepingu alusel vms), tuleb selle tulu jätkuval saamisel 5
(7)arvestada, millises ulatuses ta sai tasu lepingu ülesütlemise tagajärjel ja millises ulatuses sellest sõltumata. 8.
  1. Ringkonnakohus lisab, et Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-85-11 lahendanud küsimust, kas avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 135 lg 1 alusel teenistusest sunnitult puudutud aja eest välja mõistetava tasu arvutamisel on lubatav arvesse võtta teistelt tööandjatelt saadud tasu aja eest, mil isik oli sunnitud teenistusest eemal olema. ATS § 135 lg 1 kehtis kuni
  2. jaanuarini 2012 järgmises redaktsioonis: "Ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest." Kuivõrd Riigikohtu hinnangul väljendab ATS § 135 lg-s 1 sätestatud põhimõtet ka TLS § 108 (Riigikohtu
  3. märtsi 2012 otsus (täiendatud
  4. märtsi 2012 otsusega) haldusasjas nr 3-3-1-85-11, p 14), saab ringkonnakohtu arvates ka praeguses asjas analoogia korras lähtuda Riigikohtu seisukohtadest ATS § 135 lg 1 tõlgendamise kohta. Riigikohus leidis viidatud otseses, et olukorras, kus ametnik juba teenistussuhte ajal sai töötasu töötamisest teise tööandja juures, tulu ettevõtlusest või muud püsivat tulu oma tööjõu kasutamisest (regulaarne tegevus käsunduslepingu alusel vms), tuleb selle tulu jätkuval saamisel arvestada, millises ulatuses ta sai neid tasusid teenistusest vabastamise tagajärjel ja millises ulatuses sellest sõltumata. (Riigikohtu
  5. märtsi 2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-11, p 19.2). 8.
  6. Praeguses asjas tuvastas maakohus õigesti, et hageja sai KESA-lt tasu juba enne töölepingu õigusvastast ülesütlemist (tl 89) – alates
  7. aprillist
  8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jõudis seega õigele järeldusele, et kostja poolt töötasu maksmata jätmisega hageja sissetulek vähenes võrreldes selle tuluga, mida ta oleks saanud töösuhte jätkumise korral. Kokkuvõttes leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et hageja kasuks väljamõistetavast hüvitisest ei kuulu TLS § 108 teise lause kohaselt KESAlt saadud tasu mahaarvamisele, ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud tasu 11 451 eurot 33 senti.
  9. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

10.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 10.

  1. Hageja on esitanud
  2. märtsil 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja. Nimekirjast nähtuvalt koosnevad kulud lepingulise esindaja kulust. Esindaja on apellatsioonimenetluses teinud järgmisi toiminguid: kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumine, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – kokku 1 tund. Esindaja on osutanud õigusabi tunnitasuga 100 eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohus märgib, et kuigi
  3. märtsil 2020 esitatud menetluskulude nimekirjas on kajastatud ka hageja maakohtu menetluses kantud kulud, määrab ringkonnakohus

§ 174

lg-st 3 lähtudes kindlaks üksnes apellatsioonimenetluses kantud kulude rahalise suuruse. Maakohtu menetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse on kindlaks 6

(7)määratud maakohus vaidlustaud otsuses ning kostja apellatsioonkaebuse põhjal puudub alus maakohtu otsust vastavas osas muuta. 10.2. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub ta menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Samuti kinnitab hageja, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

10.3. Kostja ei ole hageja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja kohta seisukohta esitanud. 10.4.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud kulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Arvestades asja mahtu ning keerukust, on hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvad esindaja toimingud olnud märgitud ulatuses apellatsioonimenetluses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul on ka hageja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 100 eurot (käibemaksuta)

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 10.

  1. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks 120 eurot (1 x 100 x 1,2) ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. 10.
  2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.