Obsah (6)

§ 101§ 115§ 127§ 128§ 132§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-770 Tsiviilasi D. R. hagi

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kahju hüvitamist

§ 115lg 1 alusel.

Kannatanud korteriomanik võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse- eesmärgiga (

§ 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4). Üldjuhul peab Ts

MS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (vt RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 16). Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (KOS § 11 lg 3) (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 21-22). Kohus on vastavat tõendamiskoormist menetlusosalistele ka 02.10.2019 määrusega selgitanud (vt tl 123-124).

1. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes. Hagejale kuuluvas korteris xxx toimusid veeavariid
2. ja
3. jaanuaril
4. Veeavarii tagajärjel tilkus hageja korteri tualeti ja magamistoa laest vett, mille tulemusel sai hageja korteri siseviimistlus kahjustada. Kostja omandis on korteriomand xxx Hagejale kuuluva korteri x läbijooksud esinesid magamistoa osas, mille kohal paikneb korteri x kasutuses olev terrass. Terrass ei kuulu korteri x reaalosa hulka, vaid on kõigi korteriomanike kaasomandis. Kõnealust terrassi kasutab üksnes kostja. Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks.
5. Esmalt tuleb kindlaks teha, kas kostja on rikkunud kohustust korraldada kaasomandi eseme korrashoiu tagamine ja kas kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kaasomanikel on üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p-id 47 ja 48). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kahju tekkimise ajal reguleeris korteritega seonduvat korteriomandiseadus. Korteriomanikul on kohustus hoida korteri reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KOS § 11 lg 1 p 1). Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone V.st kuju muutmata (KOS § 2 lg 1). Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires (KOS § 2 lg 2). Kaasomandi eset valitsevad 3 korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti (KOS § 15 lg 1). Riigikohus on märkinud, et iseenesest ei ole tähtsust, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks

§ 115

lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma, et rikkumine oleks vabandatav (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 43).

1. Seega on kostjal kohustus hoida enda poolt kasutatav kaasomandis olev terrass korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Kostja on kohustatud terrassil olevat lund koristama. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt ei olnud kostja kasutuses olev rõdu lumest puhastatud (tl 54-58). Samuti on ekspertarvamusega tõendatud, et terrassil oli rohkelt lund ja jääd (tl 6 pöördel). Kostja ütlustega on tõendatud, et kui ta majavanemaga terrassi vaatama läks, oli kõik jääd täis ja vesi oli terrassilaudade all (tl 106). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja on ka kohustatud kontrollima terrassi korrasolekut ning puuduste ilmnemisel teavitama teisi kaasomanikke ning võtma tarvitusele vastavad abinõud. Kohtu hinnangul on kostjal kohustus jälgida, kas äraveetoru või sadeveelehter on paigas. Kohtule esitatud ekspertiisiaktist nähtuvalt terrassi sademete äravoolulehter oli torust lahti ühendatud, see oli jäätunud ning vesi ei voolanud terrassilt ära ja kogunes terrassile. Lume koristamata jätmise tõttu kogunes terrassil sulamisvesi (tl 6-7). Kostja väitel asub äraveetoru kostja terrassi all, kuid kohtu hinnangul pidi kostja terrassi korras hoides märkama, et vesi ei voola ära ja äraveetoru ei ole paigas. Kohus jätab hageja poolt ärakuulamisel V. toodud uued asjaolud tähelepanuta selle kohta, et kostja korterisse sisenemisel oli põrand 5 cm paksuse veekihiga kaetud. Hageja ei tuginenud nimetatule hagis ning ärakuulamisel märkis hageja, et uue asjaoluna hageja seda kajastada ei soovi. Nimetatu on ka ümber lükatud hageja 15.04.2019 menetlusdokumendile lisatud fotoga (tl 66 pöördel). Samuti on kostja ütlustega tõendatud, et kostja korter oli täiesti kuiv (tl 106). Eeltoodus tulenevalt on tuvastamist leidnud, et kostja on rikkunud kohustust hoida kaasomandi ese korras ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest.
2. Järgnevalt tuvastab kohus kas hagejale on tekkinud kahju kostja rikkumise tõttu (kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos) ning kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga. Rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi hindamisel tuleb hinnata, kas hageja kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine on kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk.
3. Kohus leiab, et hageja on tõendanud veekahjustuse tekkimise. Nimetatu on tõendatud ekspertarvamusega (tl 6-7). Kahju tekkimine on tõendatud ka korteri ülevaatusel koostatud aktiga, fotodega ja Salva Kindlustuse 05.02.2019 otsusega (tl 52-60). Kostja rikkumise ja hageja kahju vahel esineb põhjuslik seos, kuna kostja poolse terrassi korrashoiu kohustuse rikkumise tagajärjel sai võimalikuks hageja korteriomandi kahjustamine. Kohtu hinnangul on hageja kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kahju suuruse 1 867,20 eurot X OÜ hinnapakkumisega (tl 8). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127lg 1).

Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses (

§ 127lg 4).

Hüvitamisele kuulub otsene varaline kahju (

§ 128lg 1 ja 2).

Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (

§ 128lg 3).

Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (

§ 132lg 3).

Asja kahjustamise korral on kannatanul

§ 132

lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist (RKTKo 3-2-1-139-05, p 12). Seega on hagejal õigus nõuda korteri parandamise kulude hüvitamist ka enne korteri kordategemist.

1. Kostja ei ole tõendanud, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja 4 mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. II
2. Käesoleval juhul kohaldub aegumisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149, mille kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval (TsÜS § 136 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et aastates arvestatava tähtaja kulgemist tuleb TsÜS § 136 lg 2 alusel lugeda selliselt, et tähtaja viimaseks päevaks on kohustuse täitmise rikkumisest tuleneva nõude korral kohustuse täitmise viimane päev (RKTKo 2-15-6538, p 15). Seega, kui nõue muutus sissenõutavaks 16.01.2016, saabuks nõude aegumistähtaeg 16.01.
3. Hagi esitati 16.01.2019, so õigeaegselt. III
4. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagiavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega ja nõue pikemaajalise sissenõudmata jätmise tõttu lõppenud.

§ 6

lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ei saa pidada hageja nõude esitamist kostja vastu kolme aasta möödudes kahju tekkimisest. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Hageja ütlustega on tõendatud, et ta proovis saada kostjaga kohtuV.st lahendust ja pöördus alles siis kohtusse, kui kostja ütles, et tema seda probleemi lahendama ei hakka (tl 105 pöördel). Hea usu põhimõttega oleks vastuolus selline hageja käitumine, et ta oleks viivitanud hagi esitamisega kolm aastat viivisenõude suurenemise eesmärgil. Käesoleval juhul hageja viivisenõuet kostja vastu ei esitanud.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele. MENETLUSKULUD
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
3. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga 5