Obsah (7)

§ 657§ 651§ 442§ 171§ 165§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-17-16

§ 657lg 1 p 1).

Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud resolutsiooni p 2 osas (sh p-d 2.1., 2.2. ja 2.3.), millega lõpetati kaasomand XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) osas, vaidlustatud ei ole resolutsiooni p 3, millega lõpetati kaasomand X II kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) osas. Lähtudes

§ 651

lg-s 1 sätestatust kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) kaasomandi lõpetamise osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatid väide ei ole otsuse otsuse tühistamise või muutmise aluseks.

1. Asja materjalide kohaselt on XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) hagejate ja kostja kaasomandis ja igaühele kuulub ¼ mõttelist osa kaasomandist (I kd tl 64). Pooled ei vaidle selle üle, et kaasomand XXXXX kinnistule tuleb lõpetada, poolte vahel on vaidlus kinnistu reaalosadeks jagamisel piiride üle. Hagejad on taotlenud XXXXX kinnistu jagamist kaheks reaalosaks, millest I reaalosa suurusega 52 875 m2 jäetakse hagejate kaasomandisse, kusjuures igale hagejale kuuluks 1/3 kaasomandist ning II reaalosa suurusega 17 625 m2 jäetakse kostja ainuomandisse. Ka kostja on taotlenud kinnistu jagamist hagejate pakutud viisil, kuid erinevused poolte poolt pakutud kinnistu jagamise variantidest tulenevad sellest, et mõlemad pooled soovivad endale kinnistu I läänepoolset osa, kus asuvad mh avalikult teelt kinnistule IV kulgev tee ja veevõtukoht. Lisaks on hagejad maakohtus esitanud ka taotluse jätta XXXXX kinnistu nende omandisse ning panna neile kohustus tasuda kostjale talle kuuluva kinnistu ¼ mõttelise osa turuhind. 5 Maakohus vaidlustatud otsuses jagas XXXXX kinnistu kostja poolt maakohtule esitatud asendiplaani (variant II) alusel, s.o maakohus võttis XXXXX kinnistu jagamisel aluseks kostja poolt esitatud jagamise variandi.
2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega, et maakohus on jätnud arvestamata kõik hagejate esitatud faktid ja asjaolud ning jaganud XXXXX kinnistu ebavõrdselt, võttes hagejatelt võimaluse kasutada maal vett ja takistanud neile juurdepääsu oma maale. Maakohtu otsus vastab

§ 442lg-le 8.

Vaidlustatud otsuse põhjendavas osas on maakohus märkinud tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu hagejate ja kostja faktiliste väidetega ning hagejate vastupidine väide on alusetu.

1. Eelkõige märgib ringkonnakohus, et kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt nt Riigikohtu
2. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22;
3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole poolte huve kaaludes diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma järeldust, mille kohaselt tuleb XXXXX kinnistu reaalosadeks jagamisel aluseks võtta kostja poolt 25.06.2019 kohtule esitatud asendiplaan – variant II. Muu hulgas on maakohus õigesti kinnistu jagamisel reaalosadeks arvestanud asjaoluga, et kõigile kaasomanikele jääks osa kinnisasja läänepoolsest osast (mida nii hagejad kui kostja on soovinud endale).
4. Alusetu on hagejate väide, et maakohus on valinud kõige ebasoodsama ning vastuolulisema variandi, millega hagejad ei pääse oma maale. Maakohus on käsitlenud hagejate väiteid seoses juurdepääsuga hagejatele kuuluvale XXXXX II kinnistule ja veevõtukohaga vaidlustatud otsuse p-s 42, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Hagejate apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus, et maakohtu poolt otsustatud kinnistu reaalosadeks jagamise tulemusena jääb kostjale kuuluma hakkavale kinnistule sild, mille abil on võimalik minna kinnistu läänepoolsele osale, jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Hagejad ei ole nimetatud asjaolu esile toonud maakohtu menetluses ning seetõttu ei ole saanud kostja nimetatud väitele vastuväiteid esitada ning maakohus ei ole saanud kontrollida väite õigsust, s.o asjaolu on esitatud hagejate poolt hilinemisega.
5. Hagejate apellatsioonkaebuses esitatud taotluse kohaselt soovivad nad eelkõige XXXXX kinnistu osas kaasomandi lõpetamist sel viisil, et kinnistu jääb neile ja nad maksavad kostjale välja tema osas rahas (10 000 eurot). Vastava kinnisasja jagamise viisi on hageja esitanud ka maakohtu menetluses. Kostja ei ole nõustunud XXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamist viisil, et talle makstakse tema osa rahas. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kinnistu suurust (7,05 ha) on võimalik lõpetada kinnistu kaasomand viisil, et see jagatakse kaasomanike vahel reaalosadeks. Kinnisasja tegelik jagamine on võimalik arvestades maakorralduslikke nõudeid ja maatüki olemust. Hagejad ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et XXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamine nende nimetatud viisil oleks kõige õiglasem ja otstarbekam.
6. Hagejate seisukoha kohaselt on maakohus jaganud kinnistu nii, et kostjale on antud kõige parema osa, kuid hagejatele jääv osa on soine ning seal on elektriliinid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kõigile kaasomanikele jäänud osa kinnisasja läänepoolsest osast, s.o osa põllumaast. Asja materjalide kohaselt ei paikne elektriliinid mitte ainult hagejatele jääval reaalosal, vaid ka kostjale jääval kinnistu osal. 6 Lisaks märgib ringkonnakohus, et AÕS § 77 lg 3 alusel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et võimalik ei ole kinnisasja reaalosadeks jagamise korral hüvitise määramine AÕS § 77 lg 3 alusel samas menetluses, sest kinnisasja jagamine otsustatakse lõplikult kohtuvälises menetluses pärast kaasomandi lõpetamise kohta kohtuotsuse tegemist. Alles siis, kui jagatud kinnisasjast tekkinud uute kinnisasjade piirid on kindlaks määratud ja jagamise teel tekkinud uued kinnistud kinnistusraamatusse kantud, saab otsustada hüvitise nõude üle AÕS § 77 lg 3 alusel (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-05 p 9, otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-09 p 18). Lähtudes AÕS § 77 lg-st 3 on hagejatel juhul, kui nad leiavad, et jagamise teel tekkinud uute kinnistute väärtused ei vasta kaasomanikele kuulunud mõtteliste osade väärtusele, õigus esitada nõue rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks.
7. Ringkonnakohus märgib, et AÕS § 77 lg 3 võimaldab koormata üksikuid osasid servituudiga (sh teeservituudiga) teiste osade kasuks ning servituut tuleb arvesse võtta, kui otsustatakse küsimust hüvitise maksmiseks. Selles osas on ebaõige maakohtu seisukoht, et kohtul puudub võimalus servituute seada (vaidlustatud otsuse p 45). Samas nähtub asja materjalidest, et hagejad on vastuses vastuhagile taotlenud teeservituudi seadmist, kuid kuna XXXXX on Alajõe Vallavolikogu 05.11.2012 otsusega lisatud valla kohalike teede nimekirja (I kd tl 140), siis puudub vajadus seada teeservituuti avalikult kasutatavale teele (AÕS § 155). Hageja on vastuses vastuhagile taotlenud ka servituudi seadmist vaidlusalusel kinnistul asuva veevõtukoha kasutamiseks. Maakohus on tuvastanud, et hagejad omavad neile kuuluval kinnistul veevarustuskohta ning apellatsioonkaebuses ei ole esitatud põhjendusi seoses servituudi seadmisega veevõtukoha kasutamiseks.
8. Alusetu on hagejate väide, et maakohtu otsus on üllatuslik seetõttu, et maakohus ei ole menetluses pooltega arutanud ega pakkunud vaidluse lahendamise viise. Asja materjalide kohaselt on pooled esitanud korduvalt oma seisukohti XXXXX kinnistu reaalosadeks jagamise kohta. Maakohus on menetlusosalistega arutanud kinnistu reaalosadeks jagamise variante 08.04.2019 kohtuistungil (II kd tl 108-110). Maakohus on vaidlustatud otsuses põhjendanud kohtu poolt valitud kaasomandi lõpetamise viisi ja reaalosadeks jagamise varianti ning arusaamatu on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus ei ole selgitanud, mis põhjusel hagejate pakutud variandid ei sobi. Maakohus, eelistades üht kaasomandi lõpetamise viisi (kaasomandi reaalosadeks jagamise varianti) teistele, peab põhjendama, miks ta eelistab valitud kaasomandi lõpetamise viisi (reaalosadeks jagamise varianti). Samas ühe kaasomandi lõpetamise viisi (reaalosadeks jagamise variandi) valik ei pruugi tähendada, et teised esitatud viisid (variandid) üldse ei sobiks.
9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel hagejate kanda.

Kostja on esitanud taotluse hagejatelt ringkonnakohtus kantud menetluskulude 600 eurot väljamõistmiseks (õigusabi 5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud ringkonnakohtus 600 eurot on vajalikud ja põhjendatud kulud ning tuleb hagejatelt välja mõista kostja kasuks võrdsetes osades (

§ 165lg 1), s.o iga hageja osa on 200 eurot.

Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10).

Kostja ei ole esitanud ringkonnakohtule

§ 177

lg 4 kohast taotlust 7 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 8