KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Konsultant Margit Laurits Männiste Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2020, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8018 Tsiviilasi Füüsilisest

) mõttes. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma

§-s 173 sätestatud kohustusi, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

1. Ajutine haldur palub pankrotivarast Osaühingule Sentire MK, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, välja mõista ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 1020 eurot. Kulude aruande kohaselt teostas ajutine haldur järgmised toimingud tunnihinnaga 80 eurot:  järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Maanteeametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, kohtutäiturile Rannar Liitmaale, kohtutäiturile Õnne Pajurile (kõik kokku 12 dokumenti) - 3 h;  tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega 2 h;  dokumentide analüüs, suhtlemine võlgniku ja võlausaldajate esindajatega - 1,5 h;  aruande ettevalmistamine; kohtuistungil osalemine – 3,5 h . Kokku moodustab ajutise halduri tasu tehtud toimingute eest 800 eurot (10 h x 80 eurot/h). Ajutise halduri bürookulud (sh telefoni kasutamine, mobiiltelefoni skänneerimismasina kasutamine, arvuti kasutamine, bürooruumide transpordikulud) moodustavad 50 eurot. kasutamine, kasutamine, Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud kokku moodustavad 850 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 1020 eurot. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. 6.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli 3

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. 7. Praegusel juhul on võlgniku maksejõuetus püsiva iseloomuga, sest võlgnikul vara puudub, mistõttu ei ole võimalik rahuldada võlgniku kohutusi, mida on ajutise halduri aruande järgi teadaolevalt vähemalt 3456,24 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (

§ 22lg 5).

Võlgnik on ajutise pankrotihalduri aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada

§ 171

lg-s 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt

§ 171lg 11 toodust, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

Ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb viia läbi Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas (Sauna 5, Rapla) 27. juulil 2020 kell 10.35. Pankrotihalduril tuleb tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. 8.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 86

lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

1. Kohus kohustab võlgnikku Monika Liisi ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja (Sauna 5, Rapla)
2. juulil 2020 kell 10.
4. Tulenevalt

§ 23

lg-test 1 ja 3 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 150

lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, sh ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast.

§ 35

lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. 11. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik istungil vastu vaielnud. 4

§ 29

lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna

§ 171

lg-s 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale). /allkirjastatud digitaalselt/ Agle Elmik kohtunik 5