KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2020.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Väärteoasja nr 4-20-1754 (2302,20,003206) Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoas

) § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180.00 eurot. Otsuse kohaselt juhtis A. H. 26.02.2020 kell 14:02 xxx, Tallinnas autorongi, juhil puudus vastava kategooria autorongi juhtimisõigus, autorong koosneb sõidukist, mille täismass on 2260 kg ja haagisest (omavalmistatud, reg.nr. XXX), mille täismass on 1495 kg. 2 Kaebuse sisu

1. Eelnimetatud otsusele esitas A. H. kohtule kaebuse, milles palus arvestada järgmisi asjaolusid. Vaidlusalune haagis on tema kasutuses juba mõnda aega orienteeruvalt alates 2016 aastast. Alates augustist 2019 üritas sundida endist omanikku vormistama see haagis ümber tema omandisse ja muuta registreerimistunnistuses ka haagise täismassi. Tema kahjuks eelmine omanik ei teinud seda. Proovis lahendada küsimuse, ostu-müügi leping sõlmiti 13.03.2020 ja ta pidi 15.03.2020 minema Maanteeametisse ja sealt uue registreerimistunnistuse kätte saama. Aga kuulutati välja eriolukord ja kõik pandi kinni. Palub arvestada, et protokolli koostamise ajal oli autorongi mass 2165 kg (1665kg auto ja 500kg haagis), nii et ta ei kujutanud mingit ohtu ümbruskonnale. 14.04.2020 Maanteeameti eandmebaasis selle haagise täismass on juba muutunud ja see on 1240kg, mis tähendab, et tal on õigus autorongi, mis koosneb autost xxx ja haagisest XXX, juhtida. Tegemist on sama haagise ja sama autoga, midagi füüsiliselt ei muutnud, lihtsalt vormistas dokumendid ümber. Saab aru, et dokumendid on vaja vormistada õigeaegselt ja tunnistab end süüdi selles, kuid olid asjaolud, miks ei saanud seda varem teha. Palub talle mõista karistuseks hoiatus, kuna on korralik autojuht ja seoses kriisiolukorraga on tal võimatu trahvi tasuda. 15.04.2020 teatas A. H. e-kirja teel, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus
2. Kohtuväline menetleja esitas 27.04.2020.a kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, leides, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja osundas, et

§ 93

lg 2 p 4 kohaselt on BE kategooria mootorsõiduk autorong, mis koosneb B-kategooria autost ning haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi. Maanteeameti liiklusregistri andmetel oli sõiduk Mitsubishi Outlander registreerimisnumbriga XXX, M1 kategooria mootorsõiduk täismassiga 2260 kg, omavalmistatud haagis täismassiga 1495 kg. Sõidukist ja haagisest koosneva autorongi täismass oli 3755 kg. Eeltoodust tulenevalt oli menetlusaluse isiku poolt 26.02.2020 juhitud autorongi õiguspäraseks juhtimiseks vajalik BE kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Menetlusalusele isikule väljastatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel on A. H. õigustatud juhtima vaid B ja B1 kategooria mootorsõidukit. Asjaolu, et menetlusalune isik on pärast rikkumise toimepanemist teinud Maanteeametis haagise osas registriandmete muudatuse haagise täismassi osas, ei muuda fakti, et 26.02.2020 autorongi juhtides oli menetlusalusel isikul vajalik BE kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhtimiseks vajaliku kategooria määramisel võetakse aluseks registreeritud täismassid ja ei oma tähtsust, milline oli sõiduki ja haagise tegelik mass rikkumise toimepanemise hetkel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus rahatrahvi näol sanktsiooni alumises määras vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused 4. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 3 5. 26.02.2020 koostatud väärteoprotokolli nr 20200226438301 (2302,20,003206) kohaselt juhtis A. H. 26.02.2020.a kell 14:02 Tallinnas, xxx juures, Seebi ja Lõokese tn vahel, suunaga Lõokese tn autorongi, juhil puudus vastava kategooria autorongi juhtimisõigus. Autorong koosneb sõidukist, mille täismass on 2260 kg ja haagisest (omavalmistatud reg nr XXX), mille täismass on 1495 kg. Väärteoprotokolli kohaselt oli mootorsõidukiks Mitsubishi Outlander reg.märgiga XXX. Oma tegevusega rikkus A. H.

§ 90

lg 1 p 1 ja

§ 93

lg 2 p 3 nõudeid, pannes toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

6.

§ 90

lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 93

lg 2 p 3 kohaselt on B-kategooria auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist.

1. Vaidlust ei ole selles, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas juhtis A. H. autorongi, mis koosnes mootorsõidukist Mitsubishi Outlander registreerimismärgiga XXX täismassiga 2260 kg ja haagisest registreerimismärgiga XXX täismassiga 1495 kg ning talle oli omistatud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Eelviidatud mootorsõiduki ja haagise täismassid leiavad kajastamist ka väärteotoimikule lisatud Maanteeameti liiklusregistri väljavõttel ning samalt väljavõttelt nähtub ka A. H.le omistatud B ja B1 kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuna sõidukist ja haagisest koosneva autorongi täismass oli kokku 3755 kg, leidis kohtuväline menetleja õigesti, et menetlusalusel isikul puudus sellise autorongi juhtimisõigus.
2. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, tegi kohus päringu ka Maanteeameti e-teenindusse ning kontrollis haagise XXX põhiandmeid. Vastavalt tehnilistele detailandmetele on 14.04.2020 tehtud kanne täismassi ja registrimassi vähendamisele - 1495kg vähendada 1240kg. Seega on kaebuse esitaja õigesti enda kaebuses märkinud, et 14.04.2020 on haagise täismass juba muutunud ja on 1240 kg. Samas nõustub kohus kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses osundatuga, et kuigi menetlusalune isik on pärast rikkumise toimepanemist teinud Maanteeametis haagise osas registriandmete muudatuse haagise täismassi osas, ei muuda see fakti, et 26.02.2020 autorongi juhtides menetlusalusel isikul vastav mootorsõiduki juhtimise õigus puudus.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas ei oleks A. H. tohtinud autorongi juhtida, kuna tal ei olnud väärteoprotokollis kirjeldatud autorongi juhtimisõigust (rikkus

§ 90

lg 1 p 1 ja

§ 93lg 2 p 3).

Juhtides autorongi ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, täitis A. H.

§ 201lg väärteokoosseisu. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus arvestab A. H. menetlusaluse isikuna 26.02.2020 antud ütlusi, mille kohaselt lähtus ta haagisega sõitmisel sellest, et auto ja haagis olid tühjad, kontrollis haagise massi, mis oli 400 kg ning kogu autorongi faktiline mass ei olnud rohkem kui 2500 kg ning tema meelest oli kõik normis. Isegi juhul, kui A. H. ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, st tema hinnangul tuli autorongi juhtimisel arvestada selle tegelikku massi, mitte registreeritud täismassi, oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku juhina pidanud enne autorongi juhtima 4 asumist tegema kindlaks vastavad nõuded. Jättes seadusest kontrollimata nõuded tema poolt juhitud autorongile ning lähtudes enda ebaõigest teadmisest autorongi juhtimisõigusest pani A. H. teo toime vähemalt hooletusest. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

1. Riigikohus on lahendis 3-1-1-91-13 punktis 15 märkinud, et süülise väärteo toime pannud isikut ei ole aga tingimata tarvis karistada, vastavalt VTMS § 30 lg 1 p 1 võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel võib menetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Arvestades A. H. süü suurust ja süüdlase isikut esinevad kohtu hinnangul praegusel juhul alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutusel. A. H. ei pannud tegu toime tahtlikult, ta on avaldanud aset leidnud sündmuse osas kohtuvälises menetluses kahetsust ning on terve menetluse kestel andnud ühesuguseid ütlusi selles, et rikkumine sai võimalikuks teadmatusest, ehk et tema arvates toimis ta õiguspäraselt ega rikkunud seadust. Kohus küll tuvastas, et isik pani teo toime hooletusest, kuid ilmselgelt oleks isiku süü suurem, kui tegu oleks toime pandud tahtlikult. Samuti arvestab kohus, et 14.04.2020 on ametlikult muudetud rikkumise aluseks olnud haagise täismassi ning praegusel juhul on väärteoprotokollis näidatud autorongi täismass kokku 3500 kg. Seega sisuliselt saab väita, et olukorras, kus menetlusalune isik oleks vastava muudatuse Maanteeametis teinud varasemalt, s.o enne 26.02.2020, ei oleks saanud isikule ette heita ka sõidukist ja haagisest koosneva autorongi täismassiga 3755 kg juhtimist. Kuna A. H.l on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus vastavalt Maanteeameti liiklusregistri väljavõttele omistatud juba 05.11.1993, olid A. H.l järelikult ka rikkumise ajal olemas piisavad teoreetilised ja praktilised teadmised autorongi juhtimiseks ning aset leidnud rikkumist ei saa pidada automaatselt niivõrd ohtlikuks, et isikut on vaja karistada. Puuduvad andmed, et A. H. poolt juhitud autorong oleks põhjustanud liiklusohtliku olukorra või oleks A. H. muud moodi käitunud liiklust ohustavalt või takistavalt. Karistusregistri andmetest tulenevalt on A. H. varasemalt ka karistamata isik, seega on tema eelnev käitumine olnud õiguskuulekas ning kohtul puudub alus uskuda, et isiku mõjutamiseks mitte enam süütegusid toime panema oleks vaja teda kindlasti karistada. Arvestades süüdlase isikut ning teo toimepanemise asjaolusid ei ole isiku karistamata jätmine vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. H. süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, mistõttu tuleb PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.03.2020 otsus väärteoasjas nr 2302,20,003206 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
3. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et väärteotoimiku materjalide juures olev karistusregistri teatis on eksitav, kuna sinna on kantud kehtiva väärteokaristusena märge rikkumise kohta, mis on käesoleva väärteomenetluse esemeks. Ometi menetlusalune isik vaidlustas talle etteheidetava väärteo, mistõttu väärteootsus ei jõustunud ning vastava karistuse karistusregistrisse kandmist ei saa pidada asjakohaseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik