← Eesti

2-19-2027/11

Obsah (7)§ 407§ 657§ 651§ 175§ 442§ 173§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-2027 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2020. a, Tartu Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Par

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 625 eurot, millest riigilõiv moodustab 550 eurot ja õigusabikulu 75 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt 625 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt toimetati kostjale hagimaterjalid koos vastuse nõudega kätte ning teda hoiatati tagaseljaotsuse tegemisest

§ 407järgi. Maakohus 2

(5)leidis, et kuivõrd kostja kohtu nõuet tähtajaks ei täitnud ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ning hagi on selles toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud, kuulub hagi rahuldamisele. Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt. Kuivõrd hageja tasus hagilt hinnaga 9225 eurot 29 senti riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt riigilõivu 550 eurot, on see põhjendatud kostjalt hageja kasuks menetluskuluna täies ulatuses välja mõista. Kohtu hinnangul ei olnud aga hageja õigusabikulude suurus 420 eurot (koos käibemaksuga; 3,5 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot) mõistlik ega põhjendatud. Käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd mahukas ja keerukas, et hagejal tekiks sellises ulatuses õigusabikulusid. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on viiel leheküljel, millest sisulise osa moodustavad ligikaudselt kolm lehekülge, kusjuures hagiavalduse tekst on trafaretne. Maakohtu arvates on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 75 eurot. Seega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 625 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  1. Hageja esitas
  2. novembril 2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega vähendati hageja õigusabikulusid. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja õigusabikulu 420 eurot 3,5 tunni ulatuses maakohtu menetluses mõistlik ja põhjendatud. Hageja analüüsis hagi esitamisel kahte krediidilepingut ja nende lisasid, tegi arvestuse võlgnevuse summade väljaselgitamiseks ja uuris kohtueelset menetluskäiku. Samuti eeldab hagiavalduse koostamine õigusalast analüüsi, vajalikul määral nõustamist ning tõendite kogumist. Hageja esindaja tunnihinda 100 eurot (lisandub käibemaks 20 eurot) on Riigikohtu praktikas peetud ka põhjendatuks ja mõistlikuks. Hagejale jääb ebaselgeks, kas maakohus vähendas lepingulise esindaja tunnitasu, hagi koostamisele kulunud aega või mõlemaid. Maakohus ei ole andnud hinnangut õigusteenuse mahu ja maksumuse põhjendatuse kohta, rikkudes sellega kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid. Analoogset hagi ei ole füüsiliselt võimalik koostada, üle vaadata, koguda ja lisada kõik asjakohased tõendid, tasuda riigilõivu, lugeda tüüptingimusi ning viidata nende punktidele ühe tunniga või veel vähemaga. Kohtu diskretsiooniotsus on kohaselt põhjendamata.
  3. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb

§ 657

lg 2 kohaselt täies ulatuses tühistada ning tsiviilasi saata tsiviilasi läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ning otsuse põhjendamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 3

(5)7.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on hageja vaidlustanud maakohtu tagaseljaotsuse üksnes osas, milles tema taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks jäeti (osaliselt) rahuldamata. 8.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). 8.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsiooni piire ületanud. Lepingulise esindaja kulude hüvitamist on Riigikohtu praktikas loetud tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõude realiseerimiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras (vt Riigikohtu
  4. veebruari
  5. a üldkogu otsus kohtuasjas nr 3-4-1-29-13, p 43.1 koos selles viidatud praktikaga). Menetluskulude hüvitamise eesmärk vastab VÕS § 127 lg 1 järgsele diferentsihüpoteesi käsitlusele (vt ka

Komm I/Kõve/Velbri

(2017)§ 175, lk 843). Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu käesoleval juhul poolte huvide piisavat ja igakülgset kaalumist ning arvesse võtmist. Otsus on kõnealuses osas nõutaval määral põhjendamata ning ei vasta sellisena

§ 442lg 8 nõuetele.

Selline rikkumine võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. 8.

  1. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud esindaja kulu vähendamist niivõrd suures ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja esindaja kulu summas, mis on oluliselt väiksem, kui keskmine tunnitasu sarnase õigusteenuse osutamisel. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu
  2. juuni
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13; Riigikohtu
  4. veebruari
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning ka sellest suuremaid tunnitasusid. Arvestades, et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja esindaja kuluna 75 eurot, pidi hageja lepinguline esindaja koostama hagiavalduse vähem kui tunniga, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul toimingute tegelikku eeldatavat ajakulu arvestav. Isegi juhul kui tegemist on nö standardse hagiavaldusega, tuleb hagejal analüüsida nõude aluseks olevaid asjaolusid, koguda tõendeid ning teha arvestusi võlgnevuse kujunemise kohta.
  6. Eelmärgitut arvestades tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. 10.

§ 657

lg 2 järgi peab ringkonnakohus tagaseljaotsuse tühistamisel saatma asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Seega ringkonnakohus asjas ise sisulist lõpplahendit teha ei saa. Maakohtul tuleb tsiviilasja uuel läbivaatamisel hinnata eelkõige hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabile kulunud aega ning seejärel otsustada, millises ulatuses 4

(5)on menetlusosalise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud. Kohtul tuleb teha kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas. 11. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

Ringkonnakohus märgib, et

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.