2-18-18390 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-18-18390 Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12. juuli 2019. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlustaotlus Kompromissi kinnitamise taotlus Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON: 1. Kinnitada kompromiss tsiviilasjas nr 2-18-18390 järgmistel tingimustel: 1.1. YY ja CC loevad kuni kokkuleppe sõlmimiseni kummagi vanema ülalpidamiskohustuse nõuetekohaselt täidetuks. 1.2. Alates kokkuleppe sõlmimisest kuni 2020. a juulini (k.
- a)täidavad YY ja CC ühiste laste ülalpidamiskohustust järgmiselt: 1.2.1. YY kannab kõik MM ülalpidamiskulud; 1.2.2. CC kannab kõik XX ülalpidamiskulud. 1.3. Alates 2020. a augustist kuni MM täisealiseks saamiseni tasub CC MM ülalpidamiseks elatist vastavalt Harju Maakohtu 19. veebruari 2015. a tagaseljaotsuse p-dele 3–5 tsiviilasjas nr 2-14-62893. 2. Tühistada Harju Maakohtu 12. juuli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-18390 ja lõpetada tsiviilasja menetlus. 3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda. 1 2-18-18390 Kohtu selgitused: Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Elatise suurust või elatise maksmise kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral saab pool nõuda hagiga kompromissis määratud maksete suuruse ja tähtaegade muutmist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. CC (isa) esitas XX (hageja, laps) nimel 5. detsembril 2018 Harju Maakohtule YY (kostja, ema) vastu hagi, milles palus muuta Pärnu Maakohtu 15. veebruari 2011. a otsust tsiviilasjas nr 2-10-24138 ja Harju Maakohtu 19. veebruari 2015. a otsust tsiviilasjas nr 2-14-62893 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimumelatise. Hageja palus kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise viisi ja korra, tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sündisid vanemate kooselust RR, hageja ja MM. Pärast vanemate kooselu lõppemist jäid lapsed ema juurde elama. Pärnu Maakohus mõistis 15. veebruari 2011. a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-24138 isalt RR, hageja ja MM kasuks välja elatise 139 eurot 1 sent kuus kuni nende täisealiseks saamiseni. Harju Maakohus muutis 19. veebruari 2015. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-62893 Pärnu Maakohtu 15. veebruari 2011. a otsust tsiviilasjas nr 2-10-24138 ning mõistis isalt hageja ja MM kasuks välja miinimumelatise kuni nende täisealiseks saamiseni. Hageja elab alates 21. oktoobrist 2018 isa juures ja osa kannab lapse kulud. Kostja peab lapsele elatist maksma, kuid ta ei ole seda vabatahtlikult teinud. 2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 3. Harju Maakohus rahuldas 12. juuli 2019. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks 2 2-18-18390 välja miinimumelatise alates 5. detsembrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, kuid ei määranud neid kindlaks, sest hagejal ei olnud hüvitatavaid menetluskulusid. Maakohus kuulutas otsuse viivitamata täidetavaks. 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning jätta hagi rahuldamata. 5. Isa ja ema esitasid 12. novembril 2019 Tallinna Ringkonnakohtule kokkuleppe, mille kohaselt tasub ema tütrele alates 2019. a novembrist kuni 2020. a juulini elatist 270 eurot kuus. Ühtlasi kinnitas isa, et tasub MM-le elatist alates 2020. a augustist kuni tema 18-aastaseks saamiseni. Kuna esitatud kokkulepe ei olnud kohtu hinnangul piisavalt selge, tegi kohus 24. jaanuaril 2020 pooltele muudetud ettepaneku ning selgitas kompromissi sõlmimise tagajärgi. Pooled nõustusid kohtu ettepanekuga ja allkirjastasid selle. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 7. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene. 8. Praeguses asjas vaidlesid pooled selle üle, kas kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista miinimumelatis, sh millised on hageja vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavad kulud ning kas elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära on alust. Kompromissi korras leppisid vanemad kokku, et loevad kuni kokkuleppe sõlmimiseni kummagi vanema ülalpidamiskohustuse nõuetekohaselt täidetuks, alates kokkuleppe sõlmimisest kuni 2020. a juulini (k.
- a)täidavad ema ja isa ühiste laste ülalpidamiskohustust selliselt, et ema kannab kõik MM ülalpidamiskulud ning isa kannab kõik hageja ülalpidamiskulud. Alates 2020. a augustist kuni MM täisealiseks saamiseni tasub isa MM ülalpidamiseks elatist vastavalt Harju Maakohtu 19. veebruari 2015. a tagaseljaotsuse p-dele 3-5 tsiviilasjas nr 2-14-62893. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada poolte vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommete ega riku mingil viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav. 3 2-18-18390 9. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 3 järgi poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin 4