KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
- juuni
- a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-7284 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks. YY vastuhagi XX vastu isaduse vaidlustamiseks Vaidlustatud otsus Pärnu Maakohtu
- detsembri
- a otsus Kaebuse esitaja ja liik YY apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere, seaduslik esindaja CC Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Armand Mark Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
- Tühistada Pärnu Maakohtu
- detsembri
- a otsus osas, milles maakohus mõistis YY-lt XX kasuks välja tagasiulatuva elatise 321,61 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovis kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise 321,61 eurot ületavas osas.
- Jätta maakohtu otsus ülejäänud osas muutmata.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Kehtiv otsuse tervikresolutsioon on: 4.
- Jätta rahuldamata YY hagi XX vastu isaduse vaidlustamise nõudes. 4.
- Mõista YY-lt XX kasuks välja igakuine elatis alates
- aprillist 2019 kuni XX täisealiseks saamiseni
- jaanuaril 2023 perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras, s.o ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis
- a on 270 (kakssada seitsekümmend) eurot kuus. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. XX ülalpidamiseks välja mõistetud elatis tasuda CC arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX. 4.
- Mõista YY-lt XX kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi
- detsembrist 2018 kuni
- aprillini
- eest summas 321,61 eurot. 4.
- Jätta rahuldamata XX hagi YY vastu tagasiulatuva elatise nõudes 593,39 euro ulatuses. 4.
- Võtta vastu XX hagist loobumine YY vastu viivise nõudes tasumata elatiselt ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus. 4.
- Jätta menetluskulud, mis seonduvad YY hagiga XX vastu, YY kanda. 4.
- Jätta menetluskulud, mis seonduvad XX hagiga YY vastu hagist loobutud osas, hageja kanda. Muus osas jätta menetluskulud 95% ulatuses YY kanda ja 5% ulatuses XX kanda. 4.
- Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg-le
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule
- aprillil 2019 hagi ja
- mail 2019 hagiavalduse täienduse YY (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates
- aprillist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni, tagasiulatuva elatise PKS § 108 alusel ajavahemiku
- detsember 2018 kuni
- aprill 2019 eest 915 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud määras võlgnetava elatise summalt. Hageja loobus hiljem oma viivisenõudest. 1.
- Hageja väitel elas ta koos kostjaga ühise perena alates
- aastast kuni
- a oktoobrini. Kostja võttis hageja suhtes isaduse omaks
- novembril
- CC (hageja ema) ja kostja kooselu muutus
- a oktoobris võimatuks ning hageja koos ema ning alaealise vennaga olid sunnitud lahkuma oma alalisest elukohast. Kostja ei ole tasunud hagejale nõuetekohaselt elatist alates
- novembrist
- Kostja on PKS § 96 kohaselt kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Kostja vastuväited
- Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel oli ta hageja emaga intiimsuhetes
- a lõpust, kooselu algas
- a ja lõppes
- a. Hageja isaduse võttis kostja omaks eeldusel, et hageja on tema laps. Kostja sai teada, et hageja ei ole tema bioloogiline laps
- a oktoobris. Kui kostja ei ole hageja bioloogiline vanem, siis ei ole ta kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Põhjendatud kahtluse, kas hageja põlvneb kostjast, saab kõrvaldada DNA ekspertiisiga. Kostja nõustub, et ta ei ole hagejale ülalpidamist peale pere lahkukolimist regulaarselt andnud. Siiski on kostja kokkuleppel hageja emaga kindlustanud hagejat eluasemega. Lisaks kannab kostja eluasemekulusid suurusjärgus 100 eurot kuus. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka 2
(7)riiklikult makstava peretoetusega, mis laekub hageja ema kontole. Hageja tagasiulatuva elatise nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole, arvestades oma igakuist sissetulekut, võimeline hagejale tagasiulatuvat elatist tasuma. Kostja on tagasiulatuva elatisnõude perioodil hagejat kindlustanud eluasemega ja tasunud eluaseme kommunaalkulud. Lisaks ei ole hageja ema enne hagi kohtule esitamist kostjalt elatist nõudnud. Hageja emal ja kostjal oli kokkulepe, et kostja tagab hagejale eluaseme ja kannab eluasemega seonduvad kulud, hageja ema kannab muud ülalpidamiskulud ja hageja kostjalt elatist ei nõua. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- Kostja esitas
- aprillil 2019 vastuhagi hageja vastu isaduse vaidlustamiseks. Kostja väitel võttis ta
- a novembris hageja isaduse PKS § 84 lg 1 p 2 alusel omaks. Kostjal ei olnud isaduse omaksvõtul kahtlust, et hageja on tema bioloogiline laps. Kostja sai
- a tüli käigus hageja emalt teada, et hageja ei ole tema bioloogiline laps. Kostja ei ole kindel, kes on hageja bioloogiline isa. Kui kostja ei ole hageja bioloogiline vanem, siis kostja vabaneb vanema õigustest ja kohustustest hageja suhtes. Põhjendatud kahtluse, kas hageja põlvneb kostjast, saab kõrvaldada DNA ekspertiisi läbiviimisega. Hageja vastuväited
- Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole hageja bioloogiline isa. Hageja bioloogiline isa on QQ. Hageja on sündinud oma ema ja QQ kooselust. Hageja ema ja QQ elasid koos alates
- a kuni
- a lõpuni. Hageja ema ja kostja olid teretuttavad ajal, mil hageja ema elas koos QQ-ga. Hageja ema ja kostja hakkasid suhtlema ning koos elama
- a-l, mil hageja oli üle kahe aasta vana. Kostja avaldas
- a, et soovib hageja lapsendada. Hageja ema nõustus lapsendamisega. Kuna lapsendamisprotsess osutus keeruliseks ja aeganõudvaks, siis kasutati lõpptulemuse saavutamiseks isaduse omaksvõttu. Kostja kanti hageja isana tema sünniakti
- novembril
- Samas oli kostja isaduse omaksvõtu ajal ja ka varem teadlik, et ta ei ole hageja bioloogiline vanem. Seega avaldas kostja perekonnaseisuametis ebaõigeid andmeid, et ta on hageja isa. Kostja vastuhagi isaduse tuvastamiseks on PKS § 93 lg 1 kohaselt aegunud. Ebaõige on kostja väide, et ta sai alles
- a oktoobris teada, et ta ei ole hageja bioloogiline vanem. Mh on kostja toetanud hageja ja tema bioloogilise vanema QQ suhteid. Nimelt on kostja ise viinud hagejat Soome Vabariiki tema bioloogilise isa juurde. Kostja on esitanud vastuhagi üksnes eesmärgiga vabaneda elatise maksmisest. Maakohtu otsus
- Maakohus jättis
- detsembri
- a otsusega rahuldamata kostja vastuhagi isaduse vaidlustamiseks. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja igakuise elatise hageja kasuks alates
- aprillist
- a kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras ja tagasiulatuva elatise 711,49 eurot perioodi
- detsember 2018 kuni
- aprill 2019 eest. Kohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude 203,51 euro osas. Maakohus võttis vastu hagist loobumise hageja viivisenõude osas ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohus jättis vastuhagi menetlemise kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 2 kohaselt kostja kanda, viivisenõudest loobumise nõude osas menetluskulud TsMS § 168 lg 4 kohaselt hageja kanda ja muus osas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda. 5.
- Maakohus leidis, et kostja on kaotanud õiguse vaidlustada hageja suhtes isadust. Maakohus luges kostja, hageja ema, tunnistajate WW ja QQ ütluste ning Läänemaa Haigla tõendi alusel tõendatuks, et isaduse omaksvõtu ajal, s.o
- novembril 2010, oli kostja teadlik, et hageja ei põlvne temast. Hageja on sündinud XX.XX.XXXX. Hageja ema ja kostja hakkasid lähemalt suhtlema
- a kevadel ning alustasid kooselu
- a sügisel. Seega pidi kostja juba
- a teadma, et hageja ei ole tema laps. Mh on kostja ise kinnitanud, et
- a ta teadis, et QQ on hageja isa. Kostja esitas hagi kohtule
- aprillil 2019, s.o pärast PKS § 93 lg 1 3
(7)sätestatud nõuet lõpetavat üheaastast tähtaega. Seega tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. NN ütlused tõendavad, et kostja oli
- a oktoobris pere lagunemise tõttu endast väljas, kuid need ütlused ei ole puutumuses tõendamisesemega. Kostja ei esitanud eluliselt usutavaid selgitusi, et hageja sünniakti kandmise hetkel, oli tal alust arvata, et ta on hageja bioloogiline vanem. Kostja väited, et hageja ema kinnitas hagejale isaduse omaksvõtmise ajal, et hageja on kostja bioloogiline laps, on ümber lükatud tunnistajate WW ja QQ ütlustega. Tunnistajate ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et kostja viis hageja hilisematel aastatel Soome Vabariiki tema bioloogilise isa juurde. Peale selle ei alusta mõistlik isik lapsendamise protsessi oma bioloogilise lapse suhtes. Kuna kostja ja hageja ema ei olnud abielus, aga lapsendamiseks oli see vajalik, siis on eluliselt usutavad hageja ema ütlused, et lihtsam oli võtta perekonnaseisuametis isadus omaks, kui läbida lapsendamise protsess. 5.
- Kostja on kohustatud PKS § 96 kohaselt andma hagejale ülalpidamist. Hageja on esitanud elatise nõude PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammääras. Seega ei pidanud hageja oma vajaduste tarbeks tehtavaid kulutusi tõendama. Maakohtu hinnangul puuduvad ka PKS § 102 lg 2 kohaldamise alused, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks alates hagi esitamisest, s.o alates
- aprillist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus ei võtnud elatise väljamõistmisel arvesse peretoetust 60 eurot kuus. Peretoetus ei anna alust elatise vähendamiseks, kuna hageja mõlemad vanemad on töövõimelised isikud, kes on suutelised lapsele andma ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud elatise alammääras. Samuti kuulub vanematele kinnisvara, mille arvelt on võimalik ülalpidamiskohustust täita. Mh on kohtule esitatud kostja töölepingu kohaselt temal piisav sissetulek, mis võimaldab täistööajaga töötamisel üksnes töötasust kanda hageja ülalpidamise kohustust. 5.
- Maakohus rahuldas PKS § 108 alusel hageja tagasiulatuva elatise nõude osaliselt. Kostjale ei saa tagasiulatuva elatise nõue olla üllatuslik, sest hageja seadusliku esindaja ja kostja kirjavahetusest nähtub, et hageja seaduslik esindaja püüdis kostjaga saavutada korduvalt kokkulepet elatise maksmise osas. Pangakonto väljavõttest nähtub, et perioodil
- a detsember kuni
- a märts on kostja tasunud elatist kahele lapsele kokku 790 eurot, mis on ühe lapse kohta 395 eurot. Elamispinnaga seotud kulud on käsitatavad lapse ülalpidamisega seotud kuludena. Kostja on tasunud arved detsembri kuni märtsi eest kokku 610,54 eurot. Kuna korteris elas kolm inimest, tuleb hageja eluasemekuludeks lugeda 1/3 kostja tasutud kuludest, mis on 203,51 eurot. Kuna kostja on andnud hagejale ülalpidamist perioodil
- detsember 2018 detsember kuni
- aprill 2019 ebapiisavalt, siis tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis summas 711,49 eurot (915-203,51). 5.
- Hageja loobus
- juuni
- a kohtuistungil viivise nõudest. Kohus võttis hagist loobumise selle nõude osas vastu ja lõpetas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Poolte seisukohad
- Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega vastuhagi rahuldada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Alternatiivselt, kui kohus jätab vastuhagi rahuldamata, siis jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. 6.
- Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja kohaldas valesti materiaalõiguse normi, kui leidis, et kostja on PKS § 93 kohaselt kaotanud õiguse vaidlustada isadust hageja suhtes. Kuna kostja sai teada, et hageja ei ole tema laps,
- a oktoobris ning vastuhagi on kohtule esitanud
- aprillil 2019, siis ei ole kostja kaotanud õigust vaidlustada isadust hageja suhtes. Maakohus leidis ebaõigesti, et isaduse omaksvõtu ajal, s.o
- novembril 2010 oli kostja teadlik, et hageja ei põlvne temast. Maakohus jättis tähelepanuta hageja ema perekonnaseisuasutuses antud kinnituse, et kostja on hageja isa. Hageja ema kinnitas enne isaduse omaksvõttu ja ka perekonnaseisuasutuses kostjale, et hageja on kostja laps. Kostja uskus seda hageja ema kinnitust. Hageja ema ei ole tõendanud oma paljasõnalist väidet, et tema 4
(7)ja kostja valetasid teadlikult perekonnaseisuasutuses hageja isaduse kohta. Maakohtu järeldus, et mõistlik inimene ei alusta lapsendamise protsessi oma bioloogilise lapse suhtes, on asjakohatu. Tunnistaja NN ütlustega on tõendatud, et kostja sai
- a sügisel hageja emalt teada, et hageja ei ole tema laps. Tunnistajate WW ja QQ ütlused on nende arvamused ega tõenda, et kostjal oli isaduse omaksvõtu ajal kindel veendumus, et hageja ei ole tema laps. Kostja oli
- a märtsis arvamusel, et lapse isa võib olla QQ. Asjaolu, et kostja viis hageja Soome QQ juurde külla, ei tõenda seda, et kostja teadis, et hageja isa on QQ. QQ oli hagejale isa eest hageja sünnist kuni QQ lahkumiseni suhtest hageja emaga. Hagejal ja QQ-l oli hea suhe, mida kostja hageja huvides ei soovinud rikkuda. Kostja tuli hagejale ja tema ema soovile vastu, kui laps soovis sõita Soome QQ-le külla. Tunnistaja WW ütlustest selgub, et
- a, mil kostja viis hageja Soome, oli see hageja soov. 6.
- Tõendatud ei ole, et hageja isa on QQ. Asjas üle kuulatud tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja ja hageja ema olid tuttavad ja suhtlesid vähemalt
- aastast. Maakohtu järeldus, et
- a ei olnud kostjal ja hageja emal intiimsuhteid, ei põhine ühelgi tõendil. QQ ega ka WW ei ole andnud ütlusi, millega lugeda tõendatuks, et hageja ema ja kostja vahel ei olnud
- a ega järgnevalt intiimsuhteid. Tunnistaja WW sai hageja emaga lähemalt tuttavaks alles viimase raseduse ajal. QQ ei ole kinnitanud, et tema on lapse bioloogiline isa. QQ on selgitanud, et tema üksnes arvab, et hageja on tema bioloogiline laps. QQ on mh selgitanud, et hageja emal võis olla ka teisi lähisuhteid. 6.
- Maakohus leidis ebaõigesti, et ei esine PKS § 102 lg 2 mõttes asjaolusid, mis annaks alust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Lisaks kindlustab kostja hagejat eluasemega. Kostja kannab hageja eluasemega seonduvaid kulusid keskmiselt 100 eurot kuus. Mh on kostjal madal palk. Kostja palub arvestada nende asjaoludega elatise väljamõistmisel. 6.
- Maakohus arvestas tagasiulatuva elatise väljamõistmisel ebaõigesti üksnes kostja poolt kommunaalkulude tasumist perioodil
- oktoober kuni
- mai summas 203,51 eurot. Maakohus ei arvestanud, et lisaks kommunaalkulude tasumisele, on kostja hagejat kindlustanud ka eluasemega. Hageja on saanud korteri eluasemena kasutamisega ülalpidamiskulude katteks kostjalt keskmiselt 70 eurot kuus, mis on viidatud ajaperioodi eest kokku 560 eurot (8 kuud×70 eurot). Peale selle jättis maakohus tähelepanuta, et hageja saab ülalpidamist QQlt. Seega tuleb hageja tagasiulatuva elatise nõue kostja vastu jätta PKS § 99, § 101 lg 1 ja § 102 lg 2 kohaselt rahuldamata. 6.
- Maakohus jättis
- novembri 2019 kohtuistungi protokollis esitamata poolte lepinguliste esindajate kohtuvaidluse teksti ja repliigid. Kostja esitas taotluse protokolli täiendamiseks, mille kohus jättis
- detsembri
- a määrusega rahuldamata. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud kohtuvaidluses esitatud seisukohtadele ja repliikidele, kuna neid ei ole
- novembri
- a istungi protokollis kajastanud, kuigi selline kohustus oli maakohtul TsMS § 50 järgi otsuse edasikaebamise seisukohast. 6.
- Menetluskulud tuleb vastuhagi rahuldamise korral jätta TsMS § 164 lg 11 esimese lause järgi hageja kanda. Kui kohus jätab vastuhagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
- Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 5
(7)- Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu on maakohtu otsuse peale esitanud apellatsioonkaebuse üksnes kostja, kes vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja vastuhagi jäi rahuldamata. Seega on maakohtu otsus osas, milles hagi osaliselt jäi rahuldamata, jõustunud ning ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust ei kontrolli.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja on esitanud hagi isaduse vaidlustamiseks pärast PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. Maakohus tuvastas, et kostja teadis juba isaduse omaksvõtu ajal, et ta ei ole hageja bioloogiline isa. Maakohus on seda asjaolu tuvastades hinnanud nõuetekohaselt kõiki tõendeid ja ringkonnakohtul ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaolud, et kostja ja hageja ema kooselu algas pärast hageja sündi, kostja soovis hagejat enne isaduse omaksvõttu lapsendada, kostja viis hagejat QQ-ga kohtuma ning tunnistajate QQ ja WW arvates oli ilmselge, et QQ on hageja bioloogiline isa, näitavad selgelt seda, et kostja teadis, et ta ei ole hageja bioloogiline isa. Maakohus on hinnanud ka tunnistaja NN ütlusi. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et NN ütlused, mis kirjeldavad ühte telefonikõnet, mille kostja tegi pärast lahkuminekut hageja emaga, ei saa tõendada kostja teadmist enda isadusest.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutavad kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et ta hakkas uskuma seda, et ta on hageja isa, siis, kui hageja ema perekonnaseisuametis isaduse omaksvõtu raames seda kinnitas. Arusaamatuks jääb, kuidas kostja sellisel juhul üldse perekonnaseisuametisse isadust omaks võtma sattus. Kui ta läks aga isadust omaks võtma arvates, et ta ei ole hageja isa, ei saanud hageja ema vastupidine kinnitus isaduse omaksvõtul kostjal vastupidist arvamust tekitada, kuna sel juhul oli neil teadvalt vale kinnituse andmine eelnevalt planeeritud. Ringkonnakohus märgib samuti, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal olid enne hageja sündi hageja emaga intiimsuhted, mis oleksid võinud viia hageja eostamiseni ja anda kostjale alust arvata, et ta võiks olla hageja isa.
- Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja ei ole esitanud isaduse vaidlustamise hagi tähtaegselt ning on seetõttu kaotanud õiguse vaidlustada enda isadust hageja suhtes, ei ole asja lahendamisel tähtis, kas kostja on hageja eostanud või mitte.
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud osas, milles kostja vaidlustab talt tagasiulatuva elatise väljamõistmise. Maakohus on õigesti leidnud, et lapse eluasemega seotud kulude kandmine on lapse ülalpidamine. Samas on maakohus jätnud põhjendamatult arvesse võtmata asjaolu, et hageja elas alates oktoobrist 2018 kuni maini 2019 kostjale kuuluvas korteris. Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis (vt Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 17). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et olukorras, kus eluase kuulub kostjale, saab tema ülalpidamiskohustuse täitmise ulatuse kindlaks määrata lähtudes eluaseme kasutuseelisest. Kostja on maakohtus esitanud kasutuseelise suuruse tõendamiseks viited üürikuulutustele. Hageja ei ole omapoolseid tõendeid esitanud. Üürikuulutustest nähtub, et keskmine üüripinna ruutmeetrihind oli 5,06 eurot. Arvestades kostja korteri suurust teeb see kasutuseelise suuruseks ühes kuus 194,94 eurot (38,5×5,06). Kuivõrd korteris elas kolm inimest, teeb see hageja osaks 64,98 eurot kuus. Arvestades asjaolu, et hageja nõuab tagasiulatuvalt elatist alates
- a detsembrist ning maakohus tuvastas, et hageja elas kostja korteris
- a maini, tuleb kostjalt väljamõistetava tagasiulatuva elatise suurust vähendada kuue kuu kasutuseelise, s.o 389,88 euro võrra. Selles osas jääb hagi rahuldamata. Kostjalt väljamõistetava tagasiulatuva elatise suuruseks jääb 321,61 eurot. 6
(7)- Muud kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust elatise väljamõistmise osas muuta. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole maakohtu menetluses tuginenud asjaolule, et elatise väljamõistmisel tuleks arvestada hageja ema ja kostja kaasomandis oleva eluaseme kasutuseelisega, kuhu hageja kolis mais
- Samuti ei ole kostja välja toonud kasutuseelise suurust ega esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Kostja ei ole ringkonnakohtus uute asjaolude esitamise lubatavust TsMS § 652 kohaselt põhistanud, mistõttu jätab ringkonnakohus kostja need väited tähelepanuta.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja tunnitasu 6,25 eurot võimaldab kostjal maksta hagejale elatist miinimummääras. Ainuüksi asjaolu, et hagejale makstakse lapsetoetust 60 eurot kuus, ei ole PKS § 102 lg 2 järgi aluseks vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra (vt nt Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 19).
- Ringkonnakohus märgib, et kuna QQ ei ole PKS § 96 kohaselt isik, kellel oleks kohustus hagejat ülal pidada, ei ole asja lahendamisel oluline, kas ja mil määral toetab QQ hageja ülalpidamist.
- Ringkonnakohus leiab, et kostja etteheited seoses maakohtu istungi protokolliga on põhjendamatud. TsMS § 53 lg 2 kohaselt algab tähtaeg protokolli parandamise taotlemiseks protokolli allkirjastamisest. Kui kohtu saadetud protokoll kostja esindaja arvutis ei avanenud, oleks pidanud ta ise aegsasti kohtuga ühendust võtma, et protokolliga tutvuda ja tähtaegselt selle parandamise taotlus esitada.
- Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et apellatsioonkaebus osaliselt rahuldatakse, ei ole alust muuta maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. Hageja tagasiulatuv elatise nõue jäi rahuldamata küll suuremas osas kui maakohtus, kuid arvestades seda, et edasiulatuva elatise nõue hageja täisealiseks saamiseni rahuldati tervikuna, ei ületa elatisenõude rahuldamata osa proportsioon 5% kogu elatisenõude suurusest (arvestades hageja täisealiseks saamiseni kuluvat aega ja kehtivat PKS § 101 lg 1 järgset elatise määra). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus on tuvastatud, et kostja teadis juba isaduse omaksvõtul, et ta ei ole hageja isa, on õiglane jätta vastuhagiga seotud kulud TsMS § 164 lg 2 alusel kostja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 7
(7)