← Eesti

2-19-6317/45

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-6317 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise vähendamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2014/1076 Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu
  3. detsembri
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. detsembri
  7. a otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja jaotas selle nõudega seonduvad menetluskulud.
  8. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada täiteasjas nr 014/2014/1076 sundtäitmine lubamatuks osas, milles sundtäitmisel on pärast
  9. juunit 2017 sissenõutavaks muutunud YY elatisenõue XX vastu.
  10. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  11. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud kostja kanda.
  12. XX-l ei ole tekkinud maakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid.
  13. Kehtiv otsuse tervikresolutsioon on: 6.
  14. Hagi rahuldada. 6.
  15. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu
  16. aprilli
  17. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-20624 XX-lt YY kasuks välja mõistetud elatise suurust. 6.
  18. Mõista XX-lt YY kasuks välja igakuine elatis 0 eurot alates
  19. juunist 2018 kuni YY täisealiseks saamiseni. 6.
  20. Tunnistada täiteasjas nr 014/2014/1076 sundtäitmine lubamatuks osas, milles sundtäitmisel on pärast
  21. juunit 2017 sissenõutavaks muutunud YY elatisenõue XX vastu. 6.
  22. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud kostja kanda 6.
  23. XX-l ei ole tekkinud maakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid. 6.
  24. Jätta YY riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  25. XX (hageja, ema) ja YY (kostja, laps) esitasid
  26. juunil 2018 Harju Maakohtule hagi CC (isa) vastu elatise väljamõistmiseks, elatise käsutamise ainuõiguse saamiseks, elatise maksmisest keeldumise õiguse tuvastamiseks, elatise vähendamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-18-9671).
  27. Maakohus eraldas
  28. aprilli
  29. a määrusega hageja nõuded kostja vastu eraldi menetlusse (tsiviilasi nr 2-19-6317).
  30. Hageja esitas
  31. mail 2019 hagi tervikteksti, milles palus tuvastada enda õiguse mitte maksta kostjale elatist Tallinna Ringkonnakohtu
  32. aprillil 2014 tsiviilasjas nr 2-13-20624 tehtud määruse alusel, muuta selles tsiviilasjas väljamõistetud elatise suurust ja vähendada see 0 euroni alates
  33. juunist 2018 ning vabastada hageja elatise maksmisest alates
  34. juunist
  35. Hageja palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 014/2014/1076 alates
  36. juunist 2017 sissenõutavaks muutunud kohustuse osas. 3.
  37. Hageja väitel sündis tema ja CC kooselust XX.XX.XXXX kostja. Harju Maakohus kinnitas
  38. veebruari
  39. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-56958 vanemate kokkuleppe, mille kohaselt kostja elukohaks on hageja igakordne elukoht ja isa maksab hagejale elatist 4000 krooni, s.o 255,6 eurot kuus. Kostja asus
  40. juulil 2012 elama isa juurde ja oli isa ülalpidamisel. Kohus kinnitas
  41. novembril 2012 vanemate kompromissi, millest tulenevalt sai isa ainuotsustusõiguse kostja viibimiskoha üle. Kostja elukohaks sai isa elukoht. Tallinna Ringkonnakohtu
  42. aprilli
  43. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-20624 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis miinimummääras alates
  44. juulist 2012 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja esitas
  45. novembril 2017 maakohtule avalduse hooldusõiguse täielikuks taastamiseks ja kostja viibimiskoha ning otsustusõiguse andmiseks temale. Maakohus taastas tsiviilasjas nr 2-17-16609 hageja hooldusõiguse kostja elu- ja viibimiskoha määramise osas ning lõpetas isa hooldusõiguse kostja elu- ja viibimiskoha määramise osas. Alates
  46. juunist 2017 elab kostja hageja juures. Kostja on hageja täielikul ülalpidamisel. Kostja on avaldanud soovi ema juures elada. 2

(5)3.
  1. Hageja nõuab kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 alusel. Oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, kuivõrd kostja ei ela enam isa juures, vaid tema elukoht on hageja juures. Lisaks on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-17716 leidnud, et kuigi TsMS § 459 järgi saab nõuda kohtulahendi muutmist alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt, siis see ei välista sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ka varasema perioodi eest. Hageja nõuab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist alates
  2. juunist 2017, mil kostja kolis hageja juurde.
  3. Maakohus keeldus
  4. juuni
  5. a määrusega hagi menetlusse võtmisest elatise mittemaksmise õiguse tuvastamise ja elatise maksmise kohustusest vabastamise nõuete osas. Maakohus võttis hagi menetlusse elatise vähendamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuete osas. Kostja vastuväited
  6. Kostja esindaja väitel puudub vanematel vaidlus, et kostja elab alates
  7. juunist 2017 hageja juures. Kui kostja elas alates hagi esitamisest hageja juures, siis on põhjendatud hageja nõue elatise vähendamiseks alates hagi esitamise kuupäevast. Samas ei selgu hagist, millist konkreetset sundtäitmist ja millise summa ulatuses palub hageja tunnistada lubamatuks. Kui seadus võimaldab vähendada elatist ka tagasiulatuvalt, siis ei vaidle kostja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele vastu ka alates varasemast perioodist. Maakohtu otsus
  8. Maakohus rahuldas hagi
  9. detsembri
  10. a otsusega osaliselt. Maakohus muutis Tallinna Ringkonnakohtu
  11. aprilli
  12. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-20624 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 0 eurot alates
  13. juunist 2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis hagi rahuldamata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas. Maakohus jättis elatise suuruse muutmise nõude osas menetluskulud kostja kanda ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas hageja kanda. Kohus jättis kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. 6.
  14. Maakohus leidis, et TsMS § 459 kohaselt on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud elatise väljamõistmise otsus. Samuti on hagi esitamise aluseks olevad asjaolud tekkinud pärast eelmise asja arutamise lõpetamist. Tallinna Ringkonnakohtu
  15. aprilli
  16. a otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis alates
  17. juulist 2012 kuni kostja täisealiseks saamiseni miinimummääras. Harju Maakohtu
  18. märtsi
  19. a määrusega lõpetas kohus vanemate ühise hooldusõiguse kostja elu- ja viibimiskoha määramise osas ning andis kostja hooldusõiguse elu- ja viibimiskoha määramise osas üle hagejale. Hageja väitel ei ela kostja enam isa juures, vaid elab alates
  20. juunist 2017 hageja juures. Sellest tulenevalt muutis maakohus Tallinna Ringkonnakohtu
  21. aprilli
  22. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-20624 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust ja otsustas hagejalt kostja kasuks välja mõista igakuise elatise 0 eurot alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. 6.
  23. Maakohus jättis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud täitemenetluse alustamist hageja suhtes Tallinna Ringkonnakohtu
  24. aprilli 2014 kohtuotsuse alusel. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja on täitemenetluse võlgnik. Maakohus selgitas
  25. oktoobri 2019 kohtuistungil tõendamiskoormist ja andis hagejale tähtaja tõendite esitamiseks. Hageja esitas kohtule üksnes omapoolse arvestuse. Nimetatud arvestus ei tõenda täitemenetluse alustamist ega ka asjaolu, et hageja on täitemenetluses võlgnik. Seega on tõendamata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise eeldused. Poolte seisukohad 3
(5)
  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, alternatiivselt poolte endi kanda. 7.
  2. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Hagejale oli üllatuslik hagi rahuldamata jätmine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas, sest pooled ei vaidle täitemenetluse alustamise ega selle läbiviimise üle. Lisaks ei ole põhjendatud käsitlus, et kohtule täitmisavalduse esitamata jätmise korral ei saa kohus sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Peale selle ei edastata võlgnikule täitmisavaldust, vaid täitmisteade. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust piisavalt. 7.
  3. Maakohus leidis ebaõigesti, et elatise suurust tuleb muuta alates hagi esitamisest. Elatise suurust tuleb muuta alates ajast, mil kostja elukoht muutus. Pooled ei vaidle, et kostja elab hageja juures alates
  4. juunist
  5. Isegi kui hagi esitati hiljem, kui kostja elukoht muutus, siis puudus maakohtul alus karistada hagejat topelt elatise maksmise kohustusega. Sisuliselt pidi hageja kostjat ülal pidama vahetult ja samal ajal maksma temale ka elatist. Lisaks on perekonnal olnud varasemalt samalaadne vaidlus. Nimelt kolis kostja isa juurde ja kohus muutis sarnaselt praeguses hagis taotletule elatist tagasiulatuvalt. Toona tegi Tallinna Ringkonnakohtus lahendi pöördvõrdeliselt, s.o selliselt nagu hageja on hagis taotlenud. On arusaamatu, millisel põhjusel ei saanud maakohus praeguses asjas teha analoogia korras samalaadset uut lahendit.
  6. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Kostja ei vaidle sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele vastu, kui hageja poolt kohtule esitatu on sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks piisav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue otsuse, millega tunnistab sundtäitmise hageja taotletud viisil lubamatuks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
  8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu on maakohtu otsuse peale esitanud apellatsioonkaebuse üksnes hageja, kes vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata. Seega on maakohtu otsus osas, milles hagi rahuldati, jõustunud ning ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust ei kontrolli.
  9. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheidetega maakohtule seoses selgitamiskohustuse rikkumisega. Maakohus selgitas istungil hagejale selgelt, et hageja peab tõendama tema suhtes täitemenetluse läbiviimist ning andis selleks hagejale tähtaja. Olukorras, kus kostja ei olnud hageja esitatud faktiväidet selgelt omaks võtnud, pidi hageja TsMS § 230 lg 1 kohaselt enda väiteid täitemenetluse toimumise kohta tõendama. Hageja maakohtus sellekohaseid tõendeid, vaatamata maakohtu selgesõnalisele selgitusele, ei esitanud.
  10. Vaatamata sellele, et ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ega tõlgendanud valesti materiaalõigust, tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ringkonnakohtus esitatud uue tõendi põhjal. Nimelt esitas hageja koos apellatsioonkaebusega kostja isa kohtutäiturile saadetud kirja, millest nähtub, et täiteasjas nr 014/2014/1076 sundtäidetakse kostja elatisenõuet hageja vastu. Kuigi praeguses asjas ei esine TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud asjaolusid apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamiseks, võttis ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel nimetatud tõendi vastu, kuna see on ilmselt vajalik asja õigeks lahendamiseks ja kostja ei vaielnud tõendi vastuvõtmisele vastu. 4
(5)
  1. Olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Kui pärast kohtulahendi tegemist asjaolud muutuvad, mh kui laps asub hageja juurde elama ja hageja peab teda vahetult ülal, võib täitemenetlus elatise nõude täitmiseks olla alusetu (vt Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Maakohus tuvastas, et kostja elab alates
  4. juunist 2017 koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Seega on hageja täitnud enda ülalpidamiskohustuse sellest kuupäevast vahetult, mistõttu tuleb alates
  5. juunist 2017 sissenõutavaks muutunud elatisenõude sundtäitmine tunnistada lubamatuks.
  6. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohus kohaldas TsMS § 459 õigesti. TsMS § 459 lg 2 võimaldab elatise suurust muuta üksnes alates elatise suuruse muutmise hagi esitamisest.
  7. Kuna ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse hageja esitatud uue tõendi pinnalt, mille hageja oleks võinud esitada juba maakohtus, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 2 alusel poolte endi kanda. Hagi rahuldamise tõttu jäävad maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja ei ole esitanud maakohtus kantud menetluskulude kohta menetluskulude nimekirja, mistõttu loeb ringkonnakohus, et tal ei ole tal tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.