← Eesti

2-18-4531/91

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-4531 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja liik YY apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 720 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus osas, milles maakohus vähendas XX-lt YY kasuks väljamõistetud elatist ajavahemikus
  8. märtsist 2018 kuni
  9. septembrini
  10. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi elatise vähendamiseks ajavahemikus
  11. märtsist 2018 kuni
  12. septembrini 2018 rahuldamata.
  13. Jätta maakohtu otsuse resolutsioon ülejäänud osas muutmata, kuid täiendada maakohtu põhjendusi.
  14. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  15. Otsuse tervikresolutsioon on: 4.
  16. Rahuldada osaliselt XX hagi YY vastu elatise vähendamiseks. 4.
  17. Muuta Viru Maakohtu
  18. märtsi
  19. a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-43567 välja mõistetud elatise suurust. 4.
  20. Mõista XX-lt YY kasuks välja igakuine elatis 170 eurot alates
  21. septembrist 2018 kuni YY täisealiseks saamiseni
  22. septembril
  23. 4.
  24. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  25. Jätta vastu võtmata XX ringkonnakohtule esitatud maksekorraldused elatise maksmise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  26. XX (hageja) esitas
  27. märtsil 2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palus vähendada elatist alates hagi esitamisest 125 euroni kuus.
  28. mai
  29. a menetlusdokumendis palus hageja vähendada elatist 150 euroni kuus. 1.
  30. Hageja väitel sündis tema ja DD kooselust XX.XX.XXXX kostja. Viru Maakohtu
  31. märtsi
  32. a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-43567 (edaspidi Viru Maakohtu otsus) mõisteti hagejalt kostja ülalpidamiseks välja elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagejal on tekkinud seoses väikese töötasuga elatise võlg. Harju Maakohtu
  33. novembri
  34. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-12534 määrati kostja eestkostjaks MM (eestkostja). 1.
  35. Hageja olukord on muutunud. Hageja ülalpidamisel on ka tema teine laps VV, kes on sündinud XX.XX.XXXX. Hageja saab töötasu kätte alla miinimumi. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et eestkostja saab peretoetust. Hageja tugineb perekonnaseaduse (PKS) §-le 99, § 102 lg-le 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 459 ja §-le
  36. Menetluse ajal XX.XX.XXXX sündis hagejal kolmas laps BB. Kostja vastuväited
  37. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja väitel ei ole asjaolud TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 497 mõttes muutunud, mis annaks omakorda alust elatise suurust muuta. Viru Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Hagi kohaselt on hageja ülalpidamisel XX.XX.XXXX sündinud teine laps ning hageja saab töötasu kätte alla miinimumi. Tegemist on samade asjaoludega, mida analüüsis Viru Maakohus otsuse tegemisel. Hageja oli Viru Maakohtu otsuse tegemise ajal Eesti Töötukassa
  38. jaanuari
  39. a otsuse nr TA12-0015528 kohaselt töötu, st tal puudus igasugune sissetulek. Hageja sissetuleku suurenemine ei saa olla aluseks elatise vähendamiseks. Samuti oli Viru Maakohtu otsuse tegemise ajaks sündinud hageja teine laps. Menetluse edasine käik
  40. Maakohus jättis
  41. juuni
  42. a otsusega hagi rahuldamata. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  43. detsembri
  44. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu
  45. juuni
  46. a otsus. Riigikohus jättis
  47. märtsi
  48. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 2

(6)Maakohtu otsus
  1. Maakohus rahuldas hagi
  2. jaanuari
  3. a otsusega osaliselt ja muutis Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-43567 välja mõistetud elatise suurust. Maakohus mõistis hagejalt kostja ülalpidamiseks välja igakuise elatisena 170 eurot alates
  4. märtsist 2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, sest kohus rahuldas hagi osaliselt. 4.
  5. Maakohus selgitas, et PKS § 101 lg 1 järgi ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg 1 olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS §
  6. 4.
  7. Pooled ei vaidle, et - kostja on hageja poeg; - kostja ema on DD; - kostja eestkostjaks on Harju Maakohtu
  8. novembril 2016 tsiviilasjas nr 2-16-12534 tehtud määruse kohaselt MM; - Viru Maakohtu
  9. märtsi
  10. a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-43567 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 4.
  11. Viru Maakohus tuvastas, et hageja on võimeline alates
  12. septembrist 2010 kostjat üleval pidama miinimumelatise määras. Viru Maakohtu otsuse tegemise seisuga oli hagejal kaks ülalpeetavat, s.o hageja ning XX.XX.XXXX sündinud poeg. Hageja ülalpeetavate arv on alates
  13. märtsist 2012 muutunud. XX.XX.XXXX sündis kolmas laps. 4.
  14. Olenemata kohtu korduvatest selgitustest ei ole hageja esitanud tõendeid oma majandusliku olukorra muutumise kohta. Samuti ei ole hageja tõendanud noorima lapse vajadusi. Hageja on esitanud tõendeid vaid selle kohta, et tema eest tasub elatist kostjale ja keskmisele pojale igakuiselt 150 eurot RR. Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada, vaid vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Maksu- ja Tolliameti väljavõttega perioodi
  15. a kuni
  16. a kohta on tõendatud, et hageja on töövõimeline isik, kes on võimeline nii endale kui ka alaealistele lastele ülalpidamist teenima. 4.
  17. Kostja seaduslik esindaja on kinnitanud, et tema kostja eestkostjana ei ole elatist nõudnud kostja teiselt vanemalt, s.o emalt. Kostja emal on lisaks kostjale veel kaks ülalpeetavat, kes on sündinud pärast
  18. a kohtuotsust. Kostja ema majanduslik olukord on sarnane hageja majanduslikule olukorrale. Pooled ei vaidle, et riik maksab kostjale lapse toetust ja eestkostetava lapse toetust kokku 290 kuni 300 eurot kuus alates
  19. novembrist
  20. Võttes arvesse, et mõlemal vanemal on kohustus ülal pidada oma alaealist last, kummagi vanema kanda on miinimumelatise määr, ning arvestades asjaolu, et riigitoetus kostjale on 290 kuni 3
(6)300 eurot kuus, siis pidas kohus põhjendatuks määrata hagejalt välja mõistetavaks elatise suuruseks 170 eurot kuus. Selle tasumise võimekust on hageja ise kinnitanud. Poolte seisukohad
  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis, mis vastab 75%le ½-st Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates
  2. septembrist 2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni. 5.
  3. Maakohtu otsus on põhjendamata. Otsusest ei nähtu, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes on kohus elatist vähendanud ja miks on elatist vähendatud alates hagi esitamisest. Maakohus ei analüüsinud, kas ja millisel määral mõjutab kolmanda ülalpeetava lisandumine hageja võimet tasuda kostjale elatist Viru Maakohtu otsusega väljamõistetud määras ja seda alates hagi esitamisest, mil kolmandat last ei olnud veel sündinud. 5.
  4. Maakohus ei tuvastanud, et hageja varaline seisund on võrreldes Viru Maakohtu otsuse aluseks olnud asjaoludega muutunud sel määral, et oleks alust elatise vähendamiseks. Kuivõrd hageja oma varalise seisundi kohta tõendeid ei esitanud, ei saanud maakohus tõendite puudumise tõttu ka tuvastada, et hageja varanduslik seisund on muutunud halvemaks. Lisaks on hageja võimeline teenima miinimumpalgast oluliselt suuremat sissetulekut, kuid hageja on teinud teadliku valiku töötada miinimumpalgast oluliselt madalama palgaga või lausa tasuta. Kuivõrd hageja on
  5. oktoobri
  6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8126 karistusseadustiku § 169 alusel süüdi tunnistatud ajavahemikul
  7. novembrist 2016 kuni
  8. oktoobrini 2018 kostjale igakuise elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise eest, ei saa hageja käitumine olla aluseks elatise vähendamiseks. Maakohtu seisukoht, et otsus kriminaalasjas nr 1-19-8126 ei oma ajalist puutumust praeguse vaidlusega, on ebaõige. Viidatud otsus käsitleb osaliselt ka praeguse menetluse ajaperioodi elatusraha maksmisest kõrvalehoidumist ning lisaks käsitleb viidatud lahend hageja töökoha valikut. 5.
  9. Maakohus vähendas põhjendamatult elatist alates
  10. märtsist
  11. Hagi esitamise ajal ei esinenud ajaolusid, mis oleks andnud alust elatise vähendamiseks. Elatise vähendamist ei õigusta teise lapse ülalpidamise kohustust ega hageja väike sissetulek. Hageja teine laps sündis enne Viru Maakohtu otsuse tegemist. Lisaks arvestas Viru Maakohus otsuse tegemisel juba hageja teise lapse sünniga kaasneva ülalpidamise kohustusega. Asjaolu, et hageja teise lapse kasuks kinnitati
  12. aprilli
  13. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-437 kompromiss igakuise elatise tasumiseks 150 eurot kuus, s.o alla sel ajal kehtinud elatise miinimummäära, pigem vähendas hageja kohustusi teise lapse ülalpidamiseks. Samuti olid praeguse hagi esitamise ajal hageja sissetulekud suurenenud võrreldes tsiviilasja 2-10-43567 menetlemise ajaga, mil hagejal sissetulek puudus. Elatise vähendamise aluseks olevatest muutunud asjaoludest saab äärmisel juhul rääkida alates hageja kolmanda lapse sünnist, s.o alates
  14. septembrist
  15. 5.
  16. Ka ainuüksi peretoetuste maksmise fakt ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Riiklike peretoetuste maksmine võib olla aluseks elatise vähendamiseks ainult koostoimes muude asjaoludega.
  17. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada elatise vähendamise aja osas. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab maakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 4
(6)
  1. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu on maakohtu otsuse peale esitanud apellatsioonkaebuse üksnes kostja, kes vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati. Seega on maakohtu otsus osas, milles hagi osaliselt jäi rahuldamata, jõustunud ning ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust ei kontrolli.
  2. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on põhjendamatult elatist vähendanud alates hagi esitamisest. TsMS § 459 lg 1 järgi saab kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust muuta eeldusel, et pärast eelmise kohtuasja arutamise lõppu on oluliselt muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Seega saab elatise suurust muuta alates selle aluseks olevate asjaolude tekkimise ajast. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tema majanduslik seisund oleks halvenenud võrreldes Viru Maakohtu otsuse tegemise ajaga. Ringkonnakohus märgib, et elatise vähendamise aluseks ei ole asjaolu, et hageja on otsustanud asuda tööle madalama töötasu eest. Hagejal on kohustus leida endale selline töökoht, mis tagaks tema laste ülalpidamiskohustuse täitmise võimalikult suurel määral. Maksu- ja Tolliameti väljavõttest hageja sissetulekute kohta ajavahemikul
  3. märtsist 2012 kuni
  4. maini 2019 nähtub, et hageja on asunud alates hagi esitamisest tööle teise tööandja juurde, kus tema sissetulek on oluliselt vähenenud. Kostja esitatud äriregistri väljavõttest hageja uue tööandja kohta nähtub, et selle ainuosanik oli hageja ema. See viitab asjaolule, et hageja on ise menetluse ajaks kunstlikult enda sissetulekut vähendanud. Samuti ei ole uueks asjaoluks, mis annaks alust elatise vähendamiseks, hageja teise lapse sünd, kuna see toimus eelmise kohtumenetluse ajal ning Viru Maakohtu otsuses on arvestatud hagejal teise lapse olemasoluga. Uueks asjaoluks, mis annab alust elatise vähendamiseks, saab olla hageja kolmanda lapse sünd XX.XX.XXXX. Seega ei ole põhjendatud elatise vähendamine enne seda kuupäeva.
  5. Ringkonnakohus nõustub iseenesest kostjaga, et maakohtu põhjendused elatise vähendamise ulatuse kohta on puudulikud. Samas ei ole see ringkonnakohtu hinnangul toonud kaasa lõpptulemusena ebaõiget lahendit. Ringkonnakohus saab otsuse põhjendusi täiendada.
  6. Viru Maakohtu otsusega on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras. Elatise vähendamine alla selle määra saab PKS § 102 lg 2 kohaselt toimuda üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra saab olla asjaolu, et vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Praeguseks on hagejal lisaks kostjale veel kaks last, kellest üks on sündinud pärast Viru Maakohtu otsusega hagejalt kostja kasuks elatise väljamõistmist. Seega tuleb hinnata, kas hageja kolmas laps oleks kostjaga võrreldes varaliselt vähem kindlustatud, kui hageja peaks kostjale maksma elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras.
  7. Nagu eelnevalt märgitud, ei saa hageja ülalpidamisvõime hindamisel aluseks võtta hageja praegust sissetulekut, kuna ringkonnakohtu hinnangul on hageja seda ise kunstlikult vähendanud, et hoida kõrvale elatise tasumise kohustusest. Küll aga saab hageja võimet hankida enda ja enda laste ülalpidamiseks sissetulekut hinnata hageja varasema sissetuleku alusel. Maksu- ja Tolliameti väljavõttest hageja sissetulekute kohta ajavahemikul
  8. märtsist 2012 kuni
  9. maini 2019 nähtub, et enne hagi esitamist oli hageja igakuise sissetuleku suurus keskmiselt vahemikus ca 700–800 eurot. Asjas esitatud ja kogutud tõenditest, mh kostja viidatud kriminaalasjas tehtud otsusest, millega hageja mõisteti süüdi kostja ülalpidamiskohustuse rikkumise eest, ei nähtu, et hageja oleks võimeline teenima sellest oluliselt kõrgemat sissetulekut. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et hageja on võimeline teenima 800 eurot kuus. 5
(6)
  1. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus hageja kolmanda lapse vajadused ei ole tõendatud, saab sarnaselt kostja vajadustele PKS § 101 lg 1 järgi eeldada, et lapse ülalpidamiskulu kuus on ühe kuu töötasu alammäär. Seega ei muuda asja lahendust see, et hageja kolmanda lapse vajaduste suurus ei ole tõendatud.
  2. Hageja peab tasuma enda teisele lapsele elatist 150 eurot kuus. Juhul, kui hageja peaks tasuma kostjale elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras jääks talle seega enda ja oma kolmanda lapse ülalpidamiseks praegu kehtiva elatise miinimummäära järgi 358 eurot (800150-292),
  3. a-l oli see summa 400 eurot (800-150-250). On ilmselge, et sellises olukorras oleks hageja kolmas laps kostjast varaliselt vähem kindlustatud, arvestades seda, et PKS § 102 lg 2 järgi peab vanem olukorras, kus ta ei suuda tasuda elatist miinimummääras ilma enda ülalpidamist kahjustamata, kasutama enda vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seejuures tuleb arvestada ka asjaolu, et vanem peab eelduslikult kandma üksnes poole lapse ülalpidamiskohustusest, kuid enda ülalpidamise tervikuna. Maakohtu välja mõistetud elatise suuruse (170 eurot kuus) puhul on ligikaudu tagatud PKS § 102 lg-st 2 hagejale tulenev kohustus kasutada enda vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Arvestades kostja ja hageja kolmanda lapse ülalpidamiseks 170 eurot kuus ning teise lapse ülalpidamiseks 150 eurot kuus, jääb hagejale enda vajaduste katteks 310 eurot kuus. Seega tuleb maakohtu otsus jätta vähendatud elatise suuruse osas muutmata.
  4. Ringkonnakohus leiab, et elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei ole praegusel juhul alust siduda väljamõistetud elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise määraga, kuivõrd elatise miinimummäär võib tõusta kiiremas tempos kui hageja võimalik sissetulek (vt ka Riigikohtu
  5. veebruari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16).
  7. Ringkonnakohus märgib, et elatise vähendamise aluseks ei ole praegusel juhul ainuüksi kostjale peretoetuste maksmine, vaid eelkõige asjaolu, et hageja kolmanda lapse ülalpidamine saaks kahjustada, kui hageja peaks kostjale tasuma elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras.
  8. Hageja on esitanud ringkonnakohtu menetluses maksekorraldused selle kohta, et ta on tasunud menetluse ajal kostjale elatist. Nimetatud asjaolu, ei ole oluline elatise vähendamise vaidluse lahendamisel, mistõttu ei ole hageja esitatud tõendid TsMS § 238 lg 1 mõttes asjakohased, mistõttu ringkonnakohus jätab need asja juurde võtmata.
  9. Kuigi ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. Hagi on jätkuvalt rahuldatud osaliselt, mistõttu TsMS § 163 lg 1 kohaselt on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.