← Eesti

2-18-255/60

Obsah (9)§ 187§ 657§ 175§ 654§ 171§ 174§ 138§ 178§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-25

) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. YY (hageja) esitas
  2. jaanuaril 2018 hagi EE (kostja I) ja NN (kostja II) vastu, paludes kohustada kostjaid I ja II vabastama hagejale kuuluv Jõekääru kinnisasi Harjumaal (registriosa 10958902) (kinnisasi) üürilepingu ülesütlemise tõttu ning määrata kohtuotsuses kindlaks, et juhuks, kui kostjad keelduvad kinnisasja vabastamast, tuleb nad välja tõsta täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning esitasid
  4. novembril 2018 vastuhagi ja hagi, milles palusid keelata hagejal, HH-l (kostja III) ja RR-l (kostja IV) tegevus, millega takistatakse kinnisasjal elektrienergia tarbimist ning ligipääsu puukuuris asuvatele küttepuudele, ning lisaks kohustuda tulevikus sarnastest tegevustest hoiduma. Kohtuistungil loobusid kostjad I ja II nõudest puukuuri puudutavas osas. 2.
  5. Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu. 2.
  6. Kostjate I ja II vastuhagis ning hagis kostjate III ja IV vastu palusid kostjad I ja II keelata vastaspooltel tegevused, millega takistatakse elamus elektri tarbimist ning puukuuris asuvate küttepuude kasutamist, ning kohustuda neist rikkumistest ka tulevikus hoiduma. Puukuuriga seotud nõudest kostjad I ja II loobusid kohtuistungil. 3

(9)2.
  1. Hageja ei esitanud vastuväiteid elektriühenduste katkestamise kohta ning ütles, et on nõus taastama kostjate I ja II elektriühenduse, kui nad tasuvad ⅓ elektriarvest viie päeva jooksul. MAAKOHTU OTSUS
  2. Harju Maakohus jättis
  3. mai
  4. aasta otsusega hagi rahuldamata, rahuldas vastuhagi ja nõuded kostjate III ja IV vastu, võttis vastu kostjate I ja II loobumise puukuuri puudutavast nõudest ning lõpetas selles osas menetluse. Menetluskulud enne vastuhagi esitamist
  5. novembril 2018 jäid hageja kanda ning alates vastuhagi esitamisest jäi menetluskuludest 75% hageja kanda ning 25% kostjate III ja IV kanda. Maakohus rahuldas kostjate I ja II menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja määras menetluskulude suuruseks 5403 eurot ja 20 senti. Maakohus mõistis hagejalt solidaarselt kostjate I ja II kasuks välja menetluskuludena 4351 eurot 50 senti, kostjatelt III ja IV solidaarselt kostjate I ja II kasuks 1051 eurot 70 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. APELLATSIOONKAEBUSED
  6. Hageja ning kostjad III ja IV esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata.
  7. Kostjad I ja II esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles leidsid, et maakohus vähendas põhjuseta lepingulise esindaja menetluskulude suurust, ning palusid menetluskulud hüvitada täies ulatuses. Kostjad I ja II vaidlustasid esindajakulude väljamõistmata jätmise järgmises osas: - esindaja kohtuistungist osavõtu eest 2h ja 35min ulatuses; - 20.06.2018-26.06.2018 hagi vastusele kulunud toimingute eest minimaalse 7h asemel 5h eest; - 18.02.2019 menetlusdokumendi koostamise eest minimaalse 2h asemel 1h eest; - esindaja tunnihinna 130 eurot + käibemaks asemel 120 eurot + käibemaks osas.
  8. Pooled vaidlevad üksteise kaebustele vastu, paluvad jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  9. Ringkonnakohus jättis
  10. novembri
  11. aasta otsusega maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäid poolte endi kanda.
  12. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saatis asja selles osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ülejäänud osas jäi ringkonnakohtu otsus muutmata. Hageja kassatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Kostjate I ja II vastukassatsioonkaebus rahuldati. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kindlaks määramata 5775,20 euro ulatuses (

§ 657lg 1 p 2).

Maakohtu otsus on jõustunud hagi rahuldamata jätmise, vastuhagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus vaatab maakohtu otsust läbi üksnes kaevatavas ulatuses, s.o kostjate I ja II 4

(9)maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas, apellatsioonikohtu, täitemenetluse ja Riigikohtu menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
  1. Kolleegium võtab esmalt seisukoha kostjate I ja II menetluskulude väljamõistmisele esitatud vastuapellatsioonkaebuse osas (I), seejärel jaotab menetluskulud (II) ja määrab menetluskulud kindlaks apellatsiooni-, kassatsiooni- ning täitemenetluses (III). I
  2. Maakohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel

§ 175

lg 1 mõttes diskretsioonipiire, kui jättis kostjate I ja II esindaja menetluskulude kindlaksmääramisel

  1. mail 2019 toimunud maakohtu istungi eest esindajatasu arvestamata (maakohtu otsuse p 71). 11.
  2. Põhjendamatu on jätta välja mõistmata tasu kohtuistungil osalemise eest (vt RKTKm nr 3-2-1-106-15, p 10). Sarnaselt ei ole õige jätta istungil osalemise kulu välja mõistmata põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175lg 1 mõttes.

11.

  1. Kokkuvõttes tuleb hagejalt ja kostjatelt III ja IV väljamõistetava menetluskulu suurust suurendada 2h 35min eest tunnihinnaga 120 eurot + käibemaks, s.o 372 euro võrra. Kokku on kostjate menetluskuludeks 5403,20 + 372 = 5775,20 eurot. Nimetatud summast kuulub 75% ehk 5775,20 x 75 : 100 = 4331,40 eurot väljamõistmisele hagejalt ja 25% ehk 5775,20 x 25 : 100 = 1443,80 eurot solidaarselt kostjatelt III ja IV solidaarselt kostjate I ja II kasuks. 11.
  2. Maakohus ei ole ülejäänud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on põhjalikult analüüsinud esitatud menetluskulude nimekirja, samuti teinud põhjendatud otsustuse esindaja tunnihinna põhjendatuse kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-st 6 neid ei korda.

II 12. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus ületas menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire, jättes menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel poolte endi kanda.

Ringkonnakohus jättis põhjendamatult apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud kulud eristamata, kuid nende maht oli väga erinev. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtunud põhjendusi, miks tuleb menetluskulud poolte endi kanda jätta, kuigi apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja menetluse põhiküsimust, samas kui kostjate I ja II vastuapellatsioonkaebus puudutas vaid menetluskulude kindlaksmääramist. 12.1. Kostjate I ja II vastuapellatsioonkaebus on esitatud üksnes menetluskulude kindlaksmääramisele ja sellega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata. Kostjate vastukassatsioonkaebus on esitatud põhilises osas samuti menetluskulude kindlaksmääramisele maakohtus. Kuigi selles on vaidlustatud ka menetluskulude jaotust apellatsioonimenetluses, on arvestades vastukassatsioonkaebuse sisu ja mahtu tegemist marginaalse osaga vastukassatsioonkaebusest. Seetõttu on õige jätta menetluskulud Riigikohtus vastukassatsioonkaebuse osas kindlaks määramata ja hüvitamata. Hageja ja kostjate III ning IV apellatsioonkaebus ja kassatsioonkaebus on jäänud rahuldamata. Seoses sellega jäävad menetlusosaliste apellatsioonkaebusega ja kassatsioonkaebusega seotud menetluskulud hageja ning kostjate III ja IV kanda (

§ 171lg 1, § 178 lg 4) maakohtu toodud proportsioonis: 75% hageja ja 25% solidaarselt kostjate III ja IV kanda. 5

(9)12.
  1. Hagejal ning kostjatel III ja IV tuleb hüvitada kostjatele I ja II apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud, mis on seotud kostjate I ja II poolt apellatsioonkaebusele ja kassatsioonkaebusele vastamisega.
  2. Kostjad I ja II tõid esile, et hageja tegevus (elektri väljalülitamine kostjate I ja II kasutuses olevas majaosas) on põhjustanud kostjate I ja II vajaduse pöörduda peale ringkonnakohtu 05.11.2019 toimunud istungit kohtutäituri poole hagi tagamise määruse täitmiseks ja hagejal tuleb hüvitada ka seoses sellega kantud kostjate I ja II täitemenetluse kulud. 13.
  3. Hageja vaidleb 05.06.2020 vastuses ringkonnakohtule nimetatud kulule vastu ja selgitab, et hageja ei lülitanud elektrit välja tahtlikult, vaid selle põhjustasid kostjad I ja II ise. Lisatud helisalvestis on teadlikult provotseeritud. Kui hageja esindaja sai teada kohtutäituri kaudu, et elektrikilbist on kaitse välja löönud, käis ta kohal ja lükkas voolu sisse tagasi. Puudus vajadus täituri poole pöördumiseks. Hageja leiab, et täitemenetluse kulud peaks kandma sissenõudja, kuivõrd kohtutäituri kohaletuleku ajaks ei esinenud hagi tagava kohtumääruse rikkumist. 13.
  4. Asjaolu, et hageja keeldus kostjate I ja II kasutatavas majaosas elektri taas sisselülitamisest, on tõendatud kostjate poolt 20.11.2019 menetlusdokumendile lisatud helisalvestisega. Kuigi hageja ei tunnista helisalvestisest kuuldava kohaselt, et tema on elektri välja lülitanud, keeldub ta selgesõnaliselt selle taas sisselülitamisest. Nimetatu on vaadeldav maakohtu poolt 20.12.2018 hagi tagamise määrusega (I kd, tl 126-128) seatud hagi tagamise abinõu rikkumisena, mille kohaselt kohustati hagejat kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni võimaldama kostjatel I ja II Jõekääru kinnistul asuva elamu ruumides, mis on kostjate I ja II valduses, kasutada elektriühendust elektrienergia tarbimiseks ning mitte tegema selleks takistusi. 13.
  5. Millisel põhjusel elektriühendus katkes, pole asja lahendamisel oluline, kui hageja mõjualasse jäi selle taastamine. Vastuseks kostja I viisakale palvele taastada elektriühendus, ei kuuldu helisalvestiselt hageja mõistev ning heatahtlik soov elekter sisse lülitada või sellega nõustumine. Helisalvestiselt kostuvad hageja ähvardused kostja I aadressil, mistõttu esines kostjatel vajadus pöörduda kohtutäituri poole. III 14.

§ 174

lg 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes. 14.

  1. Kostjad I ja II on esitanud oma apellatsiooniastme menetluskulude nimekirja, milles taotlevad hagejalt ning kostjatelt III ja IV lepingulise esindaja kulude katteks esindajakulude 2365,59 euro väljamõistmist (sh käibemaks) ja riigilõivu 50 eurot väljamõistmist. Ringkonnakohtu istungil on kostjad täiendanud taotlust suuliselt seoses esindaja osavõtuga kohtuistungist ning palunud välja mõista esindajatasu vastavalt istungi kestusele tunnihinnaga 130 eurot + käibemaks. 14.
  2. 20.11.2019 on kostjad I ja II esitanud täiendava menetluskulude nimekirja, mis seondub hagi tagamise määruse täitmisega. Menetluskuludeks on täitekulud ja õigusteenuse kulu, s.o kohtutäituri tasu 128,4 eurot ja esindajakulu koos käibemaksuga 519,98 eurot. Viimased on hüvitatavad kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1, § 144 p 1 ja p 5 mõttes).

14.3. Kostjatele I ja II osutatud õigusabiteenuse sisuks ringkonnakohtus on kohtuotsuse vastuvõtmine, sellega tutvumine ja kliendile selgitamine 1h; apellatsioonkaebuse analüüs 2h 6

(9)30min; apellatsioonkaebusele vastamine (nimekirjas ilmselt ekslikult „apellatsioonkaebuse koostamine“) 4h 30min, vastuapellatsiooni koostamine 3h 50min; e-toimikust dokumentide vastuvõtmine, tutvumine, kliendile selgitustega edastamine 20min; valmistumine ringkonnakohtu istungiks 3h, osalemine kohtuistungil 1h. Hageja palub vastavad menetluskulud välja mõista hagejalt ja kostjatelt III ning IV.
  1. Hageja ja kostjad III ning IV leiavad, et põhjendamatu on kulunimekirjas märgitud apellatsioonkaebuse koostamise kulu (kuivõrd seda ei esitatud) ja ülemäära suur on vastuapellatsioonkaebuse koostamise kulu 3,5h ulatuses ning mõistlik oleks 1,5h, samuti kohtuistungiks ettevalmistumine 1h.
  2. Kostjate I ja II taotlus apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt ja kostjatelt III ja IV kuulub rahuldamisele osaliselt. 16.
  3. Hüvitamisele ei kuulu vastuapellatsioonkaebuse koostamise kulu, milles vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist (

§ 178

lg 4 alusel) ja seoses sellega ei ole põhjendatud menetluskulu kliendile selgituste andmine menetluskulude osalise väljamõistmise osas ning edasiste võimalike käitumisviiside valikute osas 30min ulatuses ning põhjendatud kulu on 30min; vastuapellatsioonkaebuse koostamine 3h 50 min ja arvestades vastuapellatsioonkaebuse osa suhtes apellatsioonkaebusega kohtuistungiks ettevalmistumisel 1 tunni osas. 16.

  1. Arvestades kulu nimekirjas 09.07.2019 kuupäevaga märgitud „apellatsioonkaebuse koostamist“ on tegemist ilmselt esindaja eksitusega ja silmas on peetud vastuse koostamist apellatsioonkaebusele. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, vastuses apellatsioonkaebusele suures ulatuses varasemate seisukohtade kordamist, on apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 4 tundi 7 tunni asemel. Arvestades asjaolu, et tegemist oli väikese mahuga ja keskmiselt keeruka kohtuvaidlusega, on istungiks ettevalmistumise aeg apellatsioonkaebuse osas põhjendatud 1h ulatuses 2h asemel. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 1h 1min. Kokkuvõttes on vajalik ja põhjendatud kostjate I ja II ajakulu 30min + 4h + 20min + 1h + 1h 1min. Kokku on hageja vajalik ja põhjendatud ajakulu 6h 51min.
  2. Kostjatele I ja II osutatud õigusabiteenuse sisuks Riigikohtus on vastukassatsioonkaebus 3h; vastus kassatsioonkaebusele koos kaebuse analüüsiga 5h 30min. Kostjate I ja II vastukassatsioonkaebuse kulusid ei hüvitata (vt käesoleva otsuse 12.1.). Arvestades kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu, samuti vastuse sisu ja mahtu, nii kaebuses kui vastuses suures osas varasemate seisukohtade kordamist, on vajalik ja põhjendatud esindajakulu nimetatud osas 4h.
  3. Kostjad I ja II olid sunnitud pöörduma kohtutäituri poole, kes alustas menetlust ja tegi tasuotsuse, samuti kaasnes sellega õigusteenuse kasutamise vajadus. 18.
  4. Kohtutäituri tasu on 128,40 eurot. Kostjatele I ja II seoses hagi tagamise määruse täitmisega osutatud õigusabiteenuse sisuks on kliendiga infovahetus ja tegevuste analüüs, infovahetus kohtutäituri bürooga, telefoninõupidamine kliendiga 1h 20min; infovahetus täituri ja kliendiga hagi tagamise määruse täitmise küsimustest 20min; täitmisteade kohtutäiturile elektri sisselülitamiseks 30min; täituri tasu tasumine kohtulahendi täitmiseks, ringkonnakohtu kohtuistungi protokolli vastuvõtmine e-toimikus ja läbivaatus 20min; täituriga kohtumine 7

(9)kliendi Jõekääru kinnistul täitetoimingu läbiviimiseks ja sõit edasi-tagasi 50min. Kokku 519,98 + 128,40 = 648,38 eurot. Kostjad I ja II paluvad vastavad menetluskulud välja mõista hagejalt. 18.
  1. Kolleegium peab põhjendatud esindaja ajakuluks hagi tagamise määruse täitmisega seonduvas järgmisi toiminguid: tegevuste analüüsi ning kliendi ja kohtutäituriga suhtlemist 1h 40min ulatuses, täitmisavalduse koostamist täiturile (ilmselt nimekirjas ekslikult märgitud kui täitmisteade) 30min ja ülejäänud toimingute läbiviimiseks 20min. Hüvitamisele kuuluvaks ajakuluks ei ole sõit kinnistule ja tagasi 50min ulatuses (vt nt RKTKo 3-2-1-64-13, p 13). Esindajal oli võimalik taotleda üksnes sõidukulude hüvitamist. Hagi tagamisega seonduvaks menetluskuluks ei ole ringkonnakohtu protokolli vastuvõtmine e-toimikus ja selle läbivaatus 20 min ulatuses, sest need toimingud on seostamata hagi tagamise määruse täitmise vajadusega. Kokku on kostjate I ja II esindaja ajakulu seoses hagi tagamise määruse täitmisega põhjendatud 3h ulatuses.
  2. Kostjate I ja II esindaja keskmine tunnihind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjad I ja II kinnitavad, et nad ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10).

19.

  1. Kolleegium nõustus eelnevalt maakohtu seisukohtadega esindaja tunnihinna määramisel, pidas seda põhjendatuks määras 120 eurot + käibemaks ja lähtub sellest ka ringkonnakohtu menetluses. 19.
  2. Kokku on kostjate I ja II menetluskulud: - maakohtu menetluskulu 5775,20 eurot; - apellatsiooniastmes esindajatasu 6h 51min x 144 = 986,40 eurot ja riigilõiv 50 eurot, kokku 1036,40 eurot; - kassatsiooniastmes esindajatasu 4h x 144 = 576 eurot; - täitemenetlusega esindajatasu 3h x 144 = 432 eurot ja kohtutäituri tasu 128,40 eurot, kokku 560,40 eurot. Kõik kulud kokku on 7948 eurot. 19.
  3. Arvestades, et apellatsioonkaebuse esitasid hageja ja kostjad III ning IV, jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes hageja ja kostjate III ning IV kanda. Kolleegium lähtub apellatsioonimenetluskulude jagamisel hageja ja kostjate III ning IV vahel maakohtu määratud proportsioonist 75%:25%. 19.
  4. Arvestades, et kassatsioonkaebuse esitas ainult hageja, on põhjendatud kassatsiooniastme menetluskulude väljamõistmine hagejalt. 19.
  5. Arvestades, et hagi tagamise määrust rikkus hageja, on põhjendatud jätta täitemenetlusega seonduvad kulud üksnes hageja kanda. 19.
  6. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele maakohtu menetluskulud (5775,20 x 75) : 100 = 4331,40 eurot; apellatsioonimenetluse kulu (1036,40 x 75) : 100 = 777,30 eurot + kassatsiooniastme kulu 576 eurot + täitemenetluse kulu 560,40 eurot, kokku 6245,10 solidaarselt kostjate I ja II kasuks. 19.
  7. Kostjatelt III ja IV kuulub lisaks maakohtu menetluskulule (5775,20 x 25) : 100 = 1443,80 eurot väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu (1036,40 x 25) : 100 = 259,10 eurot, kokku 1702,90 eurot solidaarselt kostjate I ja II kasuks. 8

(9)20. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostjate I ja II taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 21.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.