← Eesti

2-20-116507/7

Obsah (4)§ 661§ 430§ 168§ 150

2-20-116507 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number 20. juuli 2020, Rakvere kohtumaja 2-20-116507 Kohtuasi OÜ Aktiva Finants hagi A L vas

§ 661lg 4).

RESOLUTSIOON

  1. Võtta OÜ Aktiva Finants avaldus A L vastu võlgnevuse nõudes menetlusse.
  2. Kinnitada OÜ Aktiva Finants (hageja) ning A L (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.
  3. Kostja kohustub tasuma hagejale põhivõlgnevuse 221,38 eurot, viivise 26,03 eurot, intressi 23,44 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot, õigusabikulu 240 eurot ja ½ riigilõivust 37,50 eurot, kokku 563,35 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: Tasumise kuupäev Kuumaks (EUR) Võlajääk (EUR) 15.07.2020 60 503,35 15.08.2020 60 443,35 15.09.2020 60 383,35 15.10.2020 60 323,35 15.11.2020 60 263,35 15.12.2020 60 203,35 60 143,35 15.02.2021 60 83,35 15.03.2021 60 23,35 15.01.2021 1

(4)2-20-116507 23,35 0,00 15.04.2021 2.
  1. Kostja kohustub tasuma kokkulepitud summad Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxxx viitenumbriga
  2. 2.
  3. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele.
  4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-
  6. Tagastada hagejale avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 1/2, so summas 37,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx.
  7. Menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga jäävad poolte endi kanda. Menetluse käik OÜ Aktiva Finants esitas 27.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Lilt (võlgnikult) 397,57 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 08.05.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 27.05.2020 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli esitada kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha andmed, oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, menetluskulude nimekiri koos kuludokumentidega ja hageja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid ning tasuma täiendavat riigilõivu. Hageja esitas kohtule 16.06.2020 hagiavalduse koos lisadega. Viru Maakohus jättis 18.06.2020 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale täiendavalt 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse kohaselt tuli hagejal täpsustada intressinõuet ja esitada intressinõude osas arvestuskäik. Pooled esitasid 14.07.2020 kohtule allkirjastatud kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-20-116507 seoses poolte vahel sõlmitud kompromissiga. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud kompromisstingimustes ning taotlenud kohtul poolte kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest sh sellest, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa OÜ Aktiva Finants uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, samuti sellest, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled loobusid

§ 661lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise õigusest.

Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et hageja menetluskuludest õigusabikulu 240 eurot ja ½ riigilõivust 37,50 eurot jääb kostja kanda. Hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist. Kohtumääruse selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagita menetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. 2

(4)2-20-116507

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled esitasid kohtule 14.07.2020 allkirjastatud kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-20-116507 seoses poolte vahel sõlmitud kompromissiga. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-20-116507 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et hageja menetluskuludest õigusabikulu 240 eurot ja ½ riigilõivust 37,50 eurot jääb kostja kanda.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt jäävad kompromissis märkimata menetluskulud poolte endi kanda.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (

§ 150lg 4).

Kompromisslepingus on hageja esitanud taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks ning palub tagastada riigilõivu 37,50 eurot Julianus Inkasso OÜ 3

(4)2-20-116507 arveldusarvele nr xxxx. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 1/2, so summas 37,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.