← Eesti

2-19-16233/12

Obsah (12)§ 8§ 401§ 76§ 82§ 101§ 397§ 108§ 4031§ 1132§ 42§ 142§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-16233 Tsiviilasi Moneyzen OÜ hagiavaldus

§ 8

lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 401

lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 76

lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt

§-st 100. Seega on hagejal õigus vastavalt

§ 101lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud põhinõude 9734 eurot 11 sendi osas.

  1. Hageja märgib, et tasumata intressid laenu põhiosa kasutamise eest on 973 eurot 22 senti, mis sisaldab
  2. veebruarist 2019 kuni
  3. juunini 2019 intressi laenu põhiosa kasutamise eest lepingujärgse intressimääraga maksegraafiku alusel 913 eurot 40 senti ning
  4. juunist 2019 kuni
  5. juunini 2019 intressi 59 eurot 82 senti (6492 eurot 55 senti maksegraafiku järgne laenujääk pärast
  6. juuni 2019 makset x 22,76% lepinguline intressimäär/360 päeva aastas x 10 perioodi päeva). Vastavalt

§ 397lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Laenuandja ja kostja on lepingus kokku leppinud intressi 22,76% aastas (tl 21). Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. 3 2-19-16233 Kostja I on seda hinda aktsepteerinud, seega kohus leiab, et hagiavaldus on 973 euro 22 sendi laenu põhiosa intressi osas põhjendatud. 9. Hageja hinnangul saab ta nõuda tähtaegselt tasumata jäetud laenu põhiosalt arvestatud viivist 673 eurot 39 senti. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on märkinud, et kostja I rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tegemata korrapäraseid krediidi tagastamise makseid. Hagiavalduses on viivisearvestus põhjalikult välja toodud ning kostjad ei ole viivisenõudele vastuväiteid esitanud. Eelnevast tulenevalt on hageja nõue viivise 673 euro 39 sendi osas põhjendatud.

  1. Hageja nõuab tasumata lepingu haldustasu 64 eurot, mis sisaldab vastavalt maksegraafiku maksetele
  2. veebruarist 2019 kuni
  3. juunini 2019 igas kuus 12 eurot ning 4 eurot
  4. juunist 2019 kuni 20 juunini
  5. Haldustasu on laenulepingu igakuine haldamise tasu, mis arvutatakse protsendina laenusummast, kuid üldjuhul maksimaalselt 12 eurot kuus. Haldustasus lepitakse kokku lepingus ja see on kuumakse koostisosa, millest teavitatakse laenajat enne lepingu sõlmimist ja see arvestatakse krediidikulukude määra hulka. Laenulepingu sõlmimise tõttu teeb hageja laenulepingu monitooringu, sh maksete jälgimise, arveldamise, kasutaja virtuaalkonto debiteerimise, viivise arvestuse, tasuta meeldetuletussõnumite saatmise, klientide küsimustele vastamise laenulepinguga seoses jne. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingus on haldustasu kokku lepitud (tl 21,25) ja haldustasu 12 eurot kuus on maksegraafikus kajastatud (tl 17-19). Vastavuses

§ 4031lg 1 p-le 6 on kostjale I teave haldustasust esitatud.

Kohtu hinnangul on hagejal õigus otsustada, milliseid tasusid ta krediidi kasutamise eest nõuab. Kosta I on vastavat tasu aktsepteerinud, seega leiab kohus, et hagiavaldus on haldustasu 64 euro osas põhjendatud. 11. Hageja nõuab ka võlamenetlustasu 65 eurot, sh lepingu kehtivuse ajal arvestatud võlamenetlustasu 15 eurot ja lepingu lõpetamise järgset võlamenetlustasu 50 eurot.

§ 1132

alusel võib võlausaldaja nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist tarbijalt lepingu kehtivuse ajal, st ühe meeldetuletuskirja eest saab nõuda 5 eurot. Vastavalt hageja hinnakirjale, nõuab hageja kuni 5 eurot sissenõudmiskulu iga tasumata kohustuse (kuumakse) kohta. Kuivõrd kostja I jättis kohustuse täitmata, edastas hageja korduvalt kostjale I

  1. veebruarist 2019 meeldetuletusteateid tähtaegselt tasumata kohustuse kohta.
  2. juunil 2019 edastas hageja kostjale I laenulepingu ülesütlemise teatise, milles hageja on toonud kirjade edastamise kulu 15 eurot. Kuna
  3. juuni
  4. a seisuga on jäetud tasumata 5 kuumakset, siis hagejal on õigus nõuda võlamenetlustasusid kuni 25 eurot (5 tasumata kohustust x 5 eurot kohustuse kohta). Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja nõue 15 euro suuruse lepingu kehtivuse ajal arvestatud võlamenetlustasu suhtes.
  5. Lepingujärgne võlamenetlustasu 50 eurot.

§ 1132

lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kuni 50 eurot kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Nimetatud kulu nõuab hageja enda hinnakirja alusel. 4. juulil 2019 edastas hageja kostjale I meeldetuletuskirja, millest nähtub, et kostja I võlgnevus oli 10 905 eurot 68 senti ehk ületas 1000 eurot. Lepingujärgse võlamenetlustasu nõue 50 on

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt lubatud ning hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingus ka kokku lepitud. Samuti on hageja saatnud kostjale pärast lepingu lõppemist kostjale I meeldetuletuskirja võlgnevuse kohta (tl 61).

§ 1132

eesmärk on piirata tarbija kohustust hüvitada majandus- või kutsetegevuses 4 2-19-16233 tegutsevale isikule võla sissenõudmisega seotud kulud. Arvestades, et hageja nõue ei ületa

§ 1132

lg 2 p 3 sätestatud kulude hüvitamise määra, on hagiavaldus lepingujärgse võlamenetlustasu 50 euro osas põhjendatud. 13. Hageja nõuab lisaks eelnevale ametliku maksehäire teate avaldamise tasu 15 eurot vastavalt lepingu ennetähtaegse lõpetamise teatisele ja MoneyZen hinnakirjale. Hageja selgitab, et maksehäire registreerimise puhul tegemist on isiku maksehäire registreerimisega ning see teenus on Moneyzen OÜ jaoks tasuline teenus. Maksehäire registreerimise puhul ei ole tegemist isiku teavitamisega tema võlgnevusest ning see ei ole kuidagi seotud võlgnevuse sissenõudmisega. Hageja ja kostja I on ametliku maksehäire teate tasus lepingus kokku leppinud (tl 35). Tegemist ei ole sissenõudmiskuludega, vaid teabe edastamisega selleks, et krediidiasutustel oleks info makseraskustes isikute kohta ning makseraskustega inimesed ei võtaks endale juurde uusi maksekohustusi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist leppetrahviga, mis võiks

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt ebamõistliku suuruse korral vastava lepingupunkti tühiseks muuta. Seetõttu on hageja maksehäire teate avaldamise tasu 15 euro nõue põhjendatud ja tuleb hageja kasuks välja mõista. 14. Kostja II vastutuse ulatust piirab hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping, mille alusel on käendaja vastutuse maksimummäär 10 000 eurot (tl 37-38).

§ 142

kohustub käendaja käenduslepinguga põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik (

§ 143lg 1).

Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (

§ 143lg 2).

Praegusel juhul on käendaja ja võlausaldaja kokku leppinud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.

  1. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt I ja kostjalt II välja mõista 10 000 eurot solidaarselt (avaliku maksehäire teate tasu 15 eurot, võlamenetlustasu 65 eurot, põhiosa 9 734 eurot 11 senti ja tasumata intress 185 eurot 89 senti) ja kostjalt I ainuisikuliselt laenulepingust tulenev kohustus 1524 eurot (tasumata intress 787 eurot 33 senti, tasumata haldustasu 64 eurot ja kuni
  2. oktoobrini 2019 hagi esitamise seisuga viivis 673 eurot 39 senti). Samuti tuleb kostjalt I välja mõista lepingujärgne viivis 0,06% päevas tasumata põhivõlalt alates
  3. oktoobrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhivõla suuruses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
  5. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 650 eurot. Kuna riigilõivu kohustus ja summa tuleneb seadusest, siis on see põhjendatud menetluskulu. Kostjatel tuleb solidaarselt hüvitada menetluskuluna 650 eurot. Hageja kinnitas
  6. aprilli
  7. a menetlusdokumendis, et tal ei ole tekkinud kohtumenetluses esindajakulusid. 5 2-19-16233 /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.