← Eesti

1-17-4780/75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. juuni 2020 Kohtuasja number 1-17-4780 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Ivan Novossadi (Novossad, isikukood 37903093711) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. mai 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ivan Novossadi kaitsja Arvo Suuban, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Ain Tali Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. mai 2020 määrus muutmata ja Ivan Novossadi kaitsja määruskaebus rahuldamata.
  5. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo Ivan Novossadile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 22 (kakskümmend kaks) eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 3 eurot 80 senti.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ivan Novossadilt Eesti Vabariigi kasuks välja 22 (kakskümmend kaks) eurot 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Viru Maakohtu
  8. juuni 2017 otsusega tunnistati Ivan Novossad süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati seda karistust I. Novossadile Harju Maakohtu
  9. augusti 2016 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu 5 päeva vangistuse 1

(4)(ehk 695 tundi üldkasulikku tööd) võrra ning tema lõplikuks karistuseks kujunes 6 aastat 9 kuud 5 päeva vangistust. I. Novossadi karistusaeg algas
  1. detsembril 2016 ja lõpeb
  2. septembril
  5. mail 2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid I. Novossadi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
  6. Vangla ega prokuratuur ei toeta I. Novossadi vabastamist.
  7. Viru Maakohus jättis
  8. mai 2020 määrusega I. Novossadi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus tõi positiivsena välja, et vanglas I. Novossadil kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole, ta on töötanud koristajana, läbinud programmi „Eluviisitreening“, ta omandab keevitaja eriala ning temaga on toimunud vestlused kuritegeliku elustiili mõju teadvustamiseks ja kuritegelike hoiakute muutmiseks. Vabanemisjärgselt on hea see, et I. Novossadil on elektroonilise valve tingimustele vastav elukoht, tema suhted lähedastega on head ja toetavad ning tal on töökoht. Eelmärgitu süüdimõistetu vanglast vabastamiseks küllaldane aga pole. Tema vabastamise vastu räägivad järgmised asjaolud. I. Novossadi on kriminaalkorras karistatud kuus korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine pole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Ka vanglas pole I. Novossadi käitumine olnud järjepidevalt eeskujulik, kuna tal on kaks kustunud distsiplinaarkaristust. Riskiteguriteks on, et tema tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ta on teiste poolt mõjutatav, tal on diagnoositud alkoholisõltuvus ning ta on tarvitanud narkootikume ja võib teha seda vabaduses taas. Uute kuritegude sooritamise risk suureneb veelgi siis, kui I. Novossad satub majanduslikesse raskustesse. Tema vastu on rahalisi nõudeid summas 5330 eurot, milline asjaolu mõjutab igapäevast toimetulekut negatiivselt. Tähele tuleb veel panna, et varasemalt on I. Novossad kriminaalhoolduse ajal sooritanud uued kuriteod. Seega pole ta hinnanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Kriminaalhoolduslikud meetmed ei ole talle mõju avaldanud ja seetõttu puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja ta suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ning võimalike lisakohustusi seekord täita. Lisaks on I. Novossadil individuaalsest täitmiskavast läbimata sotsiaalprogramm „Õige hetk“, pooleli on kutsehariduse omandamine ja talle on ette nähtud riigikeele õpe. Ka ei ole toimunud vabanemiseelset nõustamist. Nende tegevuste läbimine on oluline kuritegelikust käitumisest loobumisel ja edukamal konkureerimisel tööjõu turul.
  9. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Novossadi kaitsja Arvo Suuban, kes palub lahendi tühistada ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastada. Kaitsja hinnangul ei hinnanud kohus KarS § 76 lg-s 4 märgitut kogumis, vaid keskendus ainult süüdimõistetu varasemale elukäigule. Maakohus jättis tähelepanuta muudatused I. Novossadi käitumises vangistuse kandmise ajal, osalemise uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes, nõusoleku osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal ja tema võimalused vabaduses. Ka heitis kohus põhjendamatult I. Novossadile ette kustunud distsiplinaarkaristusi. I. Novossadil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Ta on läbinud programmi „Eluviisitreening“, olnud hõivatud tööga koristajana ja omandab kutseharidust. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud resotsialiseerivates tegevustes on tal võimalik osaleda ka vabaduses talle määratavate kohustuste raames. Tal on kindlad elu- ja töökoht. Seega enamus KarS §-s 76 lg 4 loetletud asjaoludest räägivad I. Novossadi vabastamise kasuks. Samuti tuleks arvestada, et vabastamisel säiliks riigipoolne süvendatud kontroll I. Novossadi üle. Ringkonnakohtu seisukoht
  10. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud 2
(4)edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaitsja A. Suubani hinnangul ongi maakohus KarS § 76 lg 4 rakendamisel teinud vea ning sellest tingituna jätnud I. Novossadi alusetult vangistusse.
  2. Ringkonnakohus möönab, et vaidlustatud kohtumääruse põhistus ei ole päris veatu. Määrusest nähtuvalt arvestas maakohus I. Novossadi edasisele õiguskuulekusele hinnangut andes, et teda on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Taoliselt kasutas kohus süüdimõistetu kahjuks osaliselt karistusregistri arhiivi kantud andmeid. Nimelt selgub registriväljavõttest, et kehtivaid karistusi on I. Novossadil kolm. Niisugune viitamine kustunud karistustele pole aktsepteeritav, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust lahendades pole karistusregistri arhiivi kantud andmetele lubatud tugineda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari 2018 määrus nr 1-14-10087/66). Samuti tegi esimese astme kohus vea ka sellega, et tõi I. Novossadi vangistusaegset käitumist negatiivselt ilmestavana välja tema kustunud distsiplinaarkaristused. Vangistusseaduse § 65 lg 5 kohaselt distsiplinaarkaristust kustub ühe aasta jooksul selle määramisest arvates. Sellest sättest tulenevalt võib distsiplinaarkaristuse mõistmisel, aga kolleegiumi hinnangul ka süüdimõistetu vanglakäitumise iseloomustamisel, arvestada üksnes kehtivaid distsiplinaarkarisistusi.
  4. Maakohtu taolised eksimused ei ole aga kaasa toonud I. Novossadi alusetult vanglast vabastamata jätmist. Kõigepealt on selge, et süüdimõistetu varasemale elukäigule antav hinnang ei muutu oluliselt ka siis, kui arvestada karistusandmetena üksnes tema kehtivaid kriminaalkaristusi. Ka kolme kustumata karistuse ja kolmandat korda vangistuses olemise pinnalt järeldub, et I. Novossad on korduvkurjategija, kes seni pole end karistamistest mõjutada lasknud. Kusjuures iseäranis tähelepanu väärivana olgu välja toodud, et pärast süüditunnistamist Harju Maakohtu
  5. augusti 2016 otsusega (asi nr 1-16-4980), ei teinud I. Novossad kuritegudes üldse vahepausi. Nimelt nähtub, et narkokuritegu, milles ta Viru Maakohtu
  6. juuni 2017 otsusega süüdi mõisteti, sai alguse selle
  7. aasta otsusega määratud katseaja ja üldkasuliku töö nõuete rakendumise algusajal.
  8. Juba ainuüksi see pilguheit I. Novossadi karistusajalukku annab aluse kahelda, kas praegune karistus ikka on olnud tõhus ja seda juba enam kui kolm aastat enne karistusaja lõppu. Samas ei ole karistusandmed aga ka mitte ainsaks teguriks, mis süüdimõistetu edasise seaduskuuleka käitumise küsitavaks muudavad. Maakohus on asjakohaselt välja toonud, et I. Novossadi uue kuriteo sooritamise riski suurendavad tema mõjutatavus teiste poolt, tema tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikute leidumine ning samuti suureneb oht ka siis, kui ta hakkab vabaduses taas alkoholi ja narkootilisi aineid tarvitama. Määruskaebuses kaitsja esimese astme kohtu sellistele argumentidele vastu ei vaidle. Ta toob üksnes esile, et I. Novossad on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, s.o nimetatu muudab justkui väiksemaks tõenäosuse, et süüdimõistetu võiks taas hakata tarvitama narkootikume ja alkoholi. Ringkonnakohus möönab, et tarvitamiskäitumise seljatamisele suunatud sotsiaalprogrammi läbimine on positiivne faktor. Samas ei saa selle pinnalt siiski olematuks hinnata tarvitamistegevuse jätkumise ohtu. Nimelt on ju selge, et igasugune mõjutustegevus saab olla tõhus üksnes siis, kui isik probleemi tunnistab ning sellest jagu saamiseks pingutusi teeb. Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub aga iseäranis narkootikumide tarvitamist puudutavalt, et I. Novossad ei mõista kahju, mida narkootilised ained võivad põhjustada inimeste tervisele ja ta otsib tarvitamise osas vabandusi ka endale. Kusjuures olgu märgitud, et õpetust ei saanud I. Novossad ka süüdi tunnistamisest Harju Maakohtu
  9. augusti 2016 otsusega, millega teda karistati KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobe seisundis. 3
(4)
  1. Ringkonnakohus leiab, et eelmärgitud asjaoludel kujunenud uue kuriteo toimepanemise ohtuprognoosi ei lükka ümber I. Novossadi osas selguv mõningane positiivne teave. Jah, süüdimõistetu käitumisele vanglas ei ole midagi ette heita: tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud riskikäitumist maandavates tegevustes, töötanud, õppinud riigikeelt ja ta omandab kutseharidust. Samas ei saa sellest aga veel järeldada, et nüüd lõpuks on I. Novossadi käitumine muutunud ja püsib sellisena ka vabaduses. Nagu juba märgitud, on süüdimõistetu vanglas kolmandat korda. Seega kaks varasemat vanglakaristust ühes nende raames osutatud mõjutustegevusega ei olnud küllaldased toomaks kaasa tema edasist seaduskuulekust. Ka seekord võib kontrolli leevendumisel väljaspool vanglat olukord kiiresti muutuda ning I. Novossad endise kuritegeliku käitumismustri juurde tagasi pöörduda. See on iseäranis võimalik, kui süüdimõistetu hakkab taas tarvitama alkoholi või narkootilisi aineid.
  2. Samuti ei ole süüdimõistetule vabaduses osaks saavad head elutingimused – elu- ja töökoht ning lähedastelt abi saamise võimalus – neiks teguriteks, mis tema seaduskuulekuse kindlustaksid. Elukoht ja pereliikmete tugi olid I. Novossadil ka kuritegude toimepanemise ajal. Majanduslikud raskused võivad tal tekkida aga ka vaatamata tööle hakkamisele. Maakohtu istungil on süüdimõistetu töötasuna nimetanud 700–800 eurot kuus. Kui arvestada, et I. Novossadil on tasumata ulatuslikud rahalised nõuded (5330 eurot), siis ei ole igapäevaseks äraelamiseks jääv summa just märkimisväärne. Rahalise kasu saamiseks on ta kuritegusid sooritanud aga ennegi. Lisaks süüdi tunnistamisele narkootiliste ainete käitlemises (hõlmas müügitegevust), on tal kehtiv karistus Viru Makohtu
  3. novembri 2014 otsuse järgi (asi nr 1-13-10761) mh KarS § 255 lg 1 tunnustel teo toimepanemise eest: varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kohtuotsuse kohaselt oli selle ühenduse tegevus seotud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemsega.
  4. Ka võimalus allutada I. Novossad vabaduses käitumiskontrollile ja süvendatult elektroonilisele valvele, samuti väljavaade määrata talle täiendavaid kohustusi, ei oleks tema seaduskuulekuse tagamiseks piisav. Nagu juba viidatud, pani süüdimõistetu narkokuriteo toime eelmise kohtuotsusega temale kehtinud katseajal. Ehk võimalust kanda karistust vabaduses, järgides kontrollnõudeid ja täites üldkasuliku töö tegemise tingimusi, ta ei hinnanud. Miks nüüdne uus käitumiskontroll ühes kohustustega peaks olema kuidagi oluliselt tõhusam, seda kohtukolleegium arvata ei oska. Samuti ei pea ringkonnakohus elektroonilist valvet selliseks kontrollmeetmeks, mis I. Novossadi kardinaalselt rohkem distsiplineeriks ja normikohasele käitumisele mõjutaks. Ka ei oleks see valve takistuseks iseenesest, s.o nt narkootilisi aineid on võimalik käidelda ka elektroonse valve tingimustes.
  5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  6. mai 2020 määruse muutmata ning I. Novossadi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
  7. Kaitsja palub määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo määruskaebemenetluses I. Novosadile osutatud riigi õigusabi eest tasu 22,80 eurot, sh käibemaks 3,80 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 21 minutit. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  8. juuli 2016 määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu 22,80 eurot kui määruskaebemenetluse kulu I. Novossadilt riigi kasuks välja mõista. (allkiri) (allkiri) (allkiri) Erkki Hirsnik Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.