← Eesti

2-19-5985/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 30.01.2020.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-5985 Tsiviilasi X Xi (X) ja X Xi (X) hagi X Xi (X) vastu elatise väljamõistmiseks X Xi hagi hind 1608,35 eurot X Xi hagi hind 2628 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Hageja I: X X (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja II: X X (isikukood xxx; elukoht xxx) Hagejate seaduslik esindaja: X X (e-post: xxx) Hagejate lepinguline esindaja advokaat Robert Suir Kostja: X X (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx ) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada osaliselt.
  2. Jätta rahuldamata X Xi ja X Xi hagid X Xi vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks enne elatisenõude kohtusse esitamist.
  3. Välja mõista X Xilt elatis X Xi ülalpidamiseks perioodi 17.04.2019 – 31.01.2020 eest summas 1982,21 eurot ja alates 01.02.2020.a. elatis 91,5 % suuruses osas Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud poolest kuupalga alammäärast, mille suuruseks käesoleval aastal on 292 eurot kuni X Xi täisealiseks saamiseni.
  4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on X X kohustatud temalt väljamõistetud elatise üle kandma X Xi arvelduskontole nr X iga jooksva kuu
  5. kuupäevaks, märkides maksekorralduse selgitusse millise perioodi eest ja kelle ülalpidamiseks elatist makstakse.
  6. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks jooksva elatise maksmise osas. Ülejäänud osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamata pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulude jaotus.
  7. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, xb kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
  8. X Xi ja X Xi abielust on sündinud kaks last: 14.01.2010.a. sündis poeg X X ja 17.04.2012.a. sündis tütar X X.
  9. X Xi ja X Xi kooselu lõppes
  10. aastal ning nende abielu lahutati 16.09.2017.a.
  11. Pärast vanemate kooselu lõppu jäid mõlemad lapsed elama ema juurde. Alates 2018.a. novembrist elab X X oma isa X Xi juures ja suhtleb emaga. Ema väidetel käis poeg tema juures kahel nädalavahetusel kuus. X X veedab aega isaga iga kuu paaritu (
  12. ja 3.) nädala nädalavahetuse alates reede õhtust kella 18.00-st kuni pühapäeva õhtul 18.00-ni ning paaris nädalatel (
  13. ja 4.) nädala sees alates kolmapäeva õhtust kella 18.00-st kuni reede hommikuni ning samuti tähtpäevadel ja pühade ajal.
  14. 17.04.2019.a. esitas X X oma laste nimel kohtusse hagi X Xi vastu elatise väljamõistmiseks. Esitatud hagis paluvad hagejad: - välja mõista kostjalt elatis X Xi kasuks tagasiulatuvalt perioodi 17.04.2018 kuni 31.10.2018 eest summas 1 608,35 eurot; - määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et lapse elatusraha tuleb kanda üle 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest ühekordse maksena X P arvelduskontole nr X; - välja mõista kostjalt X Xi ülalpidamiseks igakuine elatis alates hagi esitamisest, s.o alates 17.04.2019.a, kuni ajani, mil X X ei ole enam ülalpidamist saama õigustatud isik, ½ (pool) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast; Lk 2

(8)- määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et lapse igakuine elatis tuleb kanda iga kuu eest ette vastava kuu
  1. kuupäevaks X X’i arvelduskontole nr X; - välja mõista kostjalt elatis X Xi kasuks tagasiulatuvalt perioodi 17.04.2018 kuni 31.04.2019 summas 3 188,35 eurot; - määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et lapse elatusraha tuleb kanda 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest ühekordse maksena X X’i arvelduskontole nr X. - tunnistada käesolevas asjas tehtav kohtuotsus viivitamata täidetavaks.
  2. Hagejate sõnul ei ole kostja perioodil
  3. märtsist 2018 kuni
  4. oktoobrini 2018 kumbagi last rahaliselt toetanud ega laste kasvatamises aktiivselt osalenud. Isa on teinud lastele vaid pistelisi ja väikseid kingitusi, näiteks ostnud lastele mõnikord riideid, kuid X lasteaia kohatasu, Ti kooliasju ja prille kostja ei ostnud, ka ei maksnud ta trennis ja inglise keele tundides osalemise tasu. Hageja väidetel viibis X X 2018.a. aprillis emaga 24 päeva ja isaga 6 päeva ning X emaga 23 päeva ja isaga 7 päeva. Isa lastele midagi ei ostnud, lapsed veetsid isa juures aega vaid isa kodus. Mais 2018 olid mõlemad lapsed emaga 25 päeva ja isaga 6 päeva. Isa lastele midagi ei ostnud, lapsed veetsid isa juures aega vaid isa kodus. Juunis olid mõlemad lapsed emaga 26 päeva ja isaga 6 päeva. Isa lastele midagi ei ostnud, lapsed veetsid aega isa sõbra suvilas. Juuli olid mõlemad lapsed emaga 18 päeva ja isaga 13 päeva. Isa lastele midagi ei ostnud, lapsed veetsid aega isa sõbra suvilas. Augustis olid mõlemad lapsed emaga 23 päeva ja isaga 8 päeva. Isa lastele midagi ei ostnud, lapsed veetsid aega isa sõbra suvilas. Septembris olid mõlemad lapsed emaga 25 päeva ja isaga 5 päeva. Isa lastele midagi olulist ei ostnud, lapsed veetsid aega isa sõbra suvilas. X Xile ostis isa jalatsid ja paar pükse lasteaia jaoks, kuid X Xile ei ostnud isa midagi. Oktoobris viibis X X emaga 27 päeva, isaga 4 päeva ning X X viibis emaga 24 päeva, isaga 7 päeva. Isa ostis X Xile kõrvarõngad ja viis ta juuksurisse, aega veetsid lapsed isa sõbra suvilas November 2018 viibis X X emaga 28 päeva, isaga 2 päeva ning X X viibis emaga vaid üksikud päevad, sest isa hakkas aktiivselt osalema X Xi kasvatamises, viima teda trennidesse ja tema eest hoolt kandma.
  5. Hageja väidetel kulub tal toidule keskmiselt 700 eurot kuus, millest laste toitlustamisele kulub 150 eurot kuus; laste meelelahutusele ligikaudu 45-50 eurot kuus (sünnipäevad, kino, basseinid jms), laste riietele keskmiselt 60 eurot kuus; X lasteaiale 90-96 eurot kuus; X trennidele kulus aprillis, mais, juunis 2018 45 eurot kuus, septembris, oktoobris 2018 20 eurot kuus; Xi huviringidele kulus 2018 aprillis ja mais keskmiselt 30 - 45 eurot kuus, ja trennidele septembris 45 eurot, X inglise keele tundidele kulus 220 eurot aastas, kommunaalkulude suuruseks kokku oli 150-300 eurot kuus, mis teeb lapse kohta 37-75 eurot kuus, korteri üüri suuruseks oli 550 eurot kuus, st 137 eurot ühe lapse kohta, auto kütusele kulus 200 eurot kuus, telefonile ja interneti ühendusele 15 eurot kuus ning ravimitele 5-10 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt olid kulud ühe lapse kohta laste ema leibkonnal umbes 550-650 eurot kuus. Lk 3
(8)
  1. Hagejate ema sissetulekuks oli väidetavalt veebruarist 2018 kuni septembrini 2018 1300 eurot kuus, oktoobrist 2018 kuni veebruarini 2019 1000 eurot kuus ja alates veebruarist 2019 kuni augustini 2019 1339 eurot kuus.
  2. Oma nõude tõendamiseks esitasid hagejad dokumentaalsete tõenditena oma sünnitunnistused, hagejate vanemate vahelise kirjavahetuse, hagejate kulusid tõendavad dokumentaalsed tõendid ja hagejate ema pangakonto väljavõtted. Kostja vastuväited ja selle põhjendused.
  3. Kostja oli seisukohal, et hagi tema vastu on alusetu ja põhjendamata.
  4. Kostja väidetel on ta andnud oma lastele ülalpidamist nõuetekohaselt ja vajalikus suuruses, mistõttu puudub alus temalt elatis välja mõista. Kostja sõnul elasid hagejad kuni 2018 oktoobrini vahelduvalt tema ja X Xi juures ning alates 2018.a. novembrist elab X püsivalt tema juures ja X X X juures.
  5. aastal, kui X elas samuti isa juures ja X ema juures, leppisid vanemad kokku, et kumbki hoolitseb laste talveriiete eest ise. Tegelikkuses ostis kostja mõlemale lapsele kõik talveriided, sh saapad, kindad, sallid ja mütsid jne. Nende samade talveriietega käis X ka veel 2018/2019 talvise hooaja. Ka kandis kostja ja kxb jätkuvalt Xi hambaarsti kulud, milleks on kulunud juba 500 eurot. Samas müüs X X ära suure osa kallihinnalisi mitmete sadade eurode väärtuses isa poolt Xile ja Xle ostetud legosid (nt LEGO Technic 42009 kraana ca 450 eurot, LEGO Technic 42066 Air Race Jet lennuk ca 110 eurot jne) selleks lastelt luba küsimata.
  6. Kostja leiab, et hagejatel ei ole õigust temalt elatist tagasiulatuvalt nõuda, sest hagejad ei ole järjepidevalt nõudnud temalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Pealegi asetaks elatise tagasiulatuv väljamõistmine kuni ühe aasta eest enne hagi kohtusse esitamist kostja äärmiselt raskesse olukorda ning oleks talle ebamõistlikult koormav, kuna õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult ülalpidamist (elatist) nõudnud.
  7. Kostja sõnul asus ta tööle 17.09.2019 ja enne seda ta hagetaval perioodil ei töötanud, vaid elas ning kandis laste kulutusi oma säästudest. Kostja neto töötasu on 1000 eurot kuus. Hagejad ei ole kostja väidetel ka välja toonud millised olid nende põhjendatud vajadused enne hagi esitamist tagasiulatuvalt nõutava elatise osas ega pole ka esitanud selle kohta tõendeid.
  8. Tulevikku suunatud elatist ei saa kostja hinnangul nõuda muu hulgas põhjusel, et alates novembrist 2018 elab X X emaga ja X X elab isaga ning X X viibib samuti isa juures 12 päeval kuus vastavalt kehtivale suhtluskorrale.
  9. Oma vastuväidete tõendamiseks kostja tõendeid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
  10. Kohus võtab kõigepealt seisukoha X Xi tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas perioodil 17.04.2018 kuni 31.10.2018 summas 1608,35 eurot. Lk 4
(8)Elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt reguleerib PKS § 108, mis sätestab õigustatud isiku õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise korral kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kohus on aga seisukohal, et X Xi hagi, mille X X esitas kohtule oma poja hooldusõigusliku vanemana X Xi vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et PKS § 120 lg 4 järgi saab lapse nimel teise vanema vastu esitada elatisehagi üksnes vanem, kes last kasvatab. Tulenevalt asjaolust, et hagi esitamise ajal 17.04.2019.a. X X oma ema juures enam ei elanud, sest X Xi ja X Xi vahel puudub vaidlus selles, et X elab isa juures alates 01.11.2018.a., oli X X minetanud hagi esitamise ajaks oma õiguse lapse isalt lapse ülalpidamiseks elatist nõuda. Hagejal oleks olnud õigus esitada oma ema kaudu elatisehagi kostja vastu ajal, mil laps elas ema juures ja ema X Xi üleval pidas ning tingimusel, et isa vabatahtlikult lapse ülalpidamise kohustust ei täitnud, kuid mitte ajal kui laps enam tema juures ei elanud ja ta last ise vahetult üleval ei pidanud. Eeltoodust tulenevalt ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust asjaolu kas hageja kostjalt elatist küsis ajal mil ta isa juures elas ega ka kostja väited tema poolt lapse ülalpidamiskohustuse vahetust täitmisest, vaid hagi tuleb jätta rahuldamata hageja nõudeõiguse minetamise tõttu kostja vastu.
  1. Järgmisena kontrollib kohus seda kas tagasiulatuva elatise väljamõistmine on põhjendatud X Xi ülalpidamiseks. Arvestades PKS § 108 sätestatut ning ka Riigikohtu seisukohta, mis on avaldatud kohtulahendis 3-2-1-136-13, kus Riigikohus asus seisukohale, et osundatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud ning käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et ta ka enne hagi kohtule esitamist kostjalt elatist X Xi ülalpidamiseks nõudis, jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude kostja vastu rahuldamata eeltoodud põhjendustel.
  2. Jooksva elatise, ehk pärast hagi esitamist nõutava elatise väljamõistmisel juhindub kohus PKS § 96 ja § 97 xt 1 sätestatust, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja nende arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  3. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
  4. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  5. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad Lk 5
(8)materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  3. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). Kohus on seisukohal, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis), mille suuruseks oli 2019.a. 540 eurot ja on käesoleval aastal 584 eurot. Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu
  4. märtsi
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt nt Riigikohtu
  8. jaanuari
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Käesoleval juhul on X Xi igakuiste kulude suuruseks märgitud hagis 550-650 eurot. Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja ülalpidamiskulude suurust, asub kohus seisukohale, et hageja tõendatud ja põhjendatud ülalpidamiskulude suuruseks on kuni 600 eurot kuus, mis jääb samasse suurusjärku, mis on kahekordse elatise miinimummää. Kohtu hinnangul tõendavad hageja ülalpidamiskulusid ka hageja poolt esitatud kuludokumendid ja hageja ema pangakonto väljavõtted. Kohtu hinnangul saab erandina alla seaduses sätestatud elatusraha alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
  10. märtsi
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda saab aga kohus arvesse võtta juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust nii tsiviilasja kohtu menetlusse võtmise määruses kui ka hiljem.
  12. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et ta on osalenud X Xi ülalpidamisel pärast
  13. aprilli 2019.a. ja
  14. aprilli 2019.a. Harju Maakohtu kohtumäärus, millega määrati kindlaks X Xi ja X Xi suhtluskord lahus elava lapsega on Lk 6
(8)jõustunud ning tsiviilasjas 2-18-5803 on kindlaks määratud, et X X veedab aega isaga iga kuu paaritu (
  1. ja 3.) nädala nädalavahetuse alates reede õhtust kella 18.00-st kuni pühapäeva õhtul 18.00-ni ning paaris nädalatel (
  2. ja 4.) nädala sees alates kolmapäeva õhtust kella 18.00-st kuni reede hommikuni ning lisaks sellele ka perekondlikel tähtpäevadel, xusereisidel, lasteaia ja koolivaheaegadel, peab koos isaga sünnipäevi ning peab pühi, peab X X oma tütart vahetult üleval igas kuus vähemalt 7 päeva, mitte 12 päeva nagu ta ise on väitnud. Kohus nõustub kostjaga, et eeltoodut tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta.
  3. Arvestades kõiki kohtuotsuses eelpool märgitud põhjendusi, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt X Xi ülalpidamiseks elatise perioodi 17.04.2019.a. - 31.12.2019.a. eest summas 1982,21 eurot, mis koosneb järgmisest: - 90 eurot aprilli kuu elatis 13 päeva eest arvestusega, et 3 päeva nendest oli laps isaga, - 209,03 eurot mai kuu elatis arvestusega et laps oli 7 päeva isa juures, - 207 eurot juuni kuu elatis arvestusega et laps oli 7 päeva isa juures, - 209,03 eurot juuli kuu elatis arvestusega et laps oli 7 päeva isa juures, - 209,03 eurot augusti kuu elatis arvestusega et laps oli 7 päeva isa juures, - 207 eurot septembri kuu elatis arvestusega et laps oli 7 päeva isa juures, - 209,03 eurot oktoobri kuu elatis arvestusega et laps oli 7 päeva isa juures, - 207 eurot novembri kuu elatis arvestusega et laps oli 7 päeva isa juures, - 209,03 eurot detsembri kuu elatis arvestusega et laps oli 7 päeva isa juures, - 226,06 eurot 2020.a. jaanuarikuu elatis arvestusega, et laps oli 7 päeva isa juures, ning alates 01.02.2020.a. elatise 91,5 % suuruses Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud poolest kuupalga alammäärast, mille suuruseks käesoleval aastal on 292 eurot. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni X Xi täisealiseks saamiseni.
  4. Tulenevalt hageja soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu
  5. kuupäevaks, nagu hageja seda soovinud on, lapse seadusliku esindaja X Xi arvelduskontole nr X märkides maksekorralduse selgitusse kellele ja millise perioodi eest elatist tasutakse. Tulenevalt hageja taotlusest ja juhindudes TsMS 368 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks jooksva elatise väljamõistmise osas. Ülejäänud osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult pärast selle jõustumist. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. Lk 7
(8)
  1. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab tagasiulatuva elatise kostjalt hagejate kasuks välja mõistmata ning rahuldab hagi jooksva elatise väljamõistmiseks samuti osaliselt, peab kohus põhjendatuks TsMS § 163 lg 1 alusel jätta hagejate menetluskulud nende endi kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
  2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja puhul X Xi hagi hind 2628.eurot (9 x 292) ja X Xi hagi hind 1608,35 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga. Lk 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.