Obsah (19)

§ 153§ 175§ 173§ 171§ 164§ 162§ 125§ 65§ 23§ 172§ 124§ 176§ 158§ 168§ 104§ 22§ 165§ 169§ 170

Tsiviilasi nr 2-20-1831 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1831

§ 153lg 1 p 2): Makse saaja Coop Pank AS Maksu- ja Tolliamet 4.

Rahuldamata Jaotis nõude summa 6 764,57 € 6,03% 105 425,57 € 93,97% Konto number Viitenumber EE884204290400004043 EE351010052031000004 02433387 Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi tasuks 482 eurot, millele lisandub käibemaks 96,40 eurot, kokku summas 578,4 eurot. 4.

1. Pankrotihalduri tasu summas 85 eurot, millele lisandub käibemaks 17 eurot, mõista välja KxxxxxKxxxxxx pankrotivarast OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) kasuks. 4.
2. Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri tasu summas 476,40 eurot, sh käibemaks, riigi vahenditest ning maksta OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) kontole nr EE742200221013804535 AS-is Swedbank.
3. Kinnitada pankrotihalduri Einar Vallandi poolt oma ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 213,34 eurot ning halduri töötasu väljamaksmisel täiendavalt lisanduv kulu 0,38 eurot.
4. Algatada Kxxxx Kxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata Kxxxx Kxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks võlgnik ise.
2. Usaldusisikul tuleb kanda iga kuu tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Kxxxx Kxxxxxx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Sissetulekust, mis ületab mittearestitavat summat, kanda usaldusisikul 25 protsenti võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud kontole ning ülejäänud 75 protsenti kanda usaldusisiku teisele arveldusarvele.
3. Väljamaksed võlausaldajatele tehakse üks kord aastas enne iga aasta
4. juunit.
5. Kxxxx kxxxxxxx l esitada kaks korda aastas (6 kuu tagant) kohtule aruanne peab sisaldama võlgniku kontaktandmeid, samuti teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse või selle otsimise kohta, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku ja andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise kohta. Aruandele tuleb lisada arvelduskontode väljavõte. Esimene aruanne esitada hiljemalt 01.01.2021, järgmine 01.07.2021 jne. 01.juuliks esitav aruanne peab sisaldama andmeid võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta.
6. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; 2 kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole (1/2) usaldusisikule üle andma. 12. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale ning p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajale. 13. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 14. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4). Asjaolud 1. Tartu Maakohus kuulutas 27.02.2020 määrusega välja Kxxxxx

Kxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi.

1. 21.05.2020 toimus nõuete kaitsmise koosolek. 25.05.2020 esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud. 02.06.2019 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
2. 25.05.2020 esitas pankrotihaldur Einar Vallandi kohtule taotluse: 1) kinnitada KxxxxxKxxxxxx pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanek; 2) lõpetada Kxxxx Kxxxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu; 3) vabastada Kxxxx Kxxxxxx pankrotihaldur Einar Vallandi tema kohustustest; 4) kinnitada seoses pankrotimenetluse läbiviimisega Kxxxx Kxxxxxx pankrotivara arvel kantud kulud 213,34 eurot ning halduri töötasu väljamaksmisel täiendavalt lisanduv kulu 0,38 eurot; 5) määrata Kxxxx Kxxxxxx pankrotihaldurile töötasu 482 eurot, lisandub käibemaks 96,40 eurot; 6) pankrotihalduri töötasu summas 85 eurot, millele lisandub käibemaks 17 eurot, mõista välja Kxxxx Kxxxxxe pankrotivarast OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) kasuks; 7) anda Kxxxx Kxxxxxxxx pankrotihalduri töötasu maksmiseks menetlusabi 476,40 eurot ning määrata, et nimetatud summa (sisaldab käibemaksu 79,40 eurot) tuleb tasuda OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) kontole nr EE742200221013804535 AS-is Swedbank; 8) otsustada Kxxxx Kxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.
3. Kohus avaldas 02.06.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Kxxxx Kxxxxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 13.06.2020 kohtu deposiiti 700,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud.
4. Kohus korraldas 18.06.2020 võlgniku ärakuulamise, kus kohus selgitas kohustustest vabastamise menetluse käiku, võlgniku enda ja usaldusisiku kohustusi selles menetluses. Kohus arutas ka kohustustest vabastamise menetlust välistada võivavat asjaolu. Kohus märkis ka, et võlgnik peab menetluses tõepoolest pingutama, seda eriti kui kohus talle vaatamata

§ 171lg 2 p 1 sätestatud aluse esinemisel erandi teeb ja menetluse algatab.

3 ARUANNE 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) Kxxxxx

Kxxxxxx müüdav pankrotivara koosnes kahest mittekomplektsest ja sõidukõlbmatust sõiduautost – Volkswagen Sharan (

1. a, reg märk xxxxxxxx ja Opel Sintra (
2. a, reg märk xxxxxxx). Sõidukite müügist laekus pankrotivarasse 150 eurot. Lisaks laekus võlgniku jooksvast sissetulekust pankrotivarasse 120 eurot. Koos pankroti väljakuulutamise hetkel võlgniku arvelduskontol olnud ja pankrotivara hulka arvatud summaga (5,72 eurot) kujunes pankrotivara väärtuseks 275,72 eurot. Enne pankrotimenetluse lõppemist,
3. a juuni algul laekub tõenäoliselt pankrotivarasse täiendavalt 40 eurot.
4. Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 2.
2. Massikohustused: Käsitan kõiki pankrotivarast tehtud makseid pankrotimenetluse kuluna. 2.
3. Tasutud pankrotimenetluse kulud: Pankrotivara arvel on tasutud pankrotihalduri ülesannete täitmisega seotud kulud summas 213,34 eurot, sealhulgas tasu OÜ ÜK Büroo ruumide ja sisseseade kasutamise eest 139,50 eurot, koopiate ja arvutiväljatrükkide maksumus 24,57 eurot, mootorikütuse maksumus 12 eurot, käibemaks 35,21 eurot ning panga teenustasu 2,06 eurot. Peaaegu kõikide pankrotimenetluse toimingute (suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega, võlausaldajate nõuete kontrollimine, dokumentide koostamine, koosoleku läbiviimine jms, vara müügi korraldamine) tarbeks kasutasin OÜ ÜK Büroo ruume ja nende juurde kuuluvaid tasulisi teenuseid (küte, elekter, internet jne). Minu arvates OÜ ÜK Büroo ei ole

§ 125lg 1 ja 2 nimetatud isik.

2.5. Edaspidi eeldatavalt tasutavad pankrotimenetluse kulud: edaspidi täieneb pankrotimenetluse kulu summa pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu võrra.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus lõpparuande kinnitamisel.

Pankrotiavalduses kinnitas võlgnik, et tal puudub realiseeritav vara ning ta soovib, et kohus ta kohustustest vabastaks. Seega, võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel ehk eeskätt selleks, et pakkuda võlgnikule võimalust vabaneda oma kohustustest. Vastavalt

§le 65 lg 11 ja lg 12 nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Tasu taotledes lähtungi sellest põhimõttest, arvestades muuhulgas ka seda, et kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata. Võlgniku varaliste suhete ning vara tagasivõitmise võimaluste kontrollimiseks, samuti tulu teenimise võime, maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja aja selgitamiseks oli tarvis koguda teavet ja seda analüüsida samas mahus, nagu tavaliselt teeb ajutine pankrotihaldur. Kuigi menetlusega seotud toimingud nõudsid haldurilt rohkem aega, taotlen kohtult haldurile 16 töötunni eest 482 euro suuruse töötasu määramist (30,12 eurot tund). Tasule lisandub käibemaks 96,40 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta

1. jm)kogutud teabe töötlemine, analüüs puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, nõudeavalduste vastuvõtmine pangakontode (2
2. tk)käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega jooksva sissetuleku järelevalve, arvepidamine, menetlusega seotud arveldused 4 1,5 tundi 1 tund 0,5 tundi 1 tund 2,5 tundi 0,5 tundi - sõidukite müügi korraldamine, dokumentide koostamine, suhtlus asjaosalistega nõudeavalduste põhjendatuse kontrollimine, suhtlus võlausaldajatega võlausaldajate üldkoosolekute (2
3. tk)ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine jaotusettepaneku ja pankrotihalduri aruande koostamine 3 tundi 1 tund 2 tundi 3 tundi Aruande kohtule esitamise ajal on pankrotivarasse kuuluva raha hoidmiseks kasutataval võlgniku kontol nr EE04101040202015396009 AS-is SEB Pank raha 62,38 eurot. Enne pankrotimenetluse lõppemist, 2020. a juuni algul laekub kontole tõenäoliselt veel 40 eurot. Kui kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määrab haldurile töötasu, saab arvelduskontol nr EE04101040202015396009 oleva ja edaspidi laekuva summa välja maksta järgmiselt: 1) pankrotihalduri töötasu koos käibemaksuga OÜ-le Õigusbüroo Faktootum 102 eurot; 2) töötasu ülekandmisega seotud panga teenustasu 0,38 eurot. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa tasumiseks saab kohus anda võlgnikule menetlusabi ulatuses, milles kohus peab halduri töötasu taotlust põhjendatuks. Võlgniku nimele AS-is Coop Pank avatud arvelduskontol nr EE754204278620122905 olevat summat ei käsita ma pankrotivarana, vaid võlgniku jooksva sissetuleku selle osana, mis seaduse kohaselt peab olema ja ongi võlgniku käsutuses tema igapäevaste vältimatute kulude katmiseks. 3. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Samaaegselt käesoleva aruandega on kohtule esitatud ka jaotusettepanek, mille koostamise ainus mõte on selles, et juhul kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, on usaldusisikule tagatud

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete tegemise alus.

Enne pankrotimenetluse lõpetamist ei tehta väljamakseid jaotiste katteks. 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6)

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varalisi suhteid, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Selle töö tulemusena kogutud teavet kajastan osaliselt käesolevas aruandes. Üldistavalt võib siin öelda, et võlgniku kohustuste summa on juba vähemalt 19 aastat olnud suurem tema vara väärtusest. Võlgniku tegevuse kontrollimisel ei ilmnenud võimalust suurendada pankrotivara tehingute tagasivõitmise või muul alusel kolmandate isikute vastu varaliste nõuete esitamise abil. Lisaks eespool lühidalt loetletud toimingutele tegin iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) korraldasin võlgniku sõidukite müügi; 2) viisin läbi koosolekuid, koostasin ja esitasin dokumente kohtule ja muudele isikutele; 3) suhtlesin võlausaldajatega, kontrollisin nende nõuete põhjendatust, tuvastasin võlausaldajate põhjendatud ja tõendatud nõuete saldo ning 4) suhtlesin võlgnikuga, pidasin arvestust tema jooksva sissetuleku üle, korraldasin selle jagamise pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks. 5 6.

1. Sõidukite müümiseks viisin läbi neli avalikku elektroonilist enampakkumist. Suhtlesin vara ostuhuvilistega, korraldasin müüdud vara ostjatele üleandmise ja liiklusregistris omaniku andmete muutmise. Sõidukite müügi tulemusena laekus pankrotivarasse 150 eurot. 6.
2. Ajavahemikus 27.02.2020 – 22.05.2020 on Kxxxx Kxxxxxx netosissetulek olnud 1 399,14 eurot, sellest on Sotsiaalkindlustusametilt saadav puudega inimese sotsiaaltoetus 125,04 eurot ja Eesti Töötukassalt saadav töövõimetoetus 1 274,10 eurot. Enne pankroti väljakuulutamist kasutas võlgnik arveldamiseks muu isiku nimele avatud arvelduskontot. Alates
3. a aprillist laekub võlgniku jooksev sissetulek tema nimele AS-is Coop Pank avatud arvelduskontole nr EE754204278620122905, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Võlgniku sissetulekule sissenõuet pöörates tuli arvesse võtta, et võlgniku 17.07.2001 sündinud poeg omandab alates 01.09.2019 keskharidust Võru Täiskasvanute Gümnaasiumis ning on PKS § 97 p 2 kohaselt õigustatud saama võlgnikult ülalpidamist. Samas, arvestades sedagi, et täisealisel ülalpeetaval on töövõime olemas, kuid võlgniku töövõime ning sissetulek on piiratud, on põhjust olla seisukohal, et võlgniku kohustus oma täisealisele lapsele ülalpidamist anda saab samuti olla piiratud (PKS § 99 ja § 102). Arvestades et: 1) ka enne pankroti väljakuulutamist võlgnik mingil määral täitis enesele võetud kohustusi ning 2) võlgnik on esitanud kohtule taotluse tema vabastamiseks kohustustest ning kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena, sõlmisin võlgnikuga kokkuleppe, et ta eraldab igakuiselt pankrotivarasse 40 eurot ka juhul, kui TMS § 131 ja § 132 sätestatu ei võimalda tema sissetulekust nii suurt summat kinni pidada. Võlgniku sissetulek laekus ning jagunes võlgniku ja pankrotivara vahel kuude lõikes järgmiselt: Ei arestita Arestitav Kuu Puudega inimese Töövõimetoetus2 Sissetulek Sissetulekust Sissetulekust sotsiaaltoetus1 kokku võlgniku osa pankrotivara märts 2020 41,68 399,91 441,59 401,59 40,00 aprill 2020 41,68 427,49 469,17 429,17 40,00 mai 2020 41,68 446,70 488,38 448,38 40,00 KOKKU: 125,04 1399,14 1279,14 120,00 1274,10 Märkused: 1) TMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt ei või pöörata sissenõuet puudega inimese sotsiaaltoetusele 2) TMS § 131 lg 2 alusel on töövõimetoetus arvatud arestitava sissetuleku hulka 6.3. Nõuete kaitsmisel vaadati läbi kahe võlausaldaja nõuded summas 112 190,14 eurot. Nõuetele ei esitanud vastuväiteid pankrotihaldur ega võlausaldajad, kuid Maksu- ja Tolliameti nõudele esitas vastuväite võlgnik. Vastuväite esitamise taust on üldjoontes järgmine. Enne pankrotiavalduse kohtule esitamist kuulas võlgnik juristi nõuandeid ja uskus, et pankrotiavalduse esitamine on mõttekas ning sobib taotletava eesmärgi – üle jõu käivatest kohustustest vabanemine – saavutamiseks. Võlgnik ei teinud pankrotiavalduses saladust sellest, et ta on süüdi mõistetud maksualase kuriteo eest ning et Maksu- ja Tolliamet on tema peamine võlausaldaja. Kõnealuse võla aluseks olev Võru Maakohtu 18.05.2001 otsus kriminaalasjas nr 1113/2001 on lakooniline, kuid sellest on siiski võimalik välja lugeda, et võlgnikku süüdistati Arcwell OÜ juhatuse liikmena maksuseadustest tulenevate kohustuste tahtlikult täitmata jätmises, et võlgnik tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning et kohus rahuldas Maksu- ja Tolliameti tsiviilhagi ning mõistis võlgnikult välja 1 676 247 krooni. Maksu- ja Tolliameti esindaja teatas pankrotimenetluses haldurile, et ei pea võimalikuks ei kohustustest vabastamise menetluse 6 algatamist ega võlgniku kohustustest vabastamist. Vastuväidet esitades võlgnik ilmselt ei eitanud võla praegust olemasolu ega avaldanud kavatsust hoiduda kohustustest vabastamise menetluses selle nõude rahuldamisest, vaid üksnes üritas valmistuda olukorraks, kui kohus kas ei algata kohustustest vabastamise menetlust või käsitab Maksu- ja Tolliameti ees olevat kohustust õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusena, mis kohustustest vabastamisel ei lõpe (

§ 176lg 2).

Mõlemal juhul vajab Maksu- ja Tolliamet võlgnikult raha nõudmise jätkamiseks täitedokumenti. Praegu on täitedokument olemas, kuid 05.04.2011 jõustunud TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 4 esimese lause kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne

1. aasta
2. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Seega aegub praegu kehtivast täitedokumendist tulenev nõue
3. aastal. Kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole uue täitedokumendi olemasolu oluline, sest pankrotiseadusest tuleneb võlgniku kohustus võlausaldajate nõuete tarbeks raha teenida ja koguda ning usaldusisiku kohustus kogutud raha vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksta. Võlgnik selgitas nõuete kaitsmise koosolekul, et ta mingil juhul ei soovinud ta pankrotiavalduse esitamisega pikendada olemas olevate kohustuste aegumistähtaega. Maksu- ja Tolliameti poolt väljaspool kohustustest vabastamise menetlust raha nõudmise jätkamine pärast praegu olemas oleva täitedokumendi aegumist on mõeldav juhul, kui ses asjas

§ 158

lg 4 alusel tehtav kohtumäärus on Maksu- ja Tolliameti nõude osas uue aegumistähtajaga uus täitedokument

§ 168

tähenduses, ning Maksu- ja Tolliamet algatab uue täitemenetluse selle uue täitedokumendi alusel. Maksu- ja Tolliameti nõudele vastuväite esitamisega soovib võlgnik seda ära hoida. Võlgnik saab aru nii, et juhul kui Maksu- ja Tolliamet esitab hagiavalduse pankrotimenetluse lõpetamise määrusele täitedokumendi tähenduse omistamiseks, ei ole vaidluse all kohustuse praegu eksisteerimine, vaid üksnes kohustuse aegumistähtaja pikenemise põhjendatus. Hagi menetlev kohus peab sisuliselt kaaluma üksnes seda, mis on selles asjas olulisem ja pankrotiseaduse mõttega rohkem kooskõlas – kas tulemus, mille tarbeks seadusandja kohustustest vabastamise instituudi üldse lõi (oma kohustusi ettenähtud aja jooksul täitev võlgnik saab võimaluse taas alustada võlgadeta elu) või vastupidine tulemus – et pankrotiavaldust esitav võlgnik hoopis pikendab peatselt aeguva täitedokumendi aegumistähtaega ning lükkab võlgadeta elu alguse märksa kaugemasse tulevikku kui see olnuks ilma pankrotiavaldust esitamata. Võlgnik on mulle kinnitanud, et ta on teadlik nii

§-s 104 lg 1 sisust ehk sellest, et tema vastuväitel puudub mõju pankrotimenetluse raames, kui ka

§ 172

lg 2 sisust, ehk sellest, et kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tehtavate maksete aluseks on jaotusettepanekus ettenähtud jaotised ning nõudele vastuväite esitamine ei vabasta kohustustest vabastamise menetluses Maksu- ja Tolliameti jaotise katteks maksete tegemise kohustusest. Samuti teab võlgnik, et esitatud vastuväite tõttu jääb Maksu- ja Tolliametil juba olemas olev täitedokument kehtima ja on täidetav seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Pankrotihalduri pädevusse ei kuulu ei kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine ega kohustustest vabastamine ega uue täitedokumendi tegemise põhjendatuse üle otsustamine ega kõnealuse kohustuse õigusliku olemuse kohta pooltele siduva otsustuse tegemine. Piirdun sellega, et esitan koos pankrotiavalduse lõpetamise taotlusega kohtule minul olemas olevad dokumendid, mis võivad kohut abistada kohtu pädevusse kuuluvate otsustuste tegemisel. 6.4. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistasin ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis muuhulgas teeks usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Võlausaldajad ei võtnud koosolekust osa. Arvan, et kui võlausaldajad ei võta osa

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust, on kohtul võimalik nimetada usaldusisik oma äranägemisel. Minu tähelepanekute kohaselt võlausaldajad reeglina ei ole soovinud pakkuda usaldusisikuks oma kandidaati ning on leppinud sellega, et kohus kohustab usaldusisiku ülesandeid täitma kas 7 võlgnikku või mõnd muud kohtu poolt sobivaks peetavat, selleks nõusoleku andnud isikut. Võlgnik on andnud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Võlausaldajate tunnustatud ja

§ 153

lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärku arvatud nõuded, mille katteks nad ei ole raha saanud, on järgmised: Võlausaldaja nimi Jrk nr Rahuldamata nõude summa 1 Coop Pank AS 6 764,57 € 2 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet) 105 425,57 € Kokku: 112 190,14 € Võlgnik esitas nõuete kaitsmise koosolekul täies ulatuses vastuväite Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti) nõudele. Vastavalt

§-le 104 lg 1 ja §-le 168 on pankrotimenetlust lõpetav kohtumäärus automaatselt täitedokument üksnes Coop Pank AS-i nõude osas. Kui Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet) soovib, et pankrotimenetlust lõpetav kohtumäärus oleks täitedokument ka tema nõuet puudutavas osas, peab ta toimima

§ 104

lg 2 sätestatud viisil ehk esitama Kxxxx Kxxxxxx vastu hagi hiljemalt 21.05.

2. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162

lg 2 p 8) Kxxxx Kxxxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162

lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuande teise punkti alapunktides 4 ja

2. Lühiülevaade võlgniku tegevusest Võlgnik sündis ja omandas põhihariduse Võrus. Õppis Tartus kutseõppeasutuses seadistaja eriala, kuid ei lõpetanud õpinguid. Keskhariduse omandas Võrus õhtukoolis. On pidanud erinevaid ameteid ja tegelenud endisele elukaaslasele kuuluvas talus talupidamisega. Ei ole olnud abielus. Kooselust ExxxxKxxxxga sündis xxxxxxxxxx poeg. Aastatel 1999 – 2000 oli seotud Arcwell OÜga. Enda sõnul laskis end ära kasutada ja jäi vastutama teiste tegude eest. Viimastel aastatel elab üksi Võrus korteris, mille eest ei pea tasuma üüri, kuid on tarvis tasuda korteri majandamiskulud. Ajavahemikus 04.01.2016 – 29.04.2019 oli kantud kinnistusraamatusse Võrus Pikk tn 12 – 3 asuva korteriomandi (registriosa nr 1577541) omanikuna. Võlgnik ostis selle korteri peamiselt pangalaenuga 18 500 euro eest väidetavalt seetõttu, et see oli olnud tema lapsepõlvekodu. Kohtutäitur müüs korteri hüpoteegipidaja nõude rahuldamiseks hinnaga 15 600 eurot. Haldur esitas täpse ülevaate võlgniku sissetulekutest aastatel 2010 –
3. Pärast
4. aastat teenitud sissetuleku kohta Maksu- ja Tolliametil andmeid ei ole. Minu andmetel on võlgnik saanud hüvitisi Sotsiaalkindlustusametilt ja Eesti Töötukassalt, ent kuna sissetulek laekus muu isiku kontole, ei ole selle täpne suurus mulle teada.
5. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162lg 3) Võlgniku seni lahendamata probleemid said alguse aastatel 1999 – 2000.

Võlgnik oli Arcwell OÜ osanik ja juhatuse liige, kuid tema enda kinnitusel korraldasid selle ühingu tegevust muud isikud. Siin asjasse otseselt mittepuutuva remargina mainin, et äriregistri andmetel on võlgnik alates 05.02.1999 kuni praeguseni Arcwell OÜ ainuosanik, kuid võlgnik esitas mulle ärakirja 27.08.1999 notariaalselt tõestatud osa võõrandamise lepingust, millega ta võõrandas oma osa Exxx Kxxxxxx. Samuti esitas võlgnik ärakirja Exxx Kxxxx 27.08.1999 notariaalselt kinnitatud avaldusest selle kohta, et uus osanik on otsustanud KxxxxKxxxxxx Arcwell OÜ juhatusest tagasi kutsuda. Mingil põhjusel ei jõudnud need dokumendid kohtu registriosakonnani ja tõenäoliselt ka kriminaalasja 8 menetlejani. Igatahes toimus pärast mainitud dokumentide koostamist kriminaalmenetlus, milles võlgnikku süüdistati Arcwell OÜ juhatuse liikmena alates

1. a augustist kuni
2. a märtsini maksuseadustest tulenevate kohustuste tahtlikult täitmata jätmises. Võru Maakohtu 18.05.2001 otsusest kriminaalasjas nr 1-113/2001 nähtub, et võlgnik tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning et kohus rahuldas Maksu- ja Tolliameti tsiviilhagi ning mõistis võlgnikult välja 1 676 247 krooni (107 131,71 eurot). Otsus jõustus 28.05.
3. Minu arvates hiljemalt selle otsuse jõustumisest alates on võimatu käsitada võlgnikku maksejõulise isikuna. Pärast kohtuotsuse jõustumist on võlgnik küll käinud tööl, teeninud töötasu ja isegi soetanud endale pangalaenuga korteriomandi, ent ei ole siiski mingilgi hetkel olnud võimeline nõuetekohaselt täitma 18.05.2001 tehtud kohtuotsusest tulenevat kohustust. Tervise halvenemise tõttu ei suutnud võlgnik täita ka korteri soetamisel võetud kohustust hüpoteegipidaja ees. Kokkuvõtteks: võlgniku eluviis näib üldiselt olevat tagasihoidlik ning kuigi võlgniku kinnitusel on tal mõned võlad lähikondsete ees, on ta üldjoontes suutnud enda hädapäraseid vajadusi katta ka väga piiratud sissetuleku arvel. Võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud kohustused on üksnes minevikus tehtud vigade või valearvestuste tagajärg. Võlgniku peamine täitmata kohustus põhineb tema suhtes kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsusel. Ehkki võlgnik on pankrotimenetluses väitnud, et ta tegelikult ei osalenud Arcwell OÜ juhtimises ega pannud toime kriminaalmenetluses ette heidetud tegusid, tuleb paratamatult tõdeda, et võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on teod, mille eest ta on tema enda õigeksvõtu alusel
4. aastal kriminaalkorras süüdi mõistetud.
5. Muud menetlust puudutavad asjaolud Juhuks kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, lisan minule teadaolevad andmed, mida usaldusisik saab soovi korral kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamisel. See ei vabasta siiski usaldusisikut kohustusest võlausaldajate andmeid ise kontrollida. Makse saaja Võlg Jaotis Konto number Viitenumber Coop Pank AS 6 764,57 € 6,03% EE884204290400004043 Maksu- ja Tolliamet 105 425,57 € 93,97% EE351010052031000004 02433387 KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine 6.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Einar Vallandiga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Kxxxx Kxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 7. Kohus avaldas 02.06.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Kxxxx Kxxxxxxxpankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 13.06.2020 kohtu deposiiti 700,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Kxxxx Kxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 8.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 9 9. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et KxxxxxKxxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 22

lg 5 ja § 162 lg 3 tähenduses: suutmatus täita kohtuotsusega välja mõistetud kohustusi. 10.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest Kxxxx Kxxxxxx pankrotimenetluses.

1. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 482 eurot, millele lisandub käibemaks summas 96,40 eurot, kokku summar 578,
2. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril
3. Pankrotihalduri tunnitasuks on 30,12 eurot. Haldur loeb õigustatud tasuks pankrotimenetluse läbiviimise eest 578,40 eurot, sh käibemaks summas 96,40 eurot, tasu käibemaksuta 482 eurot. Kohus leiab, et arvestades

§ 23

lg 4, töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Einar Vallandi taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 578,40 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista OÜ-le Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu haldur tegutseb.

1. Pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest summas 476,40 eurot, sh käibemaks ning halduri tasu summas 85 eurot, millele lisandub käibemaks 17 eurot, kokku summas 102, hüvitamist pankrotivarast. TsMS § 183 lõike 2 kohaselt pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seaduse kohaselt oleks summa koos käiebemaksuga 476,40 eurot (397 + 20% = 397 + 79,40= 476,40 eurot). Kohus rahuldab halduri menetlusabi taotluse. Pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri tasu summas 476,40 eurot, sh käibemaks, hüvitada riigi vahenditest ning maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihalduri tasu summas 304,46 eurot, sh käibemaks, hüvitada pankrotivara arvelt.
2. Haldur palub kinnitada pankrotihalduri vajalikud kulud summas 213,34 eurot ning halduri töötasu väljamaksmisel täiendavalt lisanduv kulu 0,38 eurot. Vajalikud kulud seonduvad büroo kasutamise ja haldamisega. Kohus kinnitab pankrotihalduri vajalikud kulud summas 213,34 eurot. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 14.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 15. Kxxxx Kxxxx esitas 04.02.2020 kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses sisaldus kinnitus, et võlgnikule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja et ta kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 26.03.2020. 16.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

2. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, kohtule on esitatud ammendavalt ka

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitused.

Kohtule teadaolevalt ei esine

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Kxxxx Kxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 10 18. Võlgnik on Võru Maakohtu 18.05.2001 otsusega süüdi tunnistatud KrK § 1481 1g 1 järgi tulude või muude maksustamisobjektide varjamises. Tegemist on maksualase kuriteoga, mille puhul võib kohus vastavalt PanrkS § 171 lg 2 p 1 jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus leiab käesolevalt, et kuna võlgniku süüdi tunnistamine on toimunud juba 19 aastat tagasi, tuleb võlgnikule anda võimalus siiski kohustustest vabastamise menetluse läbimiseks, et ennast n.ö rehabiliteerida. Kohus leiab, et

§ 171

lg 2 puhul saab kohus rakendada kaalutlusõigust ja hinnata, kas menetlusest keeldumine on võlgniku huvides või kas selle läbi viimine kahjustaks liialt võlausaldajate huve. Käeosloevalt leiab kohus, et võlausaldajate huvid ei saa kohustustest vabastamise menetlusega ebaproportsionaalselt kahjustada samas kui võlgnikule see menetlus siiski teatud positiivse tulemuse annab. Nimelt välistab PamnkrS § 176 lg 2 selle, et kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel isik vabaneks tahtlikult õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudest- mis MTA nõue väidetavalt on. Seega ei saaks võlgnik menetluse lõppemisel alustada n.ö puhtalt lehelt, kuid osa kohustusi oleks siiski võimalik kustutada. Võlgnik soovib kohustustest vabastamise menetluse läbi viimist, mille eelduseks on, et võlgnik püüab mingigi osa oma kohustusest täita. Sissenõudja ei pea võimalikuks ei kohustustest vabastamise menetluse algatamist ega võlgniku kohustustest vabastamist. Samas on võlgnikul võimalik oma täitmata kohustused kustutada viie aasta pärast ning ainuüksi asjaolu, et ühe võlausaldaja nõude osas ei saaks isikut kohustustest vabastada ei saa olla takistuseks võlgnikul teistest kohustustest vabanemisel. Antud juhul on võlgnikul kohustus ka teise võlausaldaja ees, kelle nõudest saab kohus võlgniku põhimõtteliselt viie aasta päras vabastada. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnik ise menetlust soovib, tuleb talle anda võimalus kohustustest vabastamise menetlus läbimiseks, misjärel saab ta alustada väiksema kohustuste hulgaga. Kohus märgib ka, et kui võlgnik ei oleks taotlenud enda pankroti välja kuulutamist, oleks nimetatud kohtlahendist tulenev nõue aegunud 2021.a aprillis. Käesolevalt pikeneb MTA nõude aegumine pankroti tulenevalt aga oluliselt- 10 aastat pärast pankrotimenetluse lõpetamist, so alles 18.06.2030.a. Sellele vaatamata on võlgnik palunud enda pankrott välja kuulutada, mis tähendab, et ta on arvestanud aegumise olulise pikendamisega. Seega saab sissenõudja pankrotimenetluse läbi isegi varasemast parema positsiooni, sest kokkuvõttes pikeneb nõude aegumine üheksa aastat. Pärast kohustustest vabastamise menetluse nn nominaalaja lõppemist jääb võlausaldajale veel täiendav aeg oma nõude rahuldamiseks. Kohus märgib, et otsustab selle, kas isik vabastatakse täitmata kohustustes alles PankS § 175 lg 1 sätestatud tähtaja saabumisel, mistõttu puudub vajadus selle üle otsustada juba menetluse algatamisel. 19.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad ei ole esitanud usaldusisiku kandidaate.

1. Kohus selgitas võlgnikule 18.06.2020 toimunud ärakuulamisel usaldusisiku ülesandeid. Seetõttu nimetab kohus Kxxxx Kxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks võlgniku enda.
2. Usaldusisikul tuleb esitada 2 korda aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku elukoha ja kontaktide kohta, mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise kohta. Aruanne tuleb allkirjastada ja sellele tuleb lisada oma konto(-de) väljavõte aruandeperioodi kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt 01.12.2020, järgnev
3. juuniks 2021 jne. Juunis esitatavas aruandes tuleb esitada võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. 22.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. 11 Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Kxxxx Kxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173

lõikes 3 nimetatud tulust (Kxxxx Kxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma, lisaks sissetulekule, millele seaduse kohaselt ei saa pöörata sissenõuet, 25 protsenti.

1. Kxxxx Kxxxxxxx tuleb eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest usaldusisikul tuleb teha üks kord aastas, iga aasta
2. maiks, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
4. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 26.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 27.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 28.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 12