Obsah (8)

§ 5§ 230§ 162§ 165§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-16888 Tsiviilasi X Xi hagi OÜ Baltic Bui

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja 2 2-19-16888 võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kumbki hageja sõlmis 11.09.2018 töölepingu kostjaga tähtajaga kuni 31.12.2019 (tl 13ja 48), mille alusel asusid hagejad kostja juures tööle ülesannetega – ehitus- ja remonditööd osaühingu objektidel. Kokkulepitud töötasu oli 10 eurot tund (brutotasu) ning hagejad asusid tööle täiskoormusega. Vaidlus puudub ka selles, et töölepingu ülesütlemise ajal töötasid hagejad teise tööandja objektil (sellest kostjat mitte teavitades), viibides samal ajal töövõimetuslehel. Poolte vahel on vaidlus selles, kas täidetud on kostjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused.
2. TLS § 95 lg-s 1 on sätetatud, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi lg 2 järgi peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Riigikohus on
3. aprilli
4. a otsuses nr 3-2-1-21-14 (p 11) leidnud, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Kolleegiumi varem väljendatud seisukoha järgi peab töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (Riigikohtu
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, selgitades lisaks, et töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest.
7. Kostja 26.06.2019 juhatuse otsustest (tl 38 ja 73) nähtub, et tööleping kummagi hagejaga on otsustatud lõpetada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohtu hinnangul tuleb antud juhatuse otsuseid käsitleda kostjapoolse tahteavaldusena lepingu ülesütlemiseks. Vähemasti puudus hagejatel sellise dokumendiga tutvumise järgselt võimalus mitte mõista, et tööandja on avaldanud tahet nendega töösuhte lõpetamiseks. Juhatuse otsustest nähtub selge tahe hagejatega töösuhe lõpetada.
8. Ülesütlemisavaldus on esitatud kirjalikus vormis, see ei ole tingimuslik, tööandja on ülesütlemisavaldus põhjendanud (tuues välja konkreetse seadusest tuleneva aluse) ja hagejad on ülesütlemisavalduse kätte saanud. X Xile on ülesütlemisavaldus saadetud 09.07.2019 tema elektronposti aadressil xxx, mis on märgitud ka kohtule esitatud hagiavalduses tema kontaktandmetena (tl 47 ja 100). X Xile on ülesütlemisavaldus saadetud e-postile xxx , mis on märgitud ka kohtule esitatud hagiavalduses tema kontaktandmetena ( tl 118 ja 103) ning lisaks 09.07.2017 veel tema töölepingus märgitud elukoha aadressil (tl 39, 50). Kohtu hinnangul on asjakohatud hagejate väited, mille kohaselt nad ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud, kuna kostja on saatnud ülesütlemisavaldused hagejatele, kasutades hagejate teadaolevaid kontaktandmeid. Hagejad ei saa seega tugineda sellele, et nad ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud. Kohus märgib, et kui vastaks tõele hagejate väited, mille kohaselt ei olnud nad kuni töövaidluskomisjoni pöördumiseni üleütlemisavaldust kätte saanud, siis jääb kohtule selgusetuks, mis takistas neid 3 2-19-16888 26.06.2019 töölt vabastamisest teada saamise järgselt pöörduda kostja poole sooviga vastava dokumendiga tutvuda. Kohus märgib, et 26.06.2019 otsus on saadetud hagejatele küll tõendite kohaselt 26.06.2019, kuid kohtul puudub alus arvata, et otsused on vormistatud tagantjärele. Nimelt on otsused saadetud Haigekassale 26.06.2019 (tl 40). Kohus ei pea korrektseks ülesütlemisavalduse hagejatele edastamisel viivitamist, küll aga ei muuda see ülesütlemist kehtetuks.
9. Olukorras, kus ülesütlemisavaldus on kätte saadud ja seega ka kehtivaks muutunud, on teisel poolel TLS §-de 105 ja 106 järgi õigus vaidlustada ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest. Hagejad on tähtaegselt kostja ülesütlemisavalduse vaidlustanud.
10. TLS § 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes TLS-s ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides TLS-s ettenähtud etteteatamistähtaegu. Ülesütlemisavalduses on toodud alusena välja TLS § 88 lg 1 p
11. Selle sätte alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
12. Töölepingu ülesütlemisele on seatud ajaline piirang. Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (TLS § 88 lg 4).Vaidlus puudub selles, et tööandja on öelnud töölepingu üles koheselt pärast seda, kui sai teada hagejatele ette heidetud teost. Seega on ajalise piirangu kriteerium täidetud.
13. TLS § 88 lg-s 3 on sätestatud, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tuvastamaks, kas kostja oli õigustatud ütlema töölepingu üles eelnevalt hoiatamata, tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas kummagi töötaja rikkumine oli sedavõrd raske, et selle tõttu ei saanud töötaja eelnevat hoiatamist tööandjalt oodata.
14. Kostja etteheited hagejatele seisnevad antud juhul selles, et hagejad viibisid haiguslehel, kuid töötasid samal ajal; samuti, et hagejad töötasid teise tööandja juures, jättes sellest kostja teavitamata. Mõlemad hagejad on kinnitanud 16.09.2019 seisukohas (tl 45 ja 80), et nad olid tõesti haiguslehel, kuid see ei tähendanud nende hinnangul automaatselt, et nad ei saa haiguslehel viibides endale lisatöid otsida ning nad ei ole ka väitnud, et nad olid raskelt haiged. Nad väitsid ka, et kostja lihtsalt ei pakkunud neile sel ajal tööd. Kohtu hinnangul on hagejate seisukohad, mille kohaselt võiks töövõimetuslehel viibimise ajal töötada, ekslikud. Kui hagejate tervislik seisund võimaldas neil töötada (kusjuures vaidlus puudub selles, et hagejad tegid võõral objektil sama tööd, mida oleks pidanud tegema kostja juures siis, kui töövõimetust ei oleks esinenud), siis oleks hagejad pidanud koheselt teavitama perearsti, et lõpetada töövõimetusleht. Ravikindlustuse seaduse § 51 lg 1 p 1 järgi on kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule haigushüvitist, muu hulgas kindlustatud isiku haigus või vigastus, mille puhul raviv arst või hambaarst on määranud, et kindlustatud isik ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust. Kuna hagejate tervislik seisund tegelikkuses võimaldas töötamist, ei saanud töövõimetuslehe võtmine ilmselt olla põhjendatud. See ei viita kohtu hinnangul hagejatele kui usaldust väärivale töötajatele. 4 2-19-16888 Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejate usaldusväärsust vähendab suurel määral ka see, et nad töötasid teise tööandja kasuks olukorras, kus hagejatel oli sõlmitud tööleping kostjaga, kuid kostja jaoks nad samadel asjaoludel töötamist haiguse tõttu võimalikuks ei pidanud. Hagejate väited kostja poolt pakutava töö puudumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus märgib, et kostja ei pidanudki pakkuma hagejatele töövõimetuse perioodil tööd.
15. Kohtu hinnangul on tõendatud mõjuv põhjus tööandja poolt töölepingu erakorraliselt üles ütlemiseks töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, s.o kuna töötajad panid toime teo, millega põhjustasid tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kummagi töötaja rikkumine oli sedavõrd raske, et selle tõttu ei saanud töötaja eelnevat hoiatamist tööandjalt oodata. Seega oli töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud.
16. Kuna töölepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ja tööandja oli õigustatud töölepingut üles ütlema, ei olnud töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine ning hagi jääb seega tuvastusnõudes rahuldamata. Kuna kohus ei ole tuvastanud ülesütlemise tühisust, ei ole alust ka hüvitise nõudmiseks TLS § 109 lg 1 alusel ning kohus jätab hagid ka selles nõudes rahuldamata. Menetluskulud
17. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1).

§ 165

lg-s 1 on sätestatud, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus jättis mõlemad hagid rahuldamata. Mõlemad hagejad on osalenud menetluses võrdses ulatuses. Kohus jätab kostja menetluskulud hagejate kanda võrdses ulatuses. 17. Kohus määrab

§ 174

lg-te 1 ja 2 alusel menetluskulud kindlaks kohtuotsuses.

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulud on õigusabikulu 1040 eurot, s.o tunnihinnaga 130 eurot tunnis (lisandub käibemaks) 8 tunni ulatuses. Kostja on käibemaksukohustuslane ning õigusabikulu kuulub hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kostja taotleb ka menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Hagejad on vaielnud kostja menetluskulude taotlusele vastu, leides, et kostja on esitanud sisuliselt samad menetlusdokumendid töövaidluskomisjoni menetluses ning hagimenetluses ei ole midagi uut välja toodud. Hagejate hinnangul võiks kostja menetluskulud olla põhjendatud maksimaalselt 2 tunni ulatuses ja summas 240 eurot. Kohus nõustub osaliselt hagejate kriitikaga kostja menetluskulude suuruse osas. Kliendiga suhtlemise, hagiga tutvumise ja kostja vastuse koostamise põhjendatud ajakulu ei saanud kohtu hinnangul ületada kokku 5 tundi. Tegemist ei ole mahuka ega keeruka tsiviilasjaga. Sellele järgnevad toimingud (kostja ei ole esitanud täiendavaid seisukohti) ei saanud kohtu hinnangul olla põhjendatud kokku enam, kui 1 tunni ulatuses. Seega on kostja menetluskulud põhjendatud kokku 6 tunni, s.o 780 euro ulatuses. 5 2-19-16888

§ 174

lg-s 10 on sätestatud, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane. Kohus mõistab seetõttu menetluskulud välja ilma käibemaksuta summana 780 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub kummaltki hagejalt väljamõistmisele 390 eurot. 18.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotlusel mõistab kohus välja viivise menetluskuludelt. 19. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 6