Obsah (5)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-136522 Tsiviilasi X X, X X hagi

102 lg 1 ja lg 2 arvestada maha lastetoetused ja alandada kostja väljamakstava elatise määra kuni 100 euroni mõlema lapse kohta, ehk 50 eurot ühe lapse kohta. Kostja on eluaeg töötanud laevas kokana ning palk on tulnud alati laste ema arvele. Poolte vahel oli kokkulepe, et kuna neil on suur vanuse vahe, siis pere saab kasutada raha, mis teenib kostja kuni pensionieani laste ülalpidamiseks. Kostja igakuine sissetulek alates septembrist 2019 on 395,42 eurot, milleks on sotsiaalkindlustuse poolt väljamakstav pension vanaduse tõttu, kostja on töövõimetu. Kostja igakuisteks kuludeks on: kommunaalkulud: 200 eurot + korteri liisingukulud mis kostja maksab ainukesena keskmiselt 180 eurot kuus + korteri kindlustus 10,02 eurot kuus; TF Bank AB Eesti filiaal laen 90,77 eurot; telefoni arved 25 eurot + kostja ostis pojale 05.01.2020 telefoni summas 138,90 eurot; toidukulud 100 eurot; kulud riietele ja hügieenitarvetele 30 eurot. Kokku on 774,69 eurot koos telefoni ostuga pojale, keskmiselt 635,79 eurot kuus. Seega on kostja igakuised kulud suuremad kui sissetulek. Vaatamata sellele on kostja nõus veel kandma 100 eurot kuus kahe lapse kohta ülalpidamiseks (50 eurot iga lapse kohta). Selleks on tal vaja oma kulusid vähendada ning laste esindajal ja endisel kostja abikaasal X X samuti hakata tasuma ja täitma enda kohustusi tulenevalt ühisvaras olevast korteri liisinglepingust nr 2013036254. X Xil on tulenevalt

102 lg 2 kohaselt mõjuv põhjus kuna ta on töövõimetu pensionär vanaduse tõttu ning kui kostja peaks maksma suuremat elatist lastele ei jää tal vahendeid üldse endal elamiseks ja eluga hakkama saamiseks. Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot. 3 4. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hagejate vanemateks on X X ja kostja ning samuti selles, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

1. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud või muid ülalpidamisega seotud vajalike kulutusi kandnud. Kostja on üksnes viidanud oma vastuses asjaolule, et tema palk on laekunud hagejate ema arvele, mis pidi minema poolte kokkuleppe kohaselt laste ülalpidamiseks. Kostja on esitanud selle kohta ka tõendina töölepingu, millest nähtub, et töötasu kantakse hageja seadusliku esindaja arveldusarvele (dlk 113). Tegemist on aga 2011 aasta dokumendiga, mis ei tõenda poolte kokkuleppeid elatise tasumise osas ega ka elatise tasumist enne hagiavalduse esitamist, kui ka pärast seda. Samuti märgib kohus, et kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 2019 laekunud töötasu kostja arveldusarvele ja perioodil 01.07.2019 kuni 06.02.2020 on elatist tasutud kokku 1200 eurot, s.o keskmiselt 100 eurot kuus ühele hagejale (dtl 78-105). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 4 Kohus selgitab täiendavalt, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest (s.h nt telefoni ost ja sideteenused), siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga.
2. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Kohus on seisukohal, et miinimumsummas elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Hageja I kulud moostavad hagiavalduse kohaselt ühes kuus kokku 513,40 eurot, s.h kodused toidukulud 130 eurot kuus, kulud riietele 120,40 eurot, hügieeni ja pesemistarbed, juuksur keskmiselt 30 eurot, koolikulud (koolikohvikus söömine) 28,30 eurot, koolitarbed (vihikud, pliiatsid, muud tarbed) 15 eurot; teater, kino, jm. üritused koos sõpradega, 50 eurot; klassiga ekskursioonile käimine, muuseumid, teatrid keskmiselt 25 eurot; ravimid ja vitamiinid 15 eurot; eraõpetaja 12,50 eurot tund x 8 korda kokku 100 eurot. 02.04.2020 esitatud seisukohas on hagejad välja toonud, et hageja I kulud on hagiavalduses ekslikult miinimumist väiksemad, kuna hagiavalduse koostamise ajal oli hagejaga I juhtunud õnnetus ja arstid keelasid tal osaleda treeningus, mis igakuiselt maksab 80 eurot. Hetkel on hageja I suurenenud ravimite kulu. Hageja II kulud moodustavad hagiavalduse kohaselt kokku 588,70 eurot, s.h kodused toidukulud 130 eurot kuus, kulud riietele 120,40 eurot, hügieeni ja pesemistarbed, juuksur keskmiselt 30 eurot, koolikulud (koolikohvikus söömine) 28,30 eurot, koolitarbed (vihikud, pliiatsid, muud tarbed) 15 eurot; teater, kino, jm. üritused koos sõpradega, 50 eurot; klassiga ekskursioonile käimine, muuseumid, teatrid keskmiselt 25 eurot; ravimid ja vitamiinid 25 eurot (laps on allergiline); jalgpall 45 eurot + jalgpalli riided ja turniirid 120 eurot. Kostja ei ole kulude vajalikkuse ega nende suuruse osas vastuväiteid esitanud. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi iga kululiiki hinnata. Kohus märgib üksnes, et hagiavalduses välja toodud igakuised kulud on kohtu hinnangul vajalikud ja nende suurus mõistlik. Seega on mõlema hageja igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud vähemalt 580 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 292 eurot. 8.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on 5 teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on palunud menetluses elatist vähendada põhjusel, et ta ei ole suuteline elatist miinimumsummas tasuma, ilma et tema enese ülalpidamine ei kannataks. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kostja on välja toonud, et tema igakuine sissetulek alates septembrist 2019 on 395,42 eurot, milleks on sotsiaalkindlustuse poolt väljamakstav pension vanaduse tõttu ning kostja on töövõimetu. Pensioni laekumine kostjale nähtub ka tema konto väljavõttest (dtl 78-105). Perioodil 01.07.2019 kuni 06.02.2020 on lisaks pensionile laekunud kostjale ka töötasu kokku 6316,31 eurot. Kostja on välja toonud, et tema igakuisteks kuludeks on: kommunaalkulud 200 eurot, korteri liisingukulud keskmiselt 180 eurot kuus, korteri kindlustus 10,02 eurot; TF Bank AB Eesti filiaal laen 90,77 eurot; telefoni arved 25 eurot; toidukulud 100 eurot; kulud riietele ja hügieenitarvetele 30 eurot. Ka suurem osa nimetatud kulutustest nähtuvad kostja pangakonto väljavõttest ning on tõendatud ka liisingumakse graafikuga (dtl 46-47). Kohtul puuduvad andmed, et kostja saaks käesoleval ajal peale pensioni täiendavat tulu ning samuti puudub kostjal vara, mille arvelt elatist tasuda. Hageja on välja toonud, et 01.04.2020 müüdi hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühisvara, mille tulemusena kumbki osapool sai 23 052,54 eurot. Ühtegi tõendit selle kohta aga hagejad esitanud ei ole. Kuna kostja on pensionil, siis võib eeldada, et lisa sissetuleku teenimise võimalused on kostjal piiratud, aga mitte täielikult võimatu. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et laenude olemasolu ei ole iseenesest elatise vähendamise aluseks ning kui kostja igakuised kulud on suuremad kui tulud, siis tuleb kostjal oma igakuiseid kulutusi vähendada. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et miinimumelatise väljamõistmine kahele lapsele kahjustaks käesoleval juhul kostja enda ülalpidamist. Seega peab kohus põhjendatuks vähendada elatist mõlema lapse osas 100 euroni. 9. Kostja on viidanud, et laste emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, 6 kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.

-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on PHS § 4 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et kuna kohus on vähendanud elatist tulenevalt asjaolust, et kostja on pensionär, kellel ei ole võimalik elatist miinimumsummas tasuda, ilma et tema enda ülalpidamine saaks kahjustatud, siis on käesoleval juhul põhjendatud arvestada ka hagejate emale laekuva peretoetusega ning mõlema hageja osas on võimalik seega vähendada elatist täiendavalt 30 euro ulatuses.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista igakuiselt elatis summas 70 eurot alates 04.12.2019 kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja hageja II kasuks samuti 70 eurot kuni alates 04.12.2019 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Elatise summad tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu 10.ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele makstud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
2. Kohus ei pea vajalikuks anda oma hinnangut kostja vastuväidetele selle kohta, et hagejate emal tuleb hakata täitma oma kohutusi seoses ühisvaraga. Käesoleval juhul on tegemist laste elatise nõudega, mitte ühisvara puudutavate küsimustega. Samuti ei pea kohus vajalikuks hinnata kostja poolt esitatud tõenditena võlakirju (dtl 75-77), kuna nimetatud võlakirjad ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 7
4. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8