← Eesti

2-13-11041/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2020. a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-11041 Tsiviilasi X Xi kohustustest vabastamise menetlus

§-s 173 tulenevaid kohustusi, mis on eelduseks võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldaja märgib, et võlgniku esitatud sissetulekute kohaselt on tema keskmiseks tasuks olnud 1143 eurot, millelt oleks tulnud võlausaldajale teha väljamakseid. Võlgnik ei ole vaatamata kohtu selgitustele ja menetluse pikendamisele väljamakseid teinud. Võlausaldaja märgib, et võlgnik ei ole teinud võlausaldaja nõude rahuldamiseks mitte ühtegi väljamakset. Selliselt käituv võlgnik ei ole oma kohustusi korrektselt täitnud ning on teadlikult jätnud võlausaldajatele maksed tegemata. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlausaldaja hinnangul keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. 03.06.2020 edastas kohus võlgnikule usaldusisiku aruande täpsustamise nõude. Kohus palus võlgnikul täpsustada, mis põhjusel on võlgnik kohustustest vabastamise perioodi jooksul võtnud endale täiendavaid kohustusi laenude näol, mis nähtusid võlgniku arvelduskonto väljavõttelt. Ühtlasi märkis kohus, et arvestades võlgniku

  1. aasta igakuist sissetulekut, oleks võlgnik pärast mittearestitava summa mahaarvestamist pidanud
  2. aasta sissetulekute põhjal tegema võlausaldajale väljamakseid kokku summas 2689,57 eurot. Kohus tegi võlgnikule ettepaneku nimetatud summa tasumiseks. 10.06.2020 esitas võlgnik usaldusisiku aruande täpsustuse, milles märgib, et ei ole võlausaldajatele ühtegi väljamakset teinud, kuna selleks raha puudub. Võlgnik toob esile, et elamise juures oleks vaja teha mitmeid asju (nt kütteseadmed ja kanalisatsioon), mille teostamiseks jagatakse ka toetusi, kuid see eeldab omafinantseeringut, mis võlgnikul puudub. Võlgnik märgib, et täpsustamist vajavad võlad olid eluliselt vajalikud väljaminekud ega olnud pikaajalised laenukohustused (nt küttepuude soetamine, kütus autole, autoremont). Kohtumääruse põhjendused

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku X Xi kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus võlgniku X Xi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§-le 175. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Seisukoha esitanud võlausaldaja soovib võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ning ei pea põhjendatuks võlgniku vabastamist kohustustest, sest võlgnik on oma kohustusi rikkudes jätnud põhjendamatult oma kohustused täitmata, mille kaudu on kahjustatud võlausaldajate huve. Kohus leiab, et on täitnud

§ 175

lg-st 3 tuleneva nõude, kui andis võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele võimaluse kirjaliku seisukoha esitamiseks (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16).

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti ning

§ 173

lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 2 Kohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raskest hooletusest rikkunud

§ 173

lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul loovutanud töösuhtest saadud tulu usaldusisikule ega teinud väljamakseid võlausaldajatele.

§ 173

lg-s 4 nimetatud kohustuse täitmiseks tuleb tuvastada võlgniku tulu suurus ja selle põhjal hinnata, kas võlgnik jättis endale tulust suurema osa kui seaduse või kohtumäärusega ette nähtud. Usaldusisiku

  1. aasta aruandes märgitud andmete kohaselt laekus võlgnikule perioodil jaanuar 2019 – detsember 2019 töötasu kokku 12 621,70 eurot. Pärast mittearestitava summa mahaarvestamist jäi võlausaldajatele väljamakseteks 3586,10 eurot, millest võlgnikule jäi 25 % ehk 896,52 eurot. Eeltoodust tulenevalt oleks võlgnik pidanud
  2. aasta sissetulekute põhjal tegema võlausaldajale väljamakseid kokku summas 2689,57 eurot. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik jätnud endale tulust suurema osa kui seadusega ette nähtud ning rikkunud sellega

§ 173lg-s 3 sätestatud kohustust.

Kohus on 16.04.2019 määruses märkinud, et kuivõrd viimase aasta sissetulekute suurus on viidanud võimalusele teha ka väljamakseid võlausaldajatele, siis oli kohtu hinnangul põhjendatud menetluse pikendamine, kuivõrd antud olukorras oli reaalne võimalus ja perspektiiv, et võlgnik suudab tasuda oma kohustusi mingilgi määral. Kohus märgib, et võlausaldaja seisukoha kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma kohustusi täitnud ning võlausaldajale väljamakseid teinud. Seega jättis võlgnik endale tulust suurema osa kui seaduse või kohtumäärusega ette nähtud. Kohus on 03.06.2020 nõudekirjaga teinud võlgnikule ettepaneku võlausaldajale väljamakse tegemiseks, kuid võlgnik ei ole väljamakset teinud. Kohus on seisukohal, et võlgnik on selliselt rikkunud võlausaldajate huve. Seadusega ette nähtud väljamaksete tegemata jätmine väljendab antud olukorras kohtu hinnangul vähemalt võlgniku rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 mõttes oma kohustuste mittetäitmisel. Kohus rõhutab, et võlgnik on 14.05.2014 avalduses kinnitanud kohustust täita

§ 173nimetatud kohustusi.

Samuti on kohus 16.02.2015 pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses ning 16.04.2019 kohustustest vabastamise menetluse pikendamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi võlgnikuna ning võlgnik on oma kohustustest vabastamise avalduses kohtule kinnitanud, et kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Seega on võlgnik olnud oma kohustusest teavitatud ja teadlik. Kohus leiab, et võlgnik ei ole teinud usaldusisikule väljamakseid eesmärgiga mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid määras, milleks ta oleks seadusest tulenevalt olnud kohustatud. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (32-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (3-21-19-16, p 12). Riigikohus on (3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-19-16, p 14; 3-2-1-49-16, p 15) märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 3 Kokkuvõttes on kohtu hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud

§ 173lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustusi, kahjustades sellega võlausaldajate huve.

Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud – ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid, milleks ta oleks seadusest tulenevalt olnud kohustatud. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus füüsilisest isikust võlgniku X Xi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ning keeldub võlgnikku vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.