2-20-100537/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-100537 Tsiviilasi XXXXXX korteriühistu avaldus Liidia Popova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Liidia Popova vastuavaldus XXXXXX korteriühistu vastu tehingute tühiseks tunnistamiseks Vastuavalduse menetlusse võtmise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. aprilli 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Liidia Popova määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (põhiavalduses puudutatud isik/vastuavalduses avaldaja): Liidia Popova (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (põhiavalduses avaldaja/vastuavalduses puudutatud isik): XXXXXX korteriühistu (rk: XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Deniss Matvejev RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
4. aprilli 2020 määrus muutmata.
5. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Liidia Popova kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
6. Viru Maakohtu menetluses on XXXXXX korteriühistu (avaldaja/korteriühistu) avaldus Liidia Popova (puudutatud isik) vastu võlgnevuse 538,26 eurot, sh põhivõlgnevus 487,08 eurot ja viivis 51,18 eurot, väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt otsustati korteriühistu 10.04.2017 üldkoosolekul kehtestada sihtmaks 0,48 eurot korteri üldpinna 1 ruutmeetri kohta parkla ehitamiseks. Korteriühistu 29.05.2019 üldkoosolekul otsustati kehtestada sihtmaks 0,65 eurot korteri üldpinna 1 ruutmeetri kohta parkla ehitustööde täitmiseks. Puudutatud isik on XXXXXX majas korteri nr X omanik ja korteriühistu liige. Puudutatud isik keeldub sihtmakse maksmisest.
7. Puudutatud isik esitas 09.04.2020 maakohtule vastuhagi, milles palus: - tunnistada tühiseks hageja ja kostja vaheline tehing, mille eesmärk on parkla ehituse sihtmaks 0,48 eurot hageja korteri üldpinna 1 ruutmeetri kohta 6 kuu jooksul (aprill–september)
8. ja
9. aastal (korteriühistu 10.04.2017 üldkoosoleku otsuse p 4); - tunnistada tühiseks hageja ja kostja vaheline tehing, mille eesmärk on parkla ehitustööde täitmise sihtmaks 0,65 eurot hageja korteri üldpinna 1 ruutmeetri kohta 6 kuu jooksul (mai– oktoober)
10. aastal (korteriühistu 29.05.2019 üldkoosoleku otsuse p 3.8). Puudutatud isik leiab, et korteriühistu 10.04.2017 ja 29.05.2019 üldkoosoleku otsused on tühised, sest on vastuolus seaduse ja hea usu põhimõttega. MAAKOHTU LAHEND
11. Viru Maakohus keeldus
12. aprilli 2020 määrusega L. Popova vastuavalduse tehingute tühiseks tunnistamiseks menetlusse võtmisest ja tagastas vastuavalduse L. Popovale ning jättis vastuavalduse esitamisega seotud kulud L. Popova kanda. Määruse kohaselt lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Seega käsitleb kohus puudutatud isiku vastuhagi vastuavaldusena. Olukorras, kus puudutatud isik tugineb otsuse tühisusele, puudub vajadus esitada eraldi avaldus. Kohus peab omal algatusel kontrollima, kas esinevad otsuse tühisuse alused. Tühisuse aluste kontrollimisel saab kohus arvestada puudutatud isiku vastuses esitatud väiteid. Seega saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust, omal algatusel. Avalduse menetlusse võtmine venitab menetlust põhjendamatult ning tekitab tarbetuid menetluskulusid. Kuna puudutatud isiku eesmärgid on saavutatavad eraldi avaldust esitamata, on vastuavaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 tähenduses perspektiivitu. Kuna kohus keeldub vastuavalduse menetlusse võtmisest, ei võta kohus seisukohta puudutatud isiku menetlusabi taotluse suhtes. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
13. L. Popova esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
14. aprilli 2020 määruse tühistamist ja vastuhagi vastuvõtmist. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta korteriühistu kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on puudutatud isiku eesmärk saavutatav vastuavaldusega. Puudutatud isiku nõuete rahuldamisel on tal õigus korteriühistu nõutud kulude kandmisest keelduda. Kohustus on pandud puudutatud isikule ebaseaduslikult, võtmata arvesse sotsiaalseid asjaolusid ja puudutatud isiku õigustatud huvi. Puudutatud isik ei oma sõiduautot ning tema ainus sissetulek on pension. KrtS § 40 lg 1 järgi maksavad korteriomanikud perioodilisi ettemakseid vastavalt oma osale ühisvarast, mitte korteri kogupindalast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
16. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Korteriühistu esitas maakohtule avalduse puudutatud isikult võlgnevuse väljamõistmiseks ning tugines seejuures korteriühistu 10.04.2017 ja 29.05.2019 üldkoosolekute otsustele. Puudutatud isik esitas vastuavalduse, milles palus tuvastada korteriühistu 10.04.2017 üldkoosoleku otsuse p 4 ja 29.05.2019 üldkoosoleku otsuse p 3.8 (millel põhineb korteriühistu nõue) tühisuse (TsÜS § 86) ja vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Maakohus leidis põhjendatult, et vastuavaldus on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses, sest L. Popoval puudub õiguskaitsevajadus vastuavalduses toodud nõude eraldi menetlemiseks. Maakohus on õigesti märkinud, et kui puudutatud isik on esile toonud üldkoosoleku otsuse võimalikud tühisuse alused, peab kohus seda kontrollima ja tühisuse aluse esinemisel tühisuse tuvastama. Nimetatud järeldus tuleneb otseselt TsMS sätetest (TsMS § 436 lg-d 1 ja 7, § 438 lg 1). Riigikohus on 25.05.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11 p-s 16 asunud seisukohale, et kui korteriühistu nõuab majandamiskulude tasumist, on võimalik vastuväitega tugineda tasu nõudmise vastuolule hea usu põhimõttega. Ülaltoodu kinnitab, et antud vaidluses saab puudutatud isik korteriühistu üldkoosolekute otsuste tühisusele ja vastuolule hea usu põhimõttega tugineda vastuväitega avaldaja nõudele ning kohtu kohustus on neid vastuväiteid avaldust lahendades kontrollida. Seega on ekslik määruskaebuses esitatud väide, et puudutatud isiku eesmärk on saavutatav üksnes vastuavaldusega. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et Riigikohtu praktikast tulenevalt (vt näiteks 03.02.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 14) on TsMS § 371 lg 2 p 2 peamiseks eesmärgiks menetlusökonoomia ja kulutuste vältimine perspektiivitute hagide (avalduste) menetlemiseks.
17. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 4