Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vedelik põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 750 eurot (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 03.09.2014 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja 2 (rohkem kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 20.09.2014 (lisa 13). Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 21.09.
Deliktilise nõude saaks esitada
lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus. Käesolevas vaidluses ei ole kahjunõue seotud ei kehavigastuste tekitamise ega ka surma põhjustamisega. Poolte vahel puudub vaidlus, et avaldaja on hüvitanud kahju summas 750 eurot. Järelikult on nõue summas 750 eurot läinud
Nõude üleminekul nõude olemus ja sisu ei muutu. Kuivõrd korteriomanike vahel on seadusest tulenev võlasuhe, siis avaldaja hinnanul ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 150, mis sätestab kahju õigusvastasest tekitamisest (deliktist) tuleneva nõude aegumistähtaja. Avaldaja hinnangul kuulub kohaldamisele TsÜS § 149, mille kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 21.09.2014. Aegumine algab alates järgmisest päevast, mis järgnes kohustuse täitmise tähtpäevale (Riigikohtu 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 p d 29, 33). Kuna aegumine algas 21.09.2014, siis avalduse esitamise päeval 17.04.2020 ei olnud aegumise algusest veel kümme aastat möödunud, järelikult ei ole ka nõue aegunud. Puudutatud isiku seisukoht Avaldaja esitas nõude tulenevalt 2014 aastal tekkinud kahjust. Kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju nõue aegub TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kolme aasta jooksul ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Avaldaja kohtule esitatud avaldusest nähtub, et avaldaja sai kahju tekkimisest ja kohustatud isikust teada 2014 aastal ning seega aegus nõue 2017 aastal. Puudutatud isik keeldub oma kohustuse täitmisest ja palub kohtul rakendada nõude aegumist. Poole vahel puudub vaidlus, et avaldajal on õigus nõuda avaldajalt tekitatud kahju hüvitist avalduses toodud suuruses. Vaidlus on üksnes selle üle, et kas puudutatud isik võib keelduda oma kohustuse täitmisest tuginedes aegumisele. Puudutatud isik märgib, et korteriomadiseadusest tuleneb üksnes puudutatud isiku kohustus hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS ei reguleeri kahju hüvitamist.
lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine 3 õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahju nõue aegub TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kolme aasta jooksul ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Puudutatud isik keeldub oma kohustuse täitmisest ja palub kohtul rakendada nõude aegumist. Juhul, kui kohus aegumist ei arvesta, siis vaidleb puudutatud isik vastu viiviste arvestamise perioodile. Puudutatud isik sai alles kohtu poolt talle saadetud menetlusdokumentidest teada, et temalt nõutakse veeavarii tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Seetõttu tuleb viivist arvestada alates sellest hetkest, kui puudutatud isik sai teada nõudest tema vastu. Isegi juhul, kui nõue rahuldatakse, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Avaldaja oleks saanud vältida menetluskulusid, kui ta oleks nõude esitanud puudutatud isikule vahetult, s.o ilma kohtumenetluse algatamiseta. Puudutatud isikule ei ole esitatud enne kohtumenetlust avaldaja või tema õiguseellaste poolt ühtegi nõuet. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada. Esitatud avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-19561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule. Avaldaja palub avalduses välja mõista kahjuhüvitise 750 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 21.04.2014 kuni 17.04.2020 eest on 335,35 eurot ja lisaks nõuab avaldaja edasiulatuvat viivist alates 18.04.2020 seadusjärgses määras. Avaldaja tugineb nõude alusena kahjujuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korter puudutatud isiku korterist tulnud vee tõttu kahjustada. Avaldaja on tasunud kindlustusvõtjale kindlustatud korteri taastamiseks tehtud kulude katteks 750 eurot. Selles ulatuses on kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu avaldajale üle läinud
Lisaks nõuab avaldaja viivise väljamõistmist. Puudutatud isik kinnitab, et poole vahel puudub vaidlus, et avaldajal on õigus nõuda avaldajalt tekitatud kahju hüvitist avalduses toodud suuruses. Puudutatud isik vaidleb vastu viiviste arvestamise perioodile. Puudutatud isik sai alles kohtu poolt talle saadetud menetlusdokumentidest teada, et temalt nõutakse veeavarii tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Seetõttu tuleb viivist arvestada alates sellest hetkest, kui puudutatud isik sai teada nõudest tema vastu. Puudutatud isik keeldub oma kohustuse täitmisest, kuna leiab, et nõue tema vastu on aegunud. 4 Aegumise vastuväide TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Nõude aegumise tähtaja kontrollimiseks tuleb esmalt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Maakohtu hinnangul on käesolevas asjas tegemist seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva nõudega. Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud korterile nr xxxx põhjustatud kahju summas 750 eurot.
lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustad saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda
Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel
p 6 mõttes, millele kohaldub
lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks
Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada
lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist
alusel ja kahju hüvitamist
Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Nii kaasomanike- kui ka korteriomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele kohaldub analoogia alusel
lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 19; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10; a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada
lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 17). Lisaks saab deliktilise nõude esitada
lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus. Viidatud Riigikohtu lahenditest tuleneb seega, et korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel. 5 Poolte vahel puudub vaidlus, et kahju toimus 10.03.
lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd tegemist ei ole kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, siis ei tule aegumistähtaja algust arvestada TsÜS § 150 lg 1 alusel, mille kohaselt on aegumistähtaja kulgemahakkamine seotud sellega, millal õigustatud isik kahjust ja selle hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue tekib pärast kohustuse rikkumist kahju tekkimisega. Sissenõutavaks muutub see
lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast seda, mil võlgnik pidi kohustuse täitma, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (vt tsiviilseadustiku üldosa seadus kommenteeritud väljaanne). Vaidlust ei ole, et kahjujuhtum toimus 10.03.
lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja 6 nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib
lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (
lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (
lg 1,
lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Kohus leiab, et avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ja avalduse aluseks olevad asjaolud on tõendanud. Puudutatud isik kinnitab, et poole vahel puudub vaidlus, et avaldajal on õigus nõuda avaldajalt tekitatud kahju hüvitist avalduses toodud suuruses, so summas 750 eurot. Seega tuleb avaldajalt välja mõista kahjuhüvitis 750 eurot. Viivisest Kuna kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue tekib pärast kohustuse rikkumist kahju tekkimisega ja muutus praegusel juhul sissenõutavaks 21.09.2014, siis tuleb viivist arvestada alates 21.09.2014. Puudutatud isik sissenõutavaks muutunud viivisearvestusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis perioodi 21.04.2014 kuni 17.04.2020 eest summas 335,35 eurot. Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult viivist TsMS § 367 alusel alates 18.04.2020 seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses. Taotluse kohaselt on avaldaja kulud riigilõiv 100 eurot ja kulud õigusabile 500 eurot. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel lõivu 50 eurot ja määruskaebuse esitamisel samuti 50 eurot. Õigusabi on osutatud 4 tundi ja 10 minutit, hinnaga 120 eurot tund. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, sest 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1). Maakohus leiab, et avaldaja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Õigusabi osutamiseks ei ole kulunud ülemääraselt aega. Seega tuleb puudutatud isikult avaldajale välja mõista menetluskuluna 600 eurot. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.