Obsah (10)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 173§ 162§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-19547 Tsiviilasi D T hagi D T v

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.12.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt sündis A T ja D A (kostja) kooselust D T (hageja), kes elab igapäevaselt ema juures. Hageja ja kostja elavad lahus alates maist

1. Kostja elatist hagejale ei tasu. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 578,70 eurot, s.h kodused toidukulud 140 eurot; kulud riietele 120,40 eurot; eluasemekulud ca 75 eurot; televisiooni kuulud 15 eurot; kulud lapse mobiiltelefonile 10 eurot; hügieeni ja pesemistarbed, juuksur keskmiselt 30 eurot; koolikulud (s.h koolikohvik) keskmiselt 28,30 eurot; koolitarbed (vihikud, pliiatsid, muud tarbed) 15 eurot; teater, kino, jm. üritused koos sõpradega või vanematega 25 eurot; klassiga ekskursioonile käimine, muuseumid, teatrid keskmiselt 15 eurot; ravimid ja vitamiinid 15 eurot; taskuraha 20 eurot; meelahutus 70 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 270 eurot kuus. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja kannab igakuiselt lapse emale lapse ülalpidamiseks 100-200 eurot ning kannab muud lapse ülalpidamisega seotud vajalikud kulutused. Kostja tasub lapse kooli eest igakuiselt 20 eurot, treeningud ca 40 eurot, annab lapsele taskuraha 50 eurot. Isa käib lapsega kinos, muudel meelelahutustel nt SPA’des ja basseinides, millele lisanud väljas söömine, maiustused ja terviseampsud, joogid, muud pisilelud. Kulutused lapse meelelahutusele ja söögile nädalavahetusel moodustavad 80 kuni 120 eurot. Isa annab emale lapsele vajalike riiete ja jalatsite ostmiseks samuti raha. Kostja soovib suunata kohtu tähelepanu, et terve suvi elas laps isa ja vanaisaga ning kõik lapsega seotud kulud kandis lapse isa. Õppeaasta algusest laps viibib nädalavahetustel isa juures. Iga päev 2 peale kooli tuleb laps isa elukohta kus ta viibib koos oma vanaisaga, sööb ja teeb oma kooliülesandeid ning õhtul tuleb ema lapsele järele. Isa juures oli laps ajal kui ema viibis 2 nädalat välisreisil 2019 aasta sügisel. Lisaks laps elab ½ aega isa juures ja ½ aega ema juures ning et selline suhtluskord vastab lapse huvidele ning elatise välja mõistmiseks puudub seaduslik alus. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hageja vanemateks kostja ja A T (tlk 4) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema 3 ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
3. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on oma vastuses märkinud, et kannab lapse emale igakuiselt elatist ning samuti kannab muid lapse ülalpidamisega seotud vajalike kulutusi. Kohus on oma 19.03.2020 kirjas selgitanud, et kostjal tuleb esitada tõendid elatise ja muude kulude tasumise osas (tlk 36). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud või muid ülalpidamisega seotud vajalike kulutusi kandnud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Samuti märgib kohus, kostja ei ole tõendanud, et vanematel oleks kokkuleppeid teenuste ja kaupade eest tasumise osas. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest (s.h nt riided, trennid, meelelahutus), siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga.
4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise igakuiselt summas 270 eurot. Nimetatu vastas hagiavalduse esitamise ajal miinimumsuurusele ning käesoleval ajal on see miinimumsuurusest veidi väiksem. Kohus on seisukohal, et hageja poolt nõutud summas elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 4 Kostja on välja toonud, et kuna eluaseme on lapsele taganud isa ning ta ei küsi korteri eest üüri ega muid tasusid, siis puudub lapse emal vajadus katta lapse elamiskulusid. Kostja on esitanud kohtle nimetatu tõendamiseks fotod A T SMS-idest kostjale (tlk 33-34). Kohus märgib, et esitatud fotodest ei nähtu, kes, kellele, millal ja mis kontekstis sõnumid saatnud on. Samuti ei saa sõnumitest järeldada, et hageja ema eluasemekulusid üldse ei tasu või et kostja vastupidiselt eluasemekulusid igakuiselt tasuks. Tõendeid tasumise kohta ei ole kostja esitanud. Muude kulude osas ega nende suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega ei pea kohus vajalikuks anda oma hinnanut eraldi iga kululiigi suurusele. Kohus märgib üksnes, et hagiavalduses välja toodud igakuised kulud on kohtu hinnangul vajalikud ja nende suurus mõistlik. Seega on hageja igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud 578,70 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 289,35 eurot. Hageja on palunud välja mõista kostjalt 270 eurot.
5. Kostja on oma vastuväidetes märkinud, et hageja elab ½ ajast emaga ja ½ ajast isaga. Hageja seaduslik esindaja ei ole nimetatuga nõustunud ning on selgitanud, et laps viibib mõnikord puhkepäevadel isaga. Kohus peab vajalikuks esmalt selgitada, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, koolikulud jne). Kohus saab ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (Riigikohtu lahendid 3-2-1-56-15, 3-2-1-165-13). Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et laps veedaks temaga poole ajast. Kohus on 19.03.2020 kirjas palunud kostjal selgitada kui tihti on laps reaalselt alates hagiavalduse esitamisest kostja juures viibinud ja milliseid hageja kulutusi kostja sel ajal kannab. Kostja ei ole kohtule täiendavaid selgitusi ega tõendeid esitanud. Ka kostja poolt esitatud lapse vanaisa A T kirjalik selgitus ei tõenda, et hageja viibiks kostja juures poole ajast ning kostja kataks hageja suuremaid kulutusi (tlk 22-24). Kuivõrd laps elab koos emaga, siis on eluliselt usutav, et kõik suuremad kulutused teeb ema. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et juhul, kui laps veedab aega ka isaga (nt puhkepäevadel), ei ole see automaatselt elatise vähendamise aluseks. Lapse igakuised põhikulud sellest ei vähene. Seega ei ole käesoleval juhul alust elatist vähendada põhjusel, et hageja võib mõnel nädalavahetusel viibida ka kostjaga. 5
6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole menetluses ühtegi PKS § 102 märgitud alust elatise vähendamiseks välja toonud ega tõendanud. Seega puudub alus igakuise elatise vähendamiseks.
7. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest summas 270 eurot kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis summas 270 eurot alates 12.12.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summad tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu 10.ndaks kuupäevaks. Juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
8. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetlukulud kostja kanda. 12.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on välja toonud kulud lepingulisele esindajale summas 250 eurot. Esindaja on osutanud õigusabi 2,5 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta), s.o 6 hagiavalduse koostamine ja täiendavate seisukohtade esitamine. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas osutatud teenused olnud käesolevas menetluses vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestab tsiviilasja mahu ning esitatud dokumentide sisuga. Samuti on lepingulise esindaja tunnitasu suurus mõistlik. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna esindaja tasu summas 250 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. 13.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (250 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7