KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja nu

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse peale osas, millega on määratud kindlaks menetluskulude rahaline suurus, võib esitada apellatsioonkaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine

§ 444

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud 25.04.2020. Hagile vastamise tähtpäev oli 11.05.2020. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas 2

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

1. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et E AS-i ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga xxxx, mille alusel kohustus E AS pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arve(tel)e. Kostja asus E AS-i teenuseid kasutama ning E AS esitas kostjale järgmised arved: 01.08.2016 kuni 31.08.2016 osutatud teenuste eest summas 76,24 eurot tasumise tähtajaga kuni 18.09.2016 ja 01.11.2016 kuni 30.11.2016 osutatud teenuste eest summas 20,70 eurot tasumise tähtajaga kuni 18.12.
2. Tasud on maksmata. E AS loovutas 01.02.2018 nõuded hagejale. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, teenuse osutamise, tasu suuruse ja sissenõutavaks muutumise aja ning nõude loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Hageja esitas 27.08.2019 kostja vastu Harju Maakohtule hagiavalduse, mille alusel registreeriti kohtuasi nr 2-19-
2. Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu nõuded, mis tulenevad E AS-i ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga xxxx, mille alusel osutas E AS kostjale teenuseid. Hageja nõudis, et kostja tasuks ajavahemikus 01.08.2016 kuni 31.08.2016 osutatud teenuste eest. Hageja põhjendas hagi sellega, et E AS on väljastanud kostjale ajavahemiku 01.08.2016 kuni 31.08.2016 eest 01.09.2016 arve nr 2016451528 summas 75,32 eurot tasumise tähtajaga 18.09.
3. Harju Maakohtu 21.11.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-12835 hagiavaldus rahuldati.
4. Harju Maakohus keeldus 19.12.2019 määrusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldust kostja vastu osaliselt menetlusse võtmast põhivõla 75,32 eurot ja viivisevõla 62,37 eurot tasumise nõuetes. Kohus leidis, et hageja nõuab käesolevas asjas kostjale väljastatud 01.09.2016 arve nr 2016451528 tasumist. Sama arve tasumist nõudis hageja kostjalt ka tsiviilasjas nr 2-19-
5. Tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-19-12835 jõustus 10.01.
6. Kohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata 01.09.2016 arvest nr 2016451528 tuleneva 75,32 euro tasumise nõudes. 01.09.2016 arvest nr 2016451528 tuleneva 0,92 euro tasumise ja 01.12.2016 arvest nr 2017173804 tuleneva 20,70 eurot tasumise nõuete osas menetlusse võtmisest keeldumise eeldusi ei esinenud. Kohus rahuldab hagiavalduse tasu maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 21,62 eurot (20,70+0,92=21,62).
7. Hageja arvestas 01.09.2016 arvel nr 2016451528 märgitud tasult 76,24 eurot viivist 0,07% päevas ja nõudis kostjalt selle tasumist. Kuivõrd kohus keeldus nõude menetlusse võtmisest 75,32 euro ulatuses, esines alus ka viivisenõude menetlusse võtmisest keeldumiseks. Ajavahemiku 19.09.2016 kuni 16.12.2019 põhinõudelt 75,32 eurot viivisemääraga 0,07% päevas arvestatud viivise summa on 62,37 eurot. Hageja nõuab viivise 63,13 eurot tasumist. Kohus keeldus 19.12.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest viivisenõude 62,37 eurot osas. Viivisenõude 0,76 eurot osas menetlusse võtmisest keeldumise eeldused puudusid. Arvest nr 2017173804 tuleneva viivise 15,82 eurot ja arvest nr 2016451528 viivise 0,76 eurot osas seega menetlusse võtmise keeldumise eeldusi ei esinenud.
8. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt viivise 78,95 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt määraga 0,07% päevas kuni 16.12.
9. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et E AS ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on E AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd kohus keeldus 19.12.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest viivisevõla 62,37 eurot tasumise nõudes, loeb kohus hageja poolt esitatud viivisenõude suuruseks 16,58 eurot (78,95-62,37=16,58), milles osas võttis kohus 19.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivisenõude menetlusse. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,07% teeb aastaseks viivisemääraks 25,55% 3

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude tasumata osalt alates 17.12.

1. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 0,07% päevas põhinõudelt kohta on tühine. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 21,62 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 10,24 eurot (põhinõue 21,62 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 11,38 eurot = 10,24 eurot).
2. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta. Hageja on esitanud kostja vastu nõude põhivõlgnevuse 96,94 eurot väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 19.12.2019 määrusega menetlusse võetud hageja nõue on 21,62 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulu 25 eurot hüvitamist kostjalt liitumislepingu kliendinumbriga xxxx alusel. Kostjale on saadetud kolm võlateatist saatmise aegadega 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.
3. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Hageja avaldatud asjaoludel on tal võimalik VÕS 1132 lg 2 p 1 järgi nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 30 eurot liitumislepingu kliendinumbriga xxxx kohta. Hageja taotletud summa liitumislepingu kohta ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 25 eurot tasumise nõudes ja mõistab sissenõudmiskulud 25 eurot kostjalt hageja kasuks välja. 8.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 168

lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus keeldus osaliselt hagi menetlusse võtmisest. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab seetõttu menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 4

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5