lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõike 4 järgi ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmselges vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohtu hinnangul ei rikuta hagist loobumisega olulist avalikku huvi. Samuti ei ole elatisenõudest loobumine vastuolus alaealise hageja huvidega, kuivõrd tema vanemad on jõudnud vabatahtlikule kokkuleppele elatise andmise osas. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole avaldusest loobunud seetõttu, et kostja on nõude pärast avalduse esitamist rahuldanud. Hageja on kostjaga sõlminud kohtuväliselt kokkuleppe. Seega tuleb
Kohtule teadaolevalt pole kostjal menetluskulusid tekkinud, mistõttu kohus jätab menetluskulud summaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.