lg 2, 3 alusel määrata rahatrahv 240 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: kohustada Jaan Heinmäed alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuma iga kuu 15.-ks kuupäevaks 12 kuu vältel vähemalt 20 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE777700771003813400 (LHV Pank) või EE701700017001577198 (Luminor Bank AS). Viitenumber tasumisel on
) § 56 lg.1, Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 ning § 227 lg.3 alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks. Kohtuväline menetleja leidis, et Jaan Heinmäed on varasemalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest ning talle määratud rahatrahvid on tasumata. Pärast väärteo toimepanemist, kuid enne väärteomenetluses otsuse koostamist, on menetlusaluse isiku suhtes jõustunud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 18.02.2020 kohtuotsus kriminaalasjas 1-20-234. Selle kohtuotsuse alusel tunnistati Jaan Heinmäe kokkuleppemenetluses süüdi
Muuhulgas võeti kaebuse esitajalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. 03.03.2020.a. Seega on tekkinud olukord, kus Jaan Heinmäelt on väärteomenetluses 13.03.2020 a. ära võetud juhtimisõigus, mida temal sellel hetkel ei olnud. Kuivõrd isikult ei saa ära võtta eriõigust, mida tal ei ole, on vaidlusaluses väärteootsuses määratud karistus vastuolus karistuse määramise alustega (VTMS § 133 p.7). Tartu Maakohtul tuleb VTMS § 132 p.2 alusel tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistuse mõistmise osas ja teha uus otsus, raskendamata seejuures kaebaja olukorda. LS § 227 lg-le 3 vastavalt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Seejuures sätestab
lg 1, et väärteo eest võib kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut ning et trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 227 lg-s 3 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 6 kuuni.
Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega on karistuse mõistmisel väga oluliseks küsimuseks isiku eripreventatiivne mõjutamine edaspidistest õigusrikkumistest hoiduma. Kohtuväline menetleja on tuvastanud, et Jaan Heinmäed on varasemalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Tegelikult on need rikkumised pandud toime suhteliselt pika ajaperioodi vältel, mitmedki oleksid tänaseks kantud karistusregistri arhiivi, kui menetlusalusel isikul olnuks võimalus õigeaegselt tasuda karistuseks määratud rahatrahve. Kahjuks ei ole tervislikust olukorrast tulenevalt Jaan Heinmäel pikemat aega olnud regulaarset tööd ning sissetulekut, mis on aeglustanud trahvide tasumist. Samas ei näita mitmeid aastaid tagasi toimepandud liiklusrikkumised isikut üksnes halvast küljest – Jaan Heinmäe näol ei ole tegemist süstemaatiliselt liiklusreegleid rikkuva isikuga. Kaebaja saab aru oma teo tõsidusest, samuti sellest, et sellele puudub igasugune õigustus ja vabandus, ning lubab liiklusreegleid ja -ohutust edaspidi hoolikamalt järgida. Seega ei tuleks Jaan Heinmäe eripreventiivset prognoosi hinnata halvaks. 3 Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta ületas sõidukiirust vähemalt 43 km/h. Liiklusseaduse § 15 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulas 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul on Jaan Heinmäe juhitud sõiduki kiirus olnud vaid 2 km/h üle kvalifikatsiooniks märgitud paragrahvi dispositsiooni alammäära, mistõttu karistamisel tuleks samuti lähtuda sanktsiooni alammääradest. Kuivõrd isikul juhtimisõigus puudub, ei saa seda temalt täiendavalt ära võtta. Võimalike karistustena tulevad kõne alla seega rahatrahv ning arest. Jaan Heinmäe taotleb tema karistamist rahatrahviga. On tõsi, et varasemalt määratud rahatrahvid on tasumata ning menetlusalusel isikul on piiratud sissetulek (juhutööd ning töövõimetoetus). Samas on ekslik kohtuvälise menetleja seisukoht, nagu poleks isikut võimalik mõjutada rahatrahvi määramise kaudu. Jaan Heinmäe ei ole hoidnud trahvide tasumisest kõrvale, täitemenetlustes on tema pangakontodele laekuvate vahendite arvel trahvinõudeid osaliselt ka täidetud. Iga lisanduv trahvinõue tähendab Jaan Heinmäele pikaajalisi piiranguid elukorralduses. Väärteo eest määratud trahvide aegumistähtaeg on sedavõrd pikk, et suure tõenäosusega nimetatud vahemiku vältel menetlusalune isik talle määratud karistuse ära kannab. Liiatigi näeb kehtiv õigus ette võimaluse tasumata trahvide asendamiseks arestiga. Jaan Heinmäe on vastu temale aresti määramisele. Kiiruseületamine ulatus vaid kahe kilomeetri võrra õigusnormis sätestatud vahemikku, mis tähendab, et kui mõõdetud kiirus oleks olnud 3 km/h väiksem, siis ei oleks seadusandja üldse ette näinud aresti kohaldamise võimalust. Võttes arvesse karistust kergendava asjaoluna (
Äärmisel juhul on võimalik karistada menetlusalust isikut arestiga, asendades samas aresti üldkasuliku tööga. Jaan Heinmäe annab käesolevaga nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Jaan Heinmäe karistamisel tuleb arvestada tema suhtes kehtiva kriminaalkaristuse sisuga. Liitkaristuse määramisel on karistusseadustiku paragrahvi 65 lõike 1 mõte see, et inimene ei saaks mitme kohtuotsusega lahendamise korral rangemat karistust, kui ta oleks saanud siis, kui kaasus oleks lahendatud ühe korraga. Ka käesoleval juhul ei tohiks Jaan Heinmäe olukorda raskendada. Teda on karistatud vangistusega, mis asendati enam kui 300 tunni ulatuses üldkasuliku tööga ning võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Arvestades isiku elukohta väikeses külakeses, on mõnes suuremas asustatud punktis üldkasuliku töö tundide katteks töötamine võimalik eelduslikult alles juhtimisõiguse taastumisel. Määrates Jaan Heinmäele väärteomenetluses aresti või pikendades juhtimisõiguse äravõtmise perioodi, muutub võimatuks isikul kriminaalmenetluses sõlmitud kokkuleppe täitmine. Seetõttu on menetlusaluse isiku seisukohalt eelistatud tema karistamine rahatrahvi või üldkasuliku töö kaudu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et arvestada tuleb veel ka asjaoluga, et Jaan Heinmäega elab koos tema xxxxxxxx X.X , kellel on diagnoositud raske närvisüsteemi haigus. XXXXXXX vajab pidevat järelevalvet, et oleks tagatud vajadusel õigeaegse meditsiinilise abi saamine. Jaan Heinmäele aresti määramisel võib tema xxxxxxx tervis sattuda suurde ohtu. 3. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses Kohtuväline menetleja kohtule esitatud kirjaliku seisukoha (tl 9-9p) kohaselt on Jaan Heinmäe 14.03.2020.a. esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kaebuse, kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles leiab, et tema suhtes väärteoasjas 284020000127 kohaldatud eriõiguse äravõtmine tuleb tühistada, kuna tema osas on jõustunud 05.03.2020 Jõgeva kohtumaja 18.02.2020 tehtud kohtuotsus nr 1-20-234
Antud teo toimepanemise eest karistati Jaan Heinmäed lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kohtuväline menetleja kontrollis Jaan Heinmäe karistusregistrit politseiandmebaasi MIS kaudu. 18.02.2020 kohtuasjas 1-20-234 tehtud otsuse juures oli märge, et isikut on karistatud vangistusega, mis asendati ÜKT'ga. Samas puudus märge juhtimisõiguse kinnipidamise kohta. 4 Kui kohtuväline menetleja oleks näinud, et isikut on karistatud juhtimisõiguse kinnipidamisega, oleks kohtuväline menetleja taotlenud Jaan Heinmäe suhtes aresti kohaldamist LS § 227 lg 3 toimepandud rikkumise eest. Karistuse määramisel peab juhinduma
, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastulauset Jaan Heinmäe ei esitanud ning oma rikkumist ei kahetsenud. Jaan Heinmäe karistusregistrist nähtub, et isikut on varasemalt karistatud LS § 227 lg 2; § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 toimepandud rikkumiste eest. Kõik varasemalt määratud trahvid on tasumata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik, et isik teeks oma käitumisest tõsised järeldused ning suhtuks liiklusesse edaspidi lugupidavalt ja hoolivalt. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklus alaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga - lubatud sõidukiirust ületades seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Mootorsõiduki lubatust suurema sõidukiirusega juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Mootorsõidukijuht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus vaid võimalus ning seda tuleb kasutada siis kui terviseseisund, nähtavus, ilmastikuolud jt faktorid seda võimaldavad. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja hinnanud väärteoasjas nr 284020000127 kogutud tõendeid leiab, et kaebuse esitajale Jaan Heinmäele 13.03.2020 koostatud otsus on õiguspärane ja puudub alus määratud karistuse tühistamiseks.
Arvestades tema poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ulatust, oli ta teadlik, et ta lubatud suurimat sõidukiirust ületab ning paneb sellega toime vastava väärteo. Sellest hoolimata ületas Jaan Heinmäe lubatud sõidukiirust. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 6 5. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda
lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 4160 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus on tuvastanud, et menetlusalune isik ületas tahtlikult lubatud suurimat sõidukiirust ja seda 43 km/h võrra. Süü suuruse hindamisel leiab kohus, et Jaan Heinmäe süü ei ole väike põhjusel, et rikkumine toimus asula piires ja päevasel ajal, kui liiklustihedus võib olla suur ning lubatud sõidukiiruse ületamisega ohustati kaasliiklejaid. Kohus on tuvastanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu ja karistust raskendavate asjaolude puudumise. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus, millist karistusliiki toimepandud rikkumise eest Jaan Heinmäele tuleb kohaldada. Kohtuväline menetleja on leidnud, et Jaan Heinmäe on pannud toime LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo ning on vaidlustatud otsusega pidanud võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, ning asjaoluga, et menetlusalune isik on varasemalt karistatud erinevate Liiklusseaduse rikkumiste toimepanemiste eest. Kuna varasemalt määratud rahatrahvid on tasumata ei pidanud kohtuväline menetleja otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, kuivõrd see ei ole talle soovitud mõju avaldanud, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist. Jaan Heinmäe ei nõustu karistusena LS § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, kuna temalt oli Tartu Maakohtu 18.02.2020.a. kohtuotsusega enne väärteoasjas karistuse kohaldamist sõiduki juhtimise õigus 4 kuuks ära võetud. Kohus leiab, et Jaan Heinmäe kaebus tuleb rahuldada osaliselt, s.o osas, mis puudutab Jaan Heinmäele kohaldatavat karistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-86-09 p-s 7.4 sedastanud, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval või menetlusalusel isikul. Ei ole võimalik ära võtta sellist õigust, mida isikul ei olegi olemas. Eeltoodust lähtudes ning võttes arvesse asjaolu, et Tartu Maakohtu 18.02.2020.a. kohtuotsusega kriminaalasjas 1-20-234 tunnistati Jaan Heinmäe kokkuleppemenetluses süüdi
lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes ja lisakaristusena võeti temalt
lg 1 p 1 alusel ära sõiduki juhtimise õigus 4 kuuks, ei ole kohtu hinnangul võimalik käesoleva väärteomenetluse raames Jaan Heinmäele karistusena LS § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada. Eelmärgitud asjaolu tõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus osaliselt tühistada määratud karistuse osas ning teha selles osas uus otsus. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikul on erinevate liiklusrikkumiste eest 6 kehtivat väärteokaristust, s.h on isikut karistatud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut s.o 120 eurot. Karistus on täidetud 01.06.2020. Eelmärgitu kinnitab, et Jaan Heinmäe on asunud temale kohaldatud rahatrahve tasuma. Võttes arvesse asjaolu, et menetlusalune isik omab sissetulekuid 7 juhutöödest ja töövõimetoetusest, samuti arvestades osalist trahvide tasumist, on põhjendatud isikule karistusliigina rahatrahvi kohaldamine. Kohtu hinnangul eeltoodud asjaolusid ja süü suurust arvesse võttes on põhjendatud Jaan Heinmäele karistusena LS § 227 lg 3 järgi määrata rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra 60 trahviühiku ulatuses s.o 240 eurot. Kohtu hinnangul mõjutab määratav karistus süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Võttes arvesse, et isikul sissetulekud kujunevad juhutöödest ja töövõimetoetusest, võib 240 euro suurune rahatrahv olla menetlusalusele isikule majanduslikult koormav ning raskendab tema igapäevast toimetulekut, peab kohus
lg 2 alusel võimalikuks rahatrahvi 240 eurot tasumise võimaldamist pikema aja jooksul.
lg 3 kohaselt võib ositi tasutava rahatrahvi täitmise tähtaeg olla kuni üks aasta. Eeltoodust lähtudes määrab kohus rahatrahvi 240 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.