← Eesti

4-20-1263/5

Obsah (7)§ 66§ 424§ 47§ 56§ 57§ 16§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2020, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-20-1263 (2840,20,000127) kirjalikus menetluses Kohtunik Aivar

§ 66

lg 2, 3 alusel määrata rahatrahv 240 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: kohustada Jaan Heinmäed alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuma iga kuu 15.-ks kuupäevaks 12 kuu vältel vähemalt 20 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE777700771003813400 (LHV Pank) või EE701700017001577198 (Luminor Bank AS). Viitenumber tasumisel on

  1. Selgitusse märkida „ Rahatrahv väärteoasjas 4-20-1263“. Rahatrahvi tasumine loetakse täidetuks ja otsust kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui menetlusalune isik on rahatrahvi tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.
  2. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS §-des 155 – 158, mille kohaselt kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavaks tegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni-) tähtaeg on möödunud. Jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohtuvälise menetluse käik väärteoasjas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik Janar Ressar kohtuvälise menetlejana on 14.02.2020 koostanud väärteoprotokolli nr AB 1533341 Jaan Heinmäe õigusrikkumises liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 järgi. Õigusrikkumise kirjelduse kohaselt Jaan Heinmäe juhtis mootorsõidukit kiirusega 101 +/- 8 km/h. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul on 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega STALKER II MDR S.N. AS004111(väärteotoimik – VT tl 1). Kohtuvälise menetleja 13.03.2020.a. otsusega väärteoasjas nr 2840,20,000127 on Jaan Heinmäed karistatud LS § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Otsuse põhjenduste kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Jaan Heinmäe on toime pannud Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumise. Kohtuväline menetleja leiab, et lubatud sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ja tunnistaja ütlustega. Kohtuväline menetleja leiab, et antud väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav liiklusseaduse alusel. Samuti märgitakse kaevatavas otsuses, et mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus vaid võimalus ning seda tuleb kasutada siis, kui terviseseisund, nähtavus, ilmastikuolud jt faktorid seda võimaldavad. Mootorsõiduki lubatust suurema sõidukiirusega juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Lubatud sõidukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Suuremate kiiruste puhul on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Suurem sõidukiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastusi, suurendades vigastuste raskusastet. Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest nähtub, et isikut on varasemalt karistatud erinevate Liiklusseaduse rikkumiste toimepanemiste eest. Käesoleva väärteo toimepanemise ajaks ei olnud isikul eelnevad karistused ka kustunud ning varasemalt määratud rahatrahvid on tasumata. Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, kuivõrd see ei ole talle soovitud mõju avaldanud, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist.
  4. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Menetlusalune isik Jaan Heinmäe on esitanud Tartu Maakohtule 18.03.2020 kaebuse väärteoasjas nr 2840,20,
  5. Menetlusalune isik on kaebusega vaidlustanud temale Lõuna 2 prefektuuri Viljandi politseijaoskonna 13.03.2020 otsuse ja taotleb otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja uue otsuse tegemist, millisega Jaan Heinmäed karistataks rahatrahviga sanktsiooni alammääras. Samuti on Jaan Heinmäe väldanud nõusolekut temale karistusena aresti määramise korral, selle asendamiseks üldkasuliku tööga. Ta märgib kaebuses, et juhtis 14.02.2020 kell 14:30 Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Põltsamaa-Võhma maantee 18 km (Kõo külas) mootorsõidukit kiirusega 101 +/- 8 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Kiirust mõõtis vastu sõitnud politseipatrull, kasutades politseisõidukisse installeeritud mõõteseadet STALKER II MDR SN AS
  6. Kiiruse ületamise põhjuseks oli Jaan Heinmäe poolt sõidukiiruse lisamine enne asula piiridest tegelikku väljumist (asula lõpp oli sirgel teel hästi nähtav, kiiruseületamine toimus sadakond meetrit enne vastavat liikluskorraldusvahendit). Avaldaja avaldab siirast kahetsust toimepandud liiklusrikkumise pärast. Kiiruseületamine asulas kujutab enesest ohtlikku praktikat, kuivõrd ootamatult võivad auto ette sattuda jalakäijad ning lemmikloomad. Avaldaja ei vaidlusta rikkumist ning kinnitab, et edaspidi ei alusta sõiduki kiiruse suurendamist mitte kunagi enne asula haldusterritooriumilt väljumist. Vaidlustatud väärteootsusega (koostatud 13.03.2020 a.) karistati kaebajat Karistusseaduse (

) § 56 lg.1, Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 ning § 227 lg.3 alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks. Kohtuväline menetleja leidis, et Jaan Heinmäed on varasemalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest ning talle määratud rahatrahvid on tasumata. Pärast väärteo toimepanemist, kuid enne väärteomenetluses otsuse koostamist, on menetlusaluse isiku suhtes jõustunud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 18.02.2020 kohtuotsus kriminaalasjas 1-20-234. Selle kohtuotsuse alusel tunnistati Jaan Heinmäe kokkuleppemenetluses süüdi

§ 424lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes.

Muuhulgas võeti kaebuse esitajalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. 03.03.2020.a. Seega on tekkinud olukord, kus Jaan Heinmäelt on väärteomenetluses 13.03.2020 a. ära võetud juhtimisõigus, mida temal sellel hetkel ei olnud. Kuivõrd isikult ei saa ära võtta eriõigust, mida tal ei ole, on vaidlusaluses väärteootsuses määratud karistus vastuolus karistuse määramise alustega (VTMS § 133 p.7). Tartu Maakohtul tuleb VTMS § 132 p.2 alusel tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistuse mõistmise osas ja teha uus otsus, raskendamata seejuures kaebaja olukorda. LS § 227 lg-le 3 vastavalt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Seejuures sätestab

§ 47

lg 1, et väärteo eest võib kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut ning et trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 227 lg-s 3 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 6 kuuni.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega on karistuse mõistmisel väga oluliseks küsimuseks isiku eripreventatiivne mõjutamine edaspidistest õigusrikkumistest hoiduma. Kohtuväline menetleja on tuvastanud, et Jaan Heinmäed on varasemalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Tegelikult on need rikkumised pandud toime suhteliselt pika ajaperioodi vältel, mitmedki oleksid tänaseks kantud karistusregistri arhiivi, kui menetlusalusel isikul olnuks võimalus õigeaegselt tasuda karistuseks määratud rahatrahve. Kahjuks ei ole tervislikust olukorrast tulenevalt Jaan Heinmäel pikemat aega olnud regulaarset tööd ning sissetulekut, mis on aeglustanud trahvide tasumist. Samas ei näita mitmeid aastaid tagasi toimepandud liiklusrikkumised isikut üksnes halvast küljest – Jaan Heinmäe näol ei ole tegemist süstemaatiliselt liiklusreegleid rikkuva isikuga. Kaebaja saab aru oma teo tõsidusest, samuti sellest, et sellele puudub igasugune õigustus ja vabandus, ning lubab liiklusreegleid ja -ohutust edaspidi hoolikamalt järgida. Seega ei tuleks Jaan Heinmäe eripreventiivset prognoosi hinnata halvaks. 3 Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta ületas sõidukiirust vähemalt 43 km/h. Liiklusseaduse § 15 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulas 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul on Jaan Heinmäe juhitud sõiduki kiirus olnud vaid 2 km/h üle kvalifikatsiooniks märgitud paragrahvi dispositsiooni alammäära, mistõttu karistamisel tuleks samuti lähtuda sanktsiooni alammääradest. Kuivõrd isikul juhtimisõigus puudub, ei saa seda temalt täiendavalt ära võtta. Võimalike karistustena tulevad kõne alla seega rahatrahv ning arest. Jaan Heinmäe taotleb tema karistamist rahatrahviga. On tõsi, et varasemalt määratud rahatrahvid on tasumata ning menetlusalusel isikul on piiratud sissetulek (juhutööd ning töövõimetoetus). Samas on ekslik kohtuvälise menetleja seisukoht, nagu poleks isikut võimalik mõjutada rahatrahvi määramise kaudu. Jaan Heinmäe ei ole hoidnud trahvide tasumisest kõrvale, täitemenetlustes on tema pangakontodele laekuvate vahendite arvel trahvinõudeid osaliselt ka täidetud. Iga lisanduv trahvinõue tähendab Jaan Heinmäele pikaajalisi piiranguid elukorralduses. Väärteo eest määratud trahvide aegumistähtaeg on sedavõrd pikk, et suure tõenäosusega nimetatud vahemiku vältel menetlusalune isik talle määratud karistuse ära kannab. Liiatigi näeb kehtiv õigus ette võimaluse tasumata trahvide asendamiseks arestiga. Jaan Heinmäe on vastu temale aresti määramisele. Kiiruseületamine ulatus vaid kahe kilomeetri võrra õigusnormis sätestatud vahemikku, mis tähendab, et kui mõõdetud kiirus oleks olnud 3 km/h väiksem, siis ei oleks seadusandja üldse ette näinud aresti kohaldamise võimalust. Võttes arvesse karistust kergendava asjaoluna (

§ 57lg 1 p 3) puhtsüdamlikku kahetsust, ei ole aresti kohaldamine põhjendatud.

Äärmisel juhul on võimalik karistada menetlusalust isikut arestiga, asendades samas aresti üldkasuliku tööga. Jaan Heinmäe annab käesolevaga nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Jaan Heinmäe karistamisel tuleb arvestada tema suhtes kehtiva kriminaalkaristuse sisuga. Liitkaristuse määramisel on karistusseadustiku paragrahvi 65 lõike 1 mõte see, et inimene ei saaks mitme kohtuotsusega lahendamise korral rangemat karistust, kui ta oleks saanud siis, kui kaasus oleks lahendatud ühe korraga. Ka käesoleval juhul ei tohiks Jaan Heinmäe olukorda raskendada. Teda on karistatud vangistusega, mis asendati enam kui 300 tunni ulatuses üldkasuliku tööga ning võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Arvestades isiku elukohta väikeses külakeses, on mõnes suuremas asustatud punktis üldkasuliku töö tundide katteks töötamine võimalik eelduslikult alles juhtimisõiguse taastumisel. Määrates Jaan Heinmäele väärteomenetluses aresti või pikendades juhtimisõiguse äravõtmise perioodi, muutub võimatuks isikul kriminaalmenetluses sõlmitud kokkuleppe täitmine. Seetõttu on menetlusaluse isiku seisukohalt eelistatud tema karistamine rahatrahvi või üldkasuliku töö kaudu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et arvestada tuleb veel ka asjaoluga, et Jaan Heinmäega elab koos tema xxxxxxxx X.X , kellel on diagnoositud raske närvisüsteemi haigus. XXXXXXX vajab pidevat järelevalvet, et oleks tagatud vajadusel õigeaegse meditsiinilise abi saamine. Jaan Heinmäele aresti määramisel võib tema xxxxxxx tervis sattuda suurde ohtu. 3. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses Kohtuväline menetleja kohtule esitatud kirjaliku seisukoha (tl 9-9p) kohaselt on Jaan Heinmäe 14.03.2020.a. esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kaebuse, kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles leiab, et tema suhtes väärteoasjas 284020000127 kohaldatud eriõiguse äravõtmine tuleb tühistada, kuna tema osas on jõustunud 05.03.2020 Jõgeva kohtumaja 18.02.2020 tehtud kohtuotsus nr 1-20-234

§ 424lg 1 toimepandud rikkumise eest.

Antud teo toimepanemise eest karistati Jaan Heinmäed lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kohtuväline menetleja kontrollis Jaan Heinmäe karistusregistrit politseiandmebaasi MIS kaudu. 18.02.2020 kohtuasjas 1-20-234 tehtud otsuse juures oli märge, et isikut on karistatud vangistusega, mis asendati ÜKT'ga. Samas puudus märge juhtimisõiguse kinnipidamise kohta. 4 Kui kohtuväline menetleja oleks näinud, et isikut on karistatud juhtimisõiguse kinnipidamisega, oleks kohtuväline menetleja taotlenud Jaan Heinmäe suhtes aresti kohaldamist LS § 227 lg 3 toimepandud rikkumise eest. Karistuse määramisel peab juhinduma

§ 56

, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastulauset Jaan Heinmäe ei esitanud ning oma rikkumist ei kahetsenud. Jaan Heinmäe karistusregistrist nähtub, et isikut on varasemalt karistatud LS § 227 lg 2; § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 toimepandud rikkumiste eest. Kõik varasemalt määratud trahvid on tasumata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik, et isik teeks oma käitumisest tõsised järeldused ning suhtuks liiklusesse edaspidi lugupidavalt ja hoolivalt. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklus alaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga - lubatud sõidukiirust ületades seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Mootorsõiduki lubatust suurema sõidukiirusega juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Mootorsõidukijuht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus vaid võimalus ning seda tuleb kasutada siis kui terviseseisund, nähtavus, ilmastikuolud jt faktorid seda võimaldavad. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja hinnanud väärteoasjas nr 284020000127 kogutud tõendeid leiab, et kaebuse esitajale Jaan Heinmäele 13.03.2020 koostatud otsus on õiguspärane ja puudub alus määratud karistuse tühistamiseks.

  1. Kohtu põhjendused 4.
  2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik taotleb kirjalikku menetlust. Ka kohtuväline menetleja on vastuses kaebusele palunud asi lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses. 4.
  3. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga esitatud kaebusele ning uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osas, mis puudutab Jaan Heinmäele määratud karistust. 4.
  4. Alljärgnevalt hindab kohus seda, kas Jaan Heinmäe rikkus väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatava LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. 4.
  5. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Väärteotoimiku tl 1 olevast väärteoprotokollist nähtuvalt on kohtuväline menetleja Jaan Heinmäele väärteona ette heitnud seda, et Jaan Heinmäe 14.02.2020 kell 14.30 Viljandi maakonnas, Põhja-Sakala vallas, Põltsamaa-Võhma tee 18,0 kilomeetril, juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz ML 280 registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 101 +/-8 km/h. Lubatud suurim kiirus selle teelõigul 50 km/h. Menetlusalune isik ületas lubatud 5 sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Eelmärgituga rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. 4.
  6. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, kas menetlusalune isik on temale etteheidetava väärteo toime pannud. Kohtu hinnangul on menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo objektiivne teokoosseis usaldusväärselt tõendamist leidnud menetlusaluse isiku ütlustega (VT tl 1), kiirusmõõturi kasutamise protokolliga (VT tl 4-4p) ning tunnistaja Janar Ressari ütlustega (VT tl 2-3). Menetlusalune isik Jaan Heinmäe on 14.02.2020 koostatud väärteoprotokollis antud ütlustes juhtunut selgitanud, et oli hajevil ja ei märganud, et asula pole veel lõppenud (VT tl 1). Väärteotoimikus oleva 14.02.2020 kiirusmõõturi kasutamise protokolliga (VT tl 4-4p) on tõendatud, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Janar Ressar on teostanud Jaan Heinmäe poolt juhitud mootorsõiduki Mercedes Benz ML 280 registreerimismärgiga XXX XXX liikumiskiiruse mõõtmist 14.02.2020 kell 14.30 Viljandimaal, Põhja-Sakala vallas, Põltsamaa-Võhma tee 18,
  7. kilomeetril. Menetlusalune isik Jaan Heinmäe juhtis mootorsõidukit sõidukiirusega 101 +/-8 km/h. Lõplik mõõtetulemus 93 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h. Mõõdetud seadmega STALKER II MDR S.N. AS
  8. Menetlusaluse isiku sõidukiiruse mõõtmine toimus asulasisesel teel, valgeajal, hea nähtavuse ja sademeteta ilmastikutingimuste olemasolul. Kiirusmõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: vastutulev objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Seadme helisignaal (Doppler helisignaal) oli kiirusmõõturil ühtlane. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kiirusmõõturi lugemit on menetlusalusele isikule näidatud, mille kohta on menetlusalune isik andnud allkirja protokollile. Tunnistaja Janar Ressari ütlused (VT tl 2-3) riimuvad ülaltoodud tõenditega. Tunnistaja Janar Ressar on ütlustes kinnitanud, et ta teostas 14.02.2020 kella 14.30 ajal liiklusjärelvalvet Põltsamaa-Võhma teel, kui patrullile tuli vastu Kõo külas (asulas) hõbedane Mercedese maastur reg. numbriga XXX XXX , mis asulas ületas lubatud kiirust. Auto kiiruseks mõõdeti 101 km/h. Autot juhtis Jaan Heinmäe, kes selgitas, et ei märganud, et on asulas. Käsitletud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et Jaan Heinmäe väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Eelmärgituga rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Kirjeldatud rikkumine on väärteona kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi, mille kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Ka esitatud kaebuses ei vaidlusta Jaan Heinmäe temale etteheidetava väärteo toimepanemist, vaid selgitab, et kiiruse ületamise põhjuseks oli tema poolt sõidukiiruse lisamine enne asula piiridest tegelikku väljumist. J. Heinmäe avaldab kaebuses siirast kahetsust toimepandud liiklusrikkumise pärast. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Jaan Heinmäe LS § 227 lõikes 3 sätestatud väärteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Arvestades tema poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ulatust, oli ta teadlik, et ta lubatud suurimat sõidukiirust ületab ning paneb sellega toime vastava väärteo. Sellest hoolimata ületas Jaan Heinmäe lubatud sõidukiirust. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 6 5. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda

§ 56

lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 4160 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus on tuvastanud, et menetlusalune isik ületas tahtlikult lubatud suurimat sõidukiirust ja seda 43 km/h võrra. Süü suuruse hindamisel leiab kohus, et Jaan Heinmäe süü ei ole väike põhjusel, et rikkumine toimus asula piires ja päevasel ajal, kui liiklustihedus võib olla suur ning lubatud sõidukiiruse ületamisega ohustati kaasliiklejaid. Kohus on tuvastanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu ja karistust raskendavate asjaolude puudumise. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus, millist karistusliiki toimepandud rikkumise eest Jaan Heinmäele tuleb kohaldada. Kohtuväline menetleja on leidnud, et Jaan Heinmäe on pannud toime LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo ning on vaidlustatud otsusega pidanud võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, ning asjaoluga, et menetlusalune isik on varasemalt karistatud erinevate Liiklusseaduse rikkumiste toimepanemiste eest. Kuna varasemalt määratud rahatrahvid on tasumata ei pidanud kohtuväline menetleja otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, kuivõrd see ei ole talle soovitud mõju avaldanud, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist. Jaan Heinmäe ei nõustu karistusena LS § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, kuna temalt oli Tartu Maakohtu 18.02.2020.a. kohtuotsusega enne väärteoasjas karistuse kohaldamist sõiduki juhtimise õigus 4 kuuks ära võetud. Kohus leiab, et Jaan Heinmäe kaebus tuleb rahuldada osaliselt, s.o osas, mis puudutab Jaan Heinmäele kohaldatavat karistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-86-09 p-s 7.4 sedastanud, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval või menetlusalusel isikul. Ei ole võimalik ära võtta sellist õigust, mida isikul ei olegi olemas. Eeltoodust lähtudes ning võttes arvesse asjaolu, et Tartu Maakohtu 18.02.2020.a. kohtuotsusega kriminaalasjas 1-20-234 tunnistati Jaan Heinmäe kokkuleppemenetluses süüdi

§ 424

lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes ja lisakaristusena võeti temalt

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära sõiduki juhtimise õigus 4 kuuks, ei ole kohtu hinnangul võimalik käesoleva väärteomenetluse raames Jaan Heinmäele karistusena LS § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada. Eelmärgitud asjaolu tõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus osaliselt tühistada määratud karistuse osas ning teha selles osas uus otsus. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikul on erinevate liiklusrikkumiste eest 6 kehtivat väärteokaristust, s.h on isikut karistatud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut s.o 120 eurot. Karistus on täidetud 01.06.2020. Eelmärgitu kinnitab, et Jaan Heinmäe on asunud temale kohaldatud rahatrahve tasuma. Võttes arvesse asjaolu, et menetlusalune isik omab sissetulekuid 7 juhutöödest ja töövõimetoetusest, samuti arvestades osalist trahvide tasumist, on põhjendatud isikule karistusliigina rahatrahvi kohaldamine. Kohtu hinnangul eeltoodud asjaolusid ja süü suurust arvesse võttes on põhjendatud Jaan Heinmäele karistusena LS § 227 lg 3 järgi määrata rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra 60 trahviühiku ulatuses s.o 240 eurot. Kohtu hinnangul mõjutab määratav karistus süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Võttes arvesse, et isikul sissetulekud kujunevad juhutöödest ja töövõimetoetusest, võib 240 euro suurune rahatrahv olla menetlusalusele isikule majanduslikult koormav ning raskendab tema igapäevast toimetulekut, peab kohus

§ 66

lg 2 alusel võimalikuks rahatrahvi 240 eurot tasumise võimaldamist pikema aja jooksul.

§ 66

lg 3 kohaselt võib ositi tasutava rahatrahvi täitmise tähtaeg olla kuni üks aasta. Eeltoodust lähtudes määrab kohus rahatrahvi 240 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.