← Eesti

2-20-2801/7

Obsah (7)§ 632§ 633§ 187§ 231§ 436§ 459§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2020, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2801 Tsiviilasi A.k hagi M.M ja M.K vas

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA KOSTJATE SEISUKOHAD

  1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on A.k (hageja) hagi M.M (kostja I) ja M.k-e (kostja II) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes.
  2. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hageja kostjate täisealine laps ja õpib Kuressaare Gümnaasiumi
  3. klassis ja plaanib peale gümnaasiumi lõpetamist minna edasi õppima kõrgkooli. Hageja vajab igapäevaseks toimetulemiseks ja majandamisoskuste planeerimiseks rahalisi vahendeid. Hageja käib igal nädalavahetusel Tallinnas, millega kaasnevad kulutused transpordile ja toidule. Hageja vajadused ühes kuus on: eluasemekulud 150,00 eurot, kulutused toidule 240,00 eurot, kulutused transpordile 136,00 eurot, sidekulud 8,00 eurot, kulutused tervishoiule 20,00 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20,00 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 30,00 eurot ja kulutused riietele ning jalanõudele 40,00 eurot, kokku on hageja ülalpidamiseks igakuised vajalikud kulutused 644,00 eurot. Lähtuvalt hagiavalduse nõudest taotleb hageja elatise välja mõistmist kostjatelt perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimummääras alates hagi esitamisest 19.02.2020 täisealise lapse õppimise ajaks gümnaasiumis ja kõrgkoolis kuni 21-aastaseks saamiseni ja tagasiulatuvalt elatise miinimummääras perioodil 01.12.2019 kuni 18.02.
  5. Kohus võttis 10.03.2020 määrusega hagi menetlusse. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses kostjatele täisealisele õppivale lapsele ülalpidamise andmise kohustuse ulatuse ja ülalpidamiskohustusest vabanemise ulatuse kindlaksmääramise aluseid ning pooltele tõendamiskoormist. Menetlusse võtmise määrus koos hagiavaldusega on toimetati kostjatele isiklikult kätte. Kostja II esitas kohtule 01.04.2020 kirjaliku vastuse, et on nõus hagejale elatist tasuma ja toetab tema õpinguid. Kostja I määratud tähtajaks kohtule vastust ei esitanud.
  6. Kohus määras 18.05.2020 asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, andes pooltele tähtaja soovi korral täienduste, tõendite ja taotluste esitamiseks kuni 27.05.2020 ning vastaspoole esitatule vastamiseks kuni 05.06.
  7. Kohus määras, et kohtuotsus tehakse teatavaks 12.06.
  8. Kirjaliku menetluse määramise määrus on hagejale e-postiga saadetud 18.05.2020, kostjale II isikulikult kätte toimetatud 19.05.2020 ja kostjale I isiklikult kätte toimetatud 2

(4)2-20-2801 21.05.
  1. Määratud tähtajaks pooled kohtule täiendavaid seisukohti, tõendeid ega taotlusi ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning vastavalt

§ 231

lg 4 omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Tulenevalt

§ 436lg-st 6 ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega.

7. Hageja on esitanud nõude elatise saamiseks täisealisele õpinguid jätkavale lapsele. Kostja II on kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele hagi õigeks võtnud. Kostja I ei ole menetluses hagiavalduses esitatud asjaoludele ega nõude suurusele vastuväiteid esitanud. 8.

§ 231

lg 2, 4 alusel loeb kohus hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud hageja igakuiste vajaduste ja nende põhjendatud suuruse osas kostjate poolt omaksvõetuks.

§ 436

lg 6 alusel kontrollib kohus, kas hageja on õigustatud isik kostjatelt perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 lg 2 järgi ülalpidamist saama.

  1. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Kohtu poolt rahvastikuregistrist kontrollitud andmetel, samuti nähtuvalt hageja poolt kohtule esitatud sünnitunnistusest, on hageja kostja I ja kostja II laps. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Rahvastikuregistri andmetel on hageja sündinud 01.12.2001, seega hageja sai täisealiseks 01.12.2019 ja on esitanud kohtule Eesti Hariduse Infosüsteemi andmekogust Saaremaa Vallavalitsuse töötaja Kristi Mägi-Sepp tehtud päringuvastuse väljatrüki, millest nähtuvalt õpib hageja alates 01.09.2018 Kuressaare Gümnaasiumis statsionaarses õppes. Eeltoodust tulenevalt on hageja kostjatelt ülalpidamist saama õigustatud isik.
  2. Hageja vajab igapäevaseks toimetulemiseks ülalpidamist ja põhjendanud enda ülalpidamiseks vajalike igakuiste kulutuste suurust. Hageja põhjendatud vajadused ühes kuus on: eluasemekulud 150,00 eurot, kulutused toidule 240,00 eurot, kulutused transpordile 136,00 eurot, sidekulud 8,00 eurot, kulutused tervishoiule 20,00 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20,00 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 30,00 eurot ja kulutused riietele ning jalanõudele 40,00 eurot, kokku on hageja ülalpidamiseks igakuised vajalikud kulutused 644,00 eurot.
  3. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus elatise suuruse üle. Üldjuhul määratakse täisealise õpinguid jätkava lapse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi (PKS § 99 lg 1 ja 2) ja elatise miinimummäär automaatselt ei kohaldu. Hageja põhjendatud vajadused ületavad kahekordset miinimumelatist, samas on hageja oma nõudes ülalpidamise ulatuse sidunud PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummääraga, mille kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (aastal 2020 summas 292,00 eurot). Arvestades, et hageja on oma vajadusi põhjendanud ja kostja I ei ole hagiavalduses esitatud asjaoludele ega nõude suurusele vastuväiteid esitanud ning kostja II on hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus nõude. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja igakuise elatise PKS § 101 lg 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest 19.02.2020 3

(4)2-20-2801 ajaks, mil hageja omandab kesk- või kõrgharidust, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
  1. Poolte vahel puudub vaidlus ka tagasiulatuva elatise maksmise nõude ja tagasiulatuva elatise suuruse üle. Õigustatud isik võib PKS § 108 kohaselt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab kostjatelt elatist alates täisealiseks saamisest 01.12.2019 ehk tagasiulatuvalt perioodil 01.12.2019 kuni 18.02.
  2. Kohus rahuldab tagasiulatuva elatise nõude ja mõistab kostjatelt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.12.2019 kuni 18.02.
  3. Aastal 2019 oli ühe vanema kanda jääva elatise miinimum lapse kohta 270,00 eurot kuus ja alates 01.01.2020 292,00 eurot kuus, seega on ühe vanema kanda jääva tagasiulatuva elatise suuruseks 743,24 eurot [270+292+(292/29x18)] ja kostjalt I tuleb välja mõista hageja kasuks tagasiulatuv elatis summas 743,24 eurot ning kostjalt II hageja kasuks tagasiulatuv elatis summas 743,24 eurot.
  4. Kohus selgitab kostjatele, et kostjatel on elatise maksmise kohustuse suurenemisel määrani, mis ületab kostjate ülalpidamisvõimet, võimalik esitada kohtule hagi välja mõistetud elatise suuruse vähendamiseks.

§ 459

sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 14. Kohus jätab menetluskulud kostjate kanda (

§ 162lg 1).

Toimiku materjalidest nähtuvalt pooltel menetluskulud puuduvad. Hüvitatavate menetluskulude puudumisel kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.