KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-8114

) § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Menetluse on põhjustanud puudutatud isiku käitumine. Kohus tegi kokkuvõttes lahendi avaldajate kasuks ja määras juurdepääsu vastavalt avaldajate soovidele. Kuna avaldajad menetluskulude nimekirja ei esitanud, mõistis kohus puudutatult isikult välja üksnes riigilõivu. Määruskaebus

1. Puudutatud isik esitas 06.01.2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta avaldus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kõik menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldajate kanda.
2. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Maakohus oleks pidanud jätma avalduse läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluse käigus leidis kinnitust, et kinnisasja uued omanikud (avaldajad) ei teadnud kinnistu omandamise ajal nende õiguseellase poolt hagi esitamisest ega kostja suhtes tehtud tagaseljaotsusest. Avaldajad ei ole vastupidise tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Kuna avaldajad ei olnud kinnistu omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest teadlikud, siis oli puudutatud isikul õigus esitada vastuväide, et hageja on oma nõudeõiguse kaotanud. Maakohus asendas Tallinna Ringkonnakohtu poolt antud juhtnööre eirates esialgse hageja tema õigusjärglastega, mis halvendas puudutatud isiku positsiooni. Maakohus pidanuks jätma hageja asendamata ja hagi läbi vaatamata või rahuldamata, sest esialgne hageja oli oma nõudeõiguse kaotanud. Menetluse edasine käik
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajatele ning kohalikule omavalitsusele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldajad vaidlesid kaebusele vastu ja märkisid, 3

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

1. Maakohus lähtus põhjendatult AÕS § 156 lg-st
2. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 16.06.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49). Maakohus on vaidluse sisulisel lahendamisel kaalunud kinnisasjade omanike huve, analüüsides menetlusosaliste väiteid ja hinnates tõendeid. Valitseva ja teeniva kinnisasja omanike vastandlike huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (ibid., p 49). Maakohus kaalumispiire ei ületanud.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega ning

§ 654lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 19. Puudutatud isik leiab, et maakohus rikkus menetlusnorme, asendades 16.04.2018 määrusega esialgse hageja tema õigusjärglastega. Puudutatud isiku vaatekohast pidanuks menetlus maakohtus jätkuma seniste menetlusosalistega ning (hagi)avaldus jääma seetõttu

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

20. Ringkonnakohus puudutatud isiku etteheitega ei nõustu.

§ 211

lg 1 sätestab, et kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke olemasolu või puudumise või kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel.

§ 211

lg 3 kohaselt § 211 lg-s 1 sätestatut ei kohaldata, kui asjas tehtav otsus ei kehtiks

§ 460

kohaselt õigusjärglase suhtes.

§ 460

lg 1 järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks.

§ 460

lg 2 alusel ei kehti otsus siiski menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. 21. Viidatud normidest järeldub, et

§ 211

kohaldamise, s.o kinnisasjaga seotud vaidluse korral ei vaja kinnistu omandanud eriõigusjärglane senise poole asemel menetlusse astumiseks ei teise poole ega ka oma õiguseellase nõusolekut. Sama sätte kolmas lõige omab tähendust eeskätt olukorras, kus eriõigusjärglane menetlusse astuda ei soovi, viidates enda heausksusele

§ 460

mõttes.

§ 460lg 2 eesmärk on kaitsta vaidlusaluse eseme omandanud eriõigusjärglast.

Kui asjas tehtud lahend õigusjärglase suhtes (

§ 460

lg 2 eelduste täitmisel) ei kehtiks, puuduks eriõigusjärglasel kohustus menetlus üle võtta. Kui menetlust tuleks seetõttu jätkata seniste menetlusosalistega, saaks kostja esitada lg 3 teises lauses nimetatud vastuväite. 22. Antud juhul on esialgse hageja eriõigusjärglased soovinud menetlusse astuda (I kd tl 128) ega ole väitnud, et nad ei oleks olnud kinnistu omandamisel menetlusest või 4

§ 211

mõttest tulenevalt võimalik eriõigusjärglase menetlusse astumist takistada ega nõuda, et menetlus peaks jätkuma seniste menetlusosalistega. Hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese (

§ 210lg 1).

Seejuures oleks hagita menetluses menetlusse astumine kohustuslik olenemata vastaspoole taotlusest (vt Riigikohtu 28.05.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 13). Kolleegium märgib, et vaidlustatud määrus kehtiks käesoleval juhul avaldajate ja puudutatud isiku suhtes ka siis, kui avaldajate poolel ei oleks menetlusosaliste asendamist menetluse kestel toimunud (

§ 460lg 1 esimene lause koosmõjus § 460 lg-ga 2).

Seega ei halvendanud kinnistu võõrandamine menetluse kestel kuidagi puudutatud isiku positsiooni ja määruskaebuse sellekohane väide on ekslik. 23. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, sest määruskaebus jääb rahuldamata.

Kuna avaldajad menetluskulude nimekirja ei esitanud ja kohtuasja materjalidest määruskaebemenetluses avaldajate menetluskulusid ei nähtu, puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata. 24.

§ 6186

lg 2 ja

§ 696lg 3 võimaldavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 5