2-20-114948/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-114948 Kohtuasi YY ja CC hagi EE vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. juuni
3. a kompromissi kinnitamise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EE määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Hageja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja OO Kostja (määruskaebuse esitaja) EE (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
4. Jätta EE määruskaebus Pärnu Maakohtu
5. juuni
6. a määruse peale rahuldamata.
7. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud EE kanda.
8. Menetluskulude puudumise tõttu jätta need kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 1 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. YY (hageja 1) ja CC (hageja 2) esitasid
10. aprillil
11. a Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale EE (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks. Kostja esitas maksekäsule vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
13. mail 2020 esitasid hagejad hagiavalduse, milles palusid kostjalt välja mõista igakuise elatise pooles ulatuses Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o 292 eurot lapse kohta. Hagiavalduse kohaselt maksab kostja elatist ebakorrapäraselt ning ei pea kokkulepetest kinni.
14. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja sissetulek on vähenenud ja majanduslik olukord on halvenenud, seetõttu ei jõua ta seda summat maksta.
15. Pärnu Maakohus lahendas kohtuasja istungimenetluses
16. juunil
17. a.
19. juuni
20. a istungil allkirjastasid pooled kompromissikokkuleppe. MAAKOHTU MÄÄRUS
21. Pärnu Maakohus kinnitas
22. juuni
23. a määrusega (vaidlustatud määrus) kompromissi ning lõpetas kohtuasja menetluse. Kompromissi kohaselt kohustus kostja tasuma mõlemale hagejale igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummääras (
24. aastal 292 eurot) alates
25. aasta juunikuust kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja kohustus tasuma elatist iga kuu viimaseks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele. Esimene elatise makse tuli tasuda hiljemalt
26. juuniks
27. a. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled kompromissi kohtuistungil. Maakohus leidis, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ning on täidetav. Pooltele on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 432 tulenevaid menetluse lõpetamise tagajärgi. MÄÄRUSKAEBUS
28. Kostja esitas
29. juuni 2020 määruse peale määruskaebuse. Kostja põhjendas määruskaebuse esitamist sellega, et sai aru, et peab elatist maksma mõlema lapse eest kokku 292 eurot. Kostja väitel kohtuistungil elatise summast ei räägitud. Kostjal ei ole võimalik 584 euro ulatuses elatist maksta, kuna tema enda sissetulek on ainult 300–700 eurot kuus. Kostja palus vähendada elatist ühe lapse kohta 146 euroni kuus. MENETLUSE EDASINE KÄIK
30. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele hagejate seisukohta. 2
31. Hagejad palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohus selgitas istungil kompromissi asjaolusid ning kostja kirjutas kompromissile alla.
32. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33. Kollegium leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
34. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama sätte lg 2 kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Sama sätte lg 8 esimese ja teise lause kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.
35. Tutvunud kohtuasja materjalide ja istungi salvestisega, leiab kolleegium, et maakohus selgitas
36. juunil
37. a toimunud istungil menetlusosalistele piisava põhjalikkusega perekonnaseadusest (PKS) tulenevaid lapse ülalpidamisega seotud sätteid ning ka ühe lapse kohta kehtestatud elatise miinimummäära suurust
38. aastal. Maakohus nimetas elatise miinimummäära rahalise summana eurodes istungi teisel minutil (salvestise teise minuti
39. sekundil, kohtuistungi protokollile lisatud salvestis, dtl lk 131). Elatise miinimummäära nõue, s.o 292 eurot lapse kohta nähtub ka hagejate hagiavaldusest (dtl 52). Kostja pidi esitama oma vastuse hagile, seega sai ta hagejate taotlusest teada juba enne istungit. Samuti kinnitas hagejate seaduslik esindaja istungil korduvalt, et soovib mõlemale lapsele seaduses ettenähtud miinimummääras elatist. Maakohus vormistas kompromissi istungil poolte juuresolekul ning pooled kinnitasid selle oma allkirjadega (dtl lk 126). Seega pidi kostja mõistma, milline on elatise miinimummäär eurodes ühe lapse kohta, mida tal tuleb mõlema lapse eest maksta. Samuti pidi kostja kompromisskokkuleppele alla kirjutades aru saama, millise kohustuse ta endale võtab.
40. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja määruskaebus rahuldamata jätta. Kostja ei ole määruskaebuses esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid praeguses menetluses kompromissi tühistada. Kostja saab tugineda eksimusele, kui ühele kompromissi tühistamise alusele, esitades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (nagu ülalpool punktis 12 selgitatud, kompromissi tühistamise kohta vt ka RKTKo, 23.03.2006, 3-2-1-1-06, p 14). Menetluskulud 3
41. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja (kostja) kanda. Toimikust ei nähtu kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Elatise vaidlused on riigilõivuseadusest tulenevalt riigilõivuvabad ning lepingulisi esindajaid pooltel ei olnud. Menetluskulude puudumise tõttu jätab ringkonnakohus need kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 4