KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12. juuni 2020,

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui miinimummäär (

1. aastal 270 eurot;
2. aastal 292 eurot). 2.
3. Maakohus tuvastas, et hageja on ema ja isa ühine laps. Tsiviilasjas nr 2-12-11376
4. detsembri 2012 määrusega kinnitatud kompromissiga kohustus kostja tasuma hagejale elatist igakuiselt 200 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagejal on õigus esitada hagi selle summa muutmiseks TsMS § 459 lg 1 ja § 497 alusel, kui eelmise kohtulahendi tegemisel aluseks võetud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. 2.
5. Eelmises p-s 2.2 viidatud tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt olid hageja igakuised kulud kokku 421 eurot (sh toit 100 eurot, riided/pesu/jalanõud 100 eurot, hügieenitarbed 7 eurot, ravimine ja vitamiinid 15 eurot, lasteaiakulu 50 eurot, huviringi kulu 31 eurot, ujula 6 eurot, raamatud/mänguasjad/pliiatsid/albumid 10 eurot, eluasemekulu 87 eurot). Maakohus järeldas poolte sõlmitud kokkuleppest, et
6. aastal oli 200 eurot hageja jaoks piisav katmaks igakuiseid kulutusi ja kostja oli majanduslikult võimeline seda summat igakuiselt tasuma. 2.
7. Maakohus hindas hageja väiteid tema igakuiste kulutuste kohta käesoleval ajal ja tuvastas vastava kogukuluna 483 eurot. Seega on kulud suurenenud 62 euro võrra (= 483 – 421). See muutus ei ole oluline. 2.
8. Eeldades, et vanemad täidavad ülalpidamiskohustust võrdses ulatuses, jääb kostja kanda praegusest ülalpidamiskulust 241,50 eurot. Lisaks viibib hageja vähemalt ühe kuu aastast kostjaga ja sel ajal täidab kostja ülalpidamiskohustust vahetult. Eeltoodust tulenevalt on võimalik igakuist elatist vähendada ca 20 euro ulatuses. Pooled ei vaidle, et emale laekub lastetoetus 60 eurot, mis võimaldab elatist täiendavalt vähendada 30 euro võrra. Seega on kostjal jätkuvalt kohustus maksta elatist ca 200 euro ulatuses ja nõue elatis suurendamiseks pole põhjendatud. POOLTE SEISUKOHAD
9. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu hinnanguga hageja praegustele vajadustele, vaid peab neid põhjendatuks hagiavalduses märgitud summas 593 eurot kuus. Hageja ühekuist viibimist kostja juures ei saa eraldi arvesse võtta, sest ka kompromissi sõlmimise ajal veetis laps osa aega isaga (42 päeva aastas). Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et hageja nõuab elatist miinimummääras, mis välistab lapsetoetuse summaga arvestamise. Samuti jättis maakohus asjatult soovitud elatise indekseerimata.
10. Kostja vaidleb kaebusele vastu. Tema ülalpidamisel on naine ja teine laps ning töö kaotamise tõttu elavad nad sisuliselt toetustest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi ja apellatsioonkaebuse osaliselt. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad poolte endi kanda. 3

§-st 96, § 97 p-st 1 ja § 100 lg-st 2 tuleneva kohustuse üle pooled ka ei vaidle. Nii hagiavalduse kui ka kaebuse lahendamisel tuleb sisuliselt vastata kahele küsimusele:

§ 99lg-d 1 ja 2, § 101 lg 1 ning § 102 lg-d 1 ja 2)?

1. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja lahendamisel saab lähtuda hageja vajaduse muutumisest võrreldes varasema kohtulahendi tegemisel aluseks võetud aja ja asjaoludega. 9.
2. Maakohus tuvastas, et hageja vajadused muutusid 421 eurolt 483 eurole, aga ei pidanud seda muutumist oluliseks. Samas ei sisalda maakohtu otsus põhjendusi, miks ei ole isegi tuvastatud ulatuses, st 15% võrra vajaduste suurenemine oluline. Jättes otsuse põhjendamata, rikkus maakohus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg
3. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. 9.
4. Vabariigi Valitsuse
5. detsembri 2011 määruse nr 169 järgi oli töötasu alammäär oli
6. aastal 290 eurot kuus. Seega leppisid pooled kokku elatise maksmises summas, mis vastas ca 70%-le töötasu alammäärast (ehk 140% miinimumelatisest) ja 50%-le hageja vajadustest. Eelmisel aastal oli töötasu alammäär 540 eurot ja käesolevas aastal on see 584 eurot kuus. Seega on

§ 101lg 1 järgse miinimumelatise summa vastavalt 270 ja 292 eurot kuus.

Riigikohus on leidnud, et kui elatis lepiti kokku mingi protsendina miinimumelatisest, saab muude asjaolude muutumatuna püsimisel lähtuda miinimumelatise muutumisel eeldusest, et lapsele tuleb tagada elatis jätkuvalt sama protsendi ulatuses miinimumelatisest (

1. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 37.3). Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud (
2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17, p 11 esimene lõik). Ringkonnakohus leiab, et sarnaselt saab võrrelda kokku lepitud (või kohtulahendiga välja mõistetud) elatise suhet miinimumelatisse ka juhul, kui kokkulepe või kohtulahendis märgitakse elatis absoluutarvuna, st kindla summana. Sel juhul võrreldakse varasemat kokku lepitud või välja mõistetud summa osakaalu toonasest miinimumelatisest ja seda tulemust saab kõrvutada praeguse olukorraga. 9.
3. Kokku lepitud elatise suhe esiteks miinimumelatisse kokkuleppe sõlmimise ajal ja teiseks hagi esitamise ajal on oluliselt erinev. Kui algselt oli see 140%, siis hagi esitamise ajal moodustas ainult 75% (≈ 200 : 270). Võttes ühtlasi arvesse, et kokku lepitud 200 eurot kattis eeldatavasti kostja võlgnetava osa hageja kogu vajadustest summas 421 eurot, siis on hageja vanemate ülalpidamiskohustused enam-vähem võrdsed. Hageja praegu väidetavate ja isegi 4

§ 101lg 1 ja § 102 lg 2 kohaldamisel kujunenud kohtupraktika.

10.1. Esiteks tuleneb Riigikohtu praktikast, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (nt

1. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Seega pidi miinimumelatise nõudele vastu vaidlev kostja tooma esile ja tõendama, et hageja vajadused on väiksemad kui eelmisel aastal 540 eurot ja käesoleval aastal 584 eurot kuus. Hageja omakorda pidi esitama tõendeid osas, milles ta väitis oma vajadused olevat neist summadest suuremad. Kuna kumbki pool hageja vajaduste kohta tõendeid ei esitanud, siis saab lähtuda vajadustest neis summades. 10.
2. Teiseks saab kohus

§ 102

lg 2 kohaldades välja mõista alammäärast väiksema elatise, kui esineb mõjuv põhjus viidatud sätte kolmanda lause tähenduses. Selle sätte neljandas lauses sisaldub üksnes näidisloetelu (Riigikohtu

1. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16100215, p 14 teine lõik). Mõjuvale põhjusele viitavate asjaolude esile toomise ja tõendamise koormis oli kostja kanda. Kostja väitis, et ta teenis ca 1500 eurot kuus ning tema ülalpidamisel on naine ja teine laps. Kostja loetles oma mitmesugused igakuised kulud (sh kulu Soome eluruumile, kulu Eesti eluruumile, autukulu ja sidekulu) ja esitas arvutuse, et nende kulude järgi ei jää tal praktiliselt raha üle. Lisaks tõi kostja
2. jaanuari 2020 menetlusdokumendis esile, et ta kaotas töö. Samuti tugines kostja väitele, et hageja veedab vähemalt ühe kuu igal aasta kostja juures, st sel ajal annab kostja talle ka vahetult ülalpidamist. 10.
3. Ringkonnakohus leiab, et mõjuvat põhjust

§ 102

lg 2 kolmanda lause tähenduses tuleb sisustada koostoimes sama sätte teisest ja neljandast lausest tuleneva vahendite ühetaolise kasutamise põhimõttega. Kõnealuses tähenduses mõjuv põhjus esineb eelkõige juhul, kui jaotades kohustatud isiku sissetuleku tema ja ülalpeetavate vahel ühetaoliselt, siis jääb elatist nõudvale lapsele väiksem osa kui on ette nähtud miinimumelatisena. Siinjuures on üldjuhul kohane eeldada, et isikute vajadused on võrdsed, aga täiskasvanud kohustatud isik peab ise ennast ülal pidama kui lapsele annab ülalpidamist ka teine vanem. Kostja algselt väidetud sissetuleku 1500 eurot puhul tähendab see, et pool ühe isiku vajadustest on 375 eurot. Kuna hageja nõuab sellest summast väiksemat elatist, siis pelgalt kostja sissetulek ja muud kulutused ei anna alust

§ 102lg 2 kohaldamiseks.

10.

1. Lisaks tugineb kostja väitele, et hageja elab ühe kuu igal aastal tema juures. Hageja leiab selles osas, et see ei mõjuta kõiki kulusid, mida lapsega koos elav vanem peab kandma. Samuti tõi hageja esile, et samas ulatuses viibis laps isa juures juba kompromissi sõlmimise ajal. 10.4.
2. Mõjuv põhjus

§ 102

lg 2 tähenduses võib siiski olla lapse vajaduste katmine muul viisil, sh vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel või kulude jooksva katmisega (Riigikohtu

1. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 17.1 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (Riigikohtu
2. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13 teine lõik). Siiski tuleb eeldada lapsega seonduvate kulude kandmist vastavalt kohustatud vanema juures veedetud aja suhtele teise vanema juures veedetavale ajale. 5

§ 102

lg 2 kolmanda lause tähenduses ja ühtlasi alus mõista välja alammäärast väiksem elatis. 10.5. Vaidlust pole selles, et hageja kohta laekub emale lapsetoetus 60 eurot kuus. Kostja tugines sellele asjaolule. Ringkonnakohus järeldas eespool, et

§ 102lg 2 kohaldamise eeldus on täidetud.

Järelikult saab ka lapsetoetuse summaga elatise summa arvutamisel arvestada (vrd Riigikohtu

1. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13 kolmas lõik). 10.
2. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks võtta elatise summa määramisel arvesse kostja väidet töö kaotamise kohta. Vanemal on kohustus teenida piisavat sissetulekut, et tagada lastele ülalpidamine. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (Riigikohtu
3. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 20 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Seega on töökoha kaotus ainult üks asjaolu, mida saaks arvestada koos teistega hindamaks, kas kostja suudab teenida piisavat sissetulekut. Kostja ei toonud esile ega tõendanud takistusi uuesti tööle asuda. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja tõendi (dtl 290–291) kohaselt kaotas ta töö oma käitumise ja suhtumise tõttu. 10.
4. Samuti ei mõjuta elatise suurust kostja väited, et ta peab andma ülalpidamist nii oma Soomes elavale abikaasale kui ka teisele lapsele. 10.7.
5. Maakohus lahendas vaidluse tervikuna Eesti õiguse põhjal, sellele on ka mõlemad pooled viidanud. Eesti ja Soome on Euroopa Liidu liikmed, mistõttu tuleb kontrollida, kuidas määravad EL-i õigusaktid ülalpidamisasja suhtes kohaldatava õiguse. Vajadusel saab määrata kohaldatava õiguse ka rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) järgi, sest selle § 1 lg 1 kohaselt tuleb kohaldatav õigus leida viidatud seaduse järgi, kui vaidlusega seotud õigussuhetel on kokkupuude mitme riigi õigusega. 10.7.
6. REÕS § 61 sätestab, et perekonnasuhetest tulenevatele ülalpidamiskohustustele kohaldatakse ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse
7. aasta
8. oktoobri Haagi konventsiooni, mille artiklite 1 ja 4 järgi kohaldatakse ülalpidamiskohustustele õigustatud isiku alalise elukoha riigi õigust. Sama tuleneb nõukogu
9. detsembri
10. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes art-st
11. Seega tuleb hageja ülalpidamisnõudele kohaldada Eesti õigust, aga kostja Soomes elava abikaasa ja teise lapse ülalpidamisele Soome õigust. Neil kaalutlustel on ainetud kostja viited

sätetele seoses kostja kohustusega pidada ülal oma abikaasat. 6

§ 102

lg 2 teist ja neljandat lauset nii, et vanem peab ka rahvusvahelist puutumust omavate õigussuhete korral järgima oma vahendite ühetaolise kasutamise reeglit. Eespool p-s 10.3 märgitu kohaselt järeldub sellest reeglist, et kostjal on võimalik pidada kumbagi last ülal 375 euro ulatuses. Ringkonnakohus põhjendas p-s 10.6, et kostja võimalik vahepealne töökaotus seda järeldust ei mõjuta. 10.

1. Eelneva põhjal arvutab ringkonnakohus kostjalt hagejale makstava elatise igakuise makse suuruseks hagi esitamise ajal 220 eurot järgmiselt: - hageja vajadused on 540 eurot kuus, millest 60 euro on kaetud lapsetoetusega; vanemate kanda jäävat ülalpidamiskohustust 480 eurot (= 540 – 60) tuleb kostjal täita pooles ulatuses, st summas 240 eurot; 1 /12 ulatuses annab kostja hagejale ülalpidamist vahetult, st igakuiselt tuleb tasuda 220 eurot (= 11/12 × 240). 10.
2. Vastavalt TsMS § 459 lg-le 2 saab varasema kohtulahendiga määratud kohustuse suurust muuta alates uue hagi esitamise ajast, st
3. juulist
4. Elatis tuleb välja mõista hageja täisealiseks saamiseni.
5. Õige on hageja kaebuse väide, et maakohus ei põhjendanud, miks ei saa hageja nõuda kas kokku lepitud või kohtu tuvastatud suuruses elatise igakuise makse muutumist.

§ 101

lg 1 mõtte kohaselt peaks lapse ülalpidamiseks makstav elatis muutuma vähemalt sama suhtarvu võrra nagu muutub töötasu alammäär. Sama põhimõtet saab ja peab üldjuhul rakendama ka miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise korral. Ringkonnakohus põhjendas, miks on käesoleval juhul hagi esitamise aja seisuga elatise kuumakse suurus 220 eurot.

§ 101lg-s 1 viidatud töötasu alammäär oli sel ajal 540 eurot.

Sellest summast moodustab 220 eurot 11 /27 suuruse osa. Järelikult tuleb elatis välja mõista nii, et see ei osutu ka edaspidi väiksemaks kui 11/27 suurune osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

1. TsMS § 445 lg 1 alusel rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks, selles osas pole kostja vastuväiteid esitanud.
2. Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 7