Obsah (8)

§ 657§ 392§ 351§ 435§ 442§ 436§ 363§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-17

§ 657lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 20.

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§ 351

lg-st 1 tulenevalt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohtuotsuse saab

§ 435

lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis.

§ 442

lg 8 sätestab, et otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

§ 436

lg 4 järgi ei või otsust tehes kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.

1. Maakohus leidis, et vaidlusalused laenulepingud on tühised, kuna need on sõlmitud õigusnäivuse loomise eesmärgil ning raha ei ole tegelikkuses üle kantud laenuna. Maakohus märkis, et on eluliselt ebausutav ja majanduslikult ebamõistlik anda laenu isikule, kes seda tagastada ei suuda. Majandusaasta aruannetest ei nähtu, et hageja oleks laenu andnud ning hageja ei ole teinud usutavaks, et tal oli üldse raha, mida välja laenata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu järeldus laenulepingute näilikkuse kohta olulises osas põhjendamata ning tõenditega sidumata. Kolleegium märgib, et hageja esitas oma nõude tõendamiseks laenulepingud ning panga maksekorraldused raha ülekandmise kohta. Maakohus on jätnud need tõendid sisuliselt analüüsimata. Maakohus on otsuses märkinud, et hageja ei ole teinud usutavaks, et tal oli raha, mida laenata. Samas ei selgu maakohtu otsusest, miks selleks ei piisa maksekorraldustest, millest nähtuvalt tehti raha ülekanded hageja pangakontodelt. Kui maakohtu hinnangul sellest ei piisanud, siis tulnuks maakohtul anda hagejale võimalus esitada täiendavaid tõendeid. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsus on selles osas üllatuslik. Lisaks on maakohus leidnud, et hageja 2015.a ja 2016.a majandusaasta aruannetest ei nähtu laenu andmine, kuid on jätnud vastamata hageja väitele, et laenud on kajastatud 2015.a majandusaasta aruande lisas 7 ning 2016.a majandusaasta aruande lisas
2. Maakohus asus seisukohale, et tegelikkuses ei kantud raha üle laenuna, kuid on jätnud selle väite sisuliselt põhjendamata. Maakohtu otsusest ei selgu, mis põhjusel rahaülekanded tehti, kui neid ei tehtud laenulepingute alusel. Maakohus on küll viidanud, et hageja nõudeavalduse eesmärk oli mõjutada pankrotimenetlust ja saada varalist kasu, kuid maakohus ei ole põhjendanud, kuidas hageja saab varalist kasu olukorras, kus hageja poolt on rahaülekanded tehtud. Kostja taotles maakohtus oma vastuväidete tõendamiseks hageja seadusliku esindaja IM ning võlgniku endiste juhatuse liikmete MP ja AA ülekuulamist. Maakohus jättis taotluse 26.02.2019 määrusega rahuldamata põhjendusega, et asja lahendamiseks vajalikud asjaolud on piisavalt tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Nagu eelnevalt märgitud, ei selgu 5 ringkonnakohtu hinnangul maakohtu otsusest, kuidas tuleneb esitatud dokumentaalsetest tõenditest laenulepingute näilikkus.
3. Seonduvalt töövõtulepinguga märkis maakohus, et hageja poolt esitatud arved ja aktid ei tõenda töövõtulepingu sõlmimist ja täitmist. Tõenditest nähtuvalt on teostatud kanalisatsiooni, ventilatsiooni, veevarustuse ning projekteerimistöid, kuid neid töid ei saa planeerida ja teostada ilma vastava dokumentatsioonita. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole hagiavalduses välja toonud töövõtulepingu sisu, s.o milliseid töid, millises maksumuses ja milliseks tähtajaks pidi hageja tegema, samuti millised tööd on hageja teostanud ning milliste tööde eest on võlgnikul tasumata.

§ 363

lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagiavalduses välja tuua hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hageja on üksnes viidanud arvetele ja tehtud tööde aktidele. Ka maakohus ei ole töövõtulepingu asjaolusid välja selgitanud. Maakohus asus seisukohale, et arved ja aktid ei tõenda töövõtulepingu sõlmimist ja täitmist. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Hageja on esitanud tehtud tööde aktid. Maakohus ei ole selgitanud, miks tehtud tööde aktid ei tõenda tööde tegemist. Maakohus on üksnes viidanud, et kanalisatsiooni, ventilatsiooni, veevarustuse ning projekteerimistöid ei saa planeerida ja teostada ilma vastava dokumentatsioonita, kuid ei ole põhjendanud, mida ta täpselt peab silmas vastava dokumentatsiooni all ning miks on vaja tööde teostamist tõendada just nende tõenditega. Kui maakohus leidis, et käesoleval juhul eeldab töövõtulepingu sõlmimise ja täitmise tõendamine teatud konkreetsete tõendite esitamist, siis oleks maakohus pidanud andma hagejale võimaluse nende esitamiseks.

1. Maakohus märkis otsuses, et 02.10.2015 hüpoteegi seadmise lepingust ei nähtu, et selle lepinguga oleks seatud Tartus Võru 18-1 korteriomandile hüpoteek hageja kasuks. Hageja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et nimetatud korteriomandile seati hüpoteek hageja kasuks, kuid ta esitas maakohtule ekslikult teise lepingu. Tsiviilasjast nähtuvalt on maakohus esmakordselt 27.03.2019 kohtuistungil tõstatanud küsimuse 02.10.2015 lepinguga seonduvalt, kuid ei andnud hagejale võimalust välja selgitada hüpoteegi seadmisega seonduvad tõendid. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded.
2. Kuna maakohus jättis osaliselt välja selgitamata menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited ning jättis pooled ilma võimalusest esitada oma väidete kinnitamiseks tõendeid, samuti jättis kohus vastuvõetud tõendid olulises osas hindamata, siis tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid olukorras, kus maakohus on selle jätnud olulises ulatuses tegemata. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. 6
3. Hageja on apellatsioonkaebusele lisanud täiendavad tõendid. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis jääb tõendite vastuvõtmise küsimus maakohtu otsustada.
4. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 7