Obsah (8)

§ 199§ 266§ 201§ 328§ 121§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4555 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaid

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 4 aasta 8 kuu vangistusega;

§ 266

lg 2 p 1 järgi 6 kuu vangistusega;

§ 201

lg 2 p 1 järgi 8 kuu vangistusega;

§ 328

järgi 1 aasta vangistusega ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti A.

Matveevile liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 09.03.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 4 aastat 4 kuud 14 päeva vangistust, ning mõisteti A. Matveevile liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 4 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.03.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 10.11.
3. Viru Maakohtu 29.05.2020 määrusega jäeti A. Matveev ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
4. A. Matveev on ära kandnud üle 3 aasta 2 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku mõistetud 4 aasta 8 kuust karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
5. Karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval 11 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta viiendat korda. Korduv karistatus viitab sellele, et isikule ei ole varasemad karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesoleval juhul näitab toimepandud kuritegude rohkus ja isiku võrdlemisi noor iga seda, et kuritegude toimepanemine on muutunud isikul elustiiliks. Samuti on kuriteod muutunud raskemaks, lisandunud on vägivalla kasutamine. Kuritegude toimepanemisi soodustavad narkootikumide tarvitamine ja materiaalsed raskused. 2.
6. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on olnud hõivatud tööga koristajana AS EVT metallitsehhis, viibinud SRS osakonnas, läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, lisaks on ta osalenud koerateraapias ja AN tugigrupis, läbinud individuaalvestlused psühholoogiga ning asus õppima keevitaja erialal. Eeltoodu viitab sellele, et ta on vangistuses aktiivselt tegelenud narkosõltuvusega. 2.
7. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on kindel elukoht korteris, kus tema ema käesoleval ajal elab ning mis kuulub ema sõbrannale. Korteri omanikuga ühendust ei saadud, kuid ema sõnul on kinnipeetaval võimalik sinna elama asuda. Raund Ehitus OÜ on garanteerinud vabanemisel isikule töökoha, mis omakorda tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks isiklik töötasu ja kuritegelikul teel saadav tulu. Toimetulekut mõjutasid aga võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Tasumata nõudeid on kinnipeetaval üle 14 000 euro, mida ta enda sõnul on motiveeritud tasuma, kuid mis oluliselt mõjutavad tema toimetulekut vabaduses. Kuigi ema on nõus poega materiaalselt toetama ning tal on vabanemisel sissetulekuks ka isiklik töötasu, püsib risk, et sõltuvusainete tarvitama asumisel tekivad isikul taas majanduslikud raskused, mille ületamiseks võib ta toime panna uue kuriteo. Kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad. Kuna kuritegusid on ta toime pannud grupis, võib järeldada, et suhtlusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalse taustaga isikud ning grupis toimepandud kuriteod ühes sõltuvusprobleemiga viitavad isiku mõjutatavusele. Kinnipeetava enda sõnul ta kriminaalkorras karistatud inimestega ei suhtle. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Varavastased kuriteod on toime pannud rahaliste vahendite saamiseks, et soetada narkootikume ning vägivaldsed kuriteod on toime pannud just narkojoobes olles. Isik tunnistab narkosõltuvust ning on motiveeritud probleemiga tegelema. Samas on tegemist pikaaegse tarvitajaga, kes on ka varem vangistuses olles narkosõltuvusega tegelenud, kuid pole siiani tulemust andnud. 2.
8. Maakohtul puudus kindlus, et süüdimõistetu suudab edaspidi elada seaduskuulekat elu ning et just tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Varem on kinnipeetav olnud kriminaalhooldusel, kuid ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning sooritas uue kuriteo. Sõnades väljendab kinnipeetav motivatsiooni kuritegeliku käitumise muutmiseks, kuid korduv kuritegude toimepanemine seda ei kinnita. Maakohtu hinnangul on narkootikumide tarvitama asumine ja majanduslike raskuste tekkimine uue kuriteo toimepanemist soodustavateks teguriteks, mille tekkimist ei saa välistada ainuüksi isikule kontrollnõuete kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Määruskaebus
9. Viru Maakohtu 29.05.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Matveev, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada A. Matveev tingimisi ennetähtaegselt. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 2 Süüdimõistetu leiab, et maakohus on endaga vastuolus, sest suurim lõik kirjeldab süüdimõistetu positiivseid muutusi seoses iseloomu ja mõtteviisiga vangistuse jooksul. Süüdimõistetu kordab üle tema suhtes esinevad positiivsed asjaolud ning märgib, et on lõpetamas keevitaja eriala omandamist. Maakohtu väide, et A. Matveev ei ole muutunud ega hoidu kuritegude toimepanemisest on põhjendamatu ja vastuolus faktidega. Maakohus tugines sellele, et vangla ja prokurör ei toetanud süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, kuid Riigikohus jõudis järeldusele, et vangla seisukohta ei saa arvesse võtta, kuna vangla ei avalda riskihindamise metoodikat. Prokuratuur aga lihtsalt nõustub vanglaga. Maakohus on ignoreerinud ka elutingimusi peale vabanemist ning asjaolu, et süüdimõistetul on garanteeritud töökoht. Tal on elatis, perekond ning võlgade osas on jõudnud kohtutäituriga kokkuleppele. MTÜ Lunesti lubab süüdimõistetul osaleda tugiisiku teenuses, mis on välja töötatud narkootikumide tarvitajale/sõltuvusprobleemidega isikutele, mis välistab maakohtu argumendid seoses sõltuvusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus ei anna alust võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale asumiseks, mistõttu jääb see edutuks.
11. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohus antud asjas sellist rikkumist ei tuvastanud. Maakohus on A. Matveevi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjalikult käsitlenud. Süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks ei anna alust ka määruskaebus, kus sisuliselt korratakse üle maakohtu poolt arvestatud asjaolud, kuid palutakse anda nendele teine kaal. Süüdimõistetu leiab, et maakohus on lubamatult tuginenud vangla arvamusele ja sellega nõustuvale prokuröri arvamusele. Ringkonnakohtu hinnangul ajab süüdimõistetu segi vangla arvamuse ning riskiprotsentide arvestamise. Nimelt Riigikohtu lahendist asjas nr 1-09-14104 tuleneb, et esitatud riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Kriminaalasja materjali põhjal pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Metoodikat ja täpseid andmeid teadmata pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel järgiti metoodikat ja võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. Isegi kui kasutatud metoodika ja andmed oleksid teada, saaks riskihinnangut siiski kasutada vaid abistava teabena, sest hindamise tulem väljendub konkreetseid tegureid arvestavas statistilises tõenäosuses. Hinnang ei saa seisneda tõsikindlas teadmises, mis puudutab konkreetse isiku edasist käitumist. Oluline on märkida, et paljuski sõltub riskihindamise tulemus asjaoludest, mis võivad ajas muutuda. Asjaolude muutumise korral saab riski määra väljendada erinevalt, mis tähendab, et sellises olukorras ei vasta riskihinnang enam tegelikkusele. Seega ei ole maakohus põhjendatult sellele ka tuginenud. Seega see ei tähenda vangla subjektiivset arvamust, kas isik vabastada või mitte. Kohtul tuleb lähtuda siiski faktilistest asjaoludest. Küll tuleb nõustuda, et prokuröri ühelauseline seisukoht ei ole asjaolu, millega põhistada määrust. See ei ole põhjendatud seisukoht ning on raske hinnata, miks peaks süüdimõistetu vabastama – kas nõustutakse vangla seisukohaga, et mitte vabastada või millised argumente prokuratuur silmas peab. Prokuratuuri seisukoht täidab sellises juhul üksnes minimaalselt formaalset eeldust – tulenevalt KrMS § 432 3 lg-st 33 võib täitmiskohtuniku juures küsimuse läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta. Oma sisulist funktsiooni selline seisukoht ei täida, sest üksnes vabastada või mitte vabastada ei anna mingit põhistust. Seega puudub kaal sellel, et maakohtu määruses on välja toodud, et ka vangla ja prokurör ei toeta vabastamist. Kuna maakohus on analüüsinud süüdimõistetu suhtes muid

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid, siis ei omista ringkonnakohus selle väljatoomisele ka kaalu. Süüdimõistetu kordab üle maakohtu määruses arvestatud positiivsed asjaolud ning ülekordamine nendele asjaoludele täiendavat kaalu ei anna. Süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kõik tema varasemad lubadused on jäänud paljasõnaliseks ning korduvad karistused, sh vanglakaristused, on jäänud edutuks, seega on kohtul raske uskuda tema väidete paikapidavust. Ka asjaolu, et süüdimõistetu on varasemalt olnud kriminaalhooldusel ning see on ebaõnnestunud, ei lisa kindlust asjaolule, et käesoleval ajal oleks kriminaalhooldus sobiv vahend A. Matveevi puhul uute kuritegude riske maandama. Süüdimõistetu elutingimused ning võimalus töötada, ei erine suuresti varasemast olukorrast. Nii oli süüdimõistetul ka varasemalt olemas elukoht, kuid see ei hoidnud ära tema kuritegelikku käitumist. Enamgi veel, vangla iseloomustuse kohaselt pani süüdimõistetu toime kuriteo oma elukohas. Ka on süüdimõistetul olnud võimalus varasemalt töötada, mida ta on ka teinud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Vaatamata sellele ei ole see süüdimõistetut mõjutanud, sest ta on tegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning narkootikumide hankimise vajadusest tulenevalt. Lisaks on käitumine vangistuses üks asjaoludest, mida tuleb arvestada ennetähtaegsel vabastamisel, kuid see ei ole ainuke asjaolu ning see tuleneb selgelt

§ 76lg-st 4.

Lisaks tuleb viidatud sättes toodud asjaolusid analüüsida kogumis. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on olnud pikaaegne narkootikumide tarvitaja, ta on sotsiaalprogramme läbinud ka varasemate vangistuste jooksul, puudub veendumus, et just käesoleva vangistuse ajal ja läbi võimaluse, et vabaduses on võimalik saada abi tugiisikult, oleks süüdimõistetu soov narkootikumidest loobuda edukas. Määruskaebus jääb edutuks. 6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 29.05.2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4