Obsah (7)

§ 152§ 43§ 104§ 108§ 101§ 109§ 253

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1992 Määruse kuupäev 14. mai 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Eve Turvase, Toivo Turvase, Valter Kaursoni, Rein Tiituse, Heli Kaasiku, Külli Pärkso

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

1. Kohtu menetluses on kaebajate nõuded Võru Vallavalitsuse
2. novembri
3. a korralduse nr 490 ja
4. detsembri
5. a korralduse nr 569 ning projekteerimistingimuste nr 1711802/07083 ja ehitusloa nr 1712271/40895 tühistamiseks.
6. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt tunnistati vaidlusalused
7. detsembri
8. a korraldus nr 569 kehtetuks Võru Vallavalitsuse
9. detsembri
10. a korraldusega nr 815 (dtl-d 16871691) ja ehitusluba nr 1712271/40895 kehtetuks Võru Vallavalitsuse
11. märtsi
12. a korraldusega nr 133 (dtl-d 1423-1425). Võru Vallavalitsuse
13. novembri
14. a korraldust nr 490 muudeti
15. mai
16. a korraldusega nr 269 (dtl-d 1520-1524) ning projekteerimistingimuste nr 1711802/07083 asemel anti välja uued projekteerimistingimused nr 1911802/03443 (dtl-d 1515-1516). Võru vald on
17. märtsil 2020 edastanud kohtule Võru Vallavalitsuse
18. märtsi
19. a korralduse nr 164 (dtl 1708-1712), millega on kehtetuks tunnistatud Võru Vallavalitsuse
20. novembri
21. a korraldus nr 490, Võru Vallavalitsuse
22. mai
23. a korraldus nr 269 ning ehitisregistris Võru Vallavalitsuse poolt
24. mail 2019 väljastatud uuendatud projekteerimistingimused nr 1911802/
26. Võttes arvesse, et eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud ehitusluba ja projekteerimistingimused kehtetuks tunnistatud, leiab kohus, et kaebuse eesmärk on käesolevaks hetkeks saavutatud. Et kehtetuks on tunnistatud ka projekteerimistingimused nr 1911802/03443 ning selle aluseks olnud
27. mai
28. a korraldus nr 269, puudub praegusel juhul vajadus menetleda kaebajate I-VII, IX ja X
29. jaanuari
30. a kaebuse muutmise taotlust.
31. Seega ei ole menetluse jätkamine maaüksuse Pärna tee 7 suhtes väljastatud ehitusloa ja projekteerimistingimuste tühistamise nõudes kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et kaebajad ei ole taotlenud kohtult tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt

§ 152

lg-le 2, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud. 17.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

Et käesoleval juhul kuulub menetlus lõpetamisele

§ 152

lg 1 p 4 alusel, siis tuleb kaebajatele tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Kohus palub kaebajatel esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu kaebajad soovivad 3 riigilõivu tagastamist. Kohus lisab, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (RLS § 12 lg 1 ls 2). 18.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

1. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus vaidlustatud ehitusloa ja projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamised oleksid tingitud kaebuste esitamisest halduskohtule.
2. Haldusasja materjalidest nähtuvalt tingis Pärna tee 7 maaüksusele väljastatud ehitusloa ja projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamised ennekõike uuendatud menetluse käigus kolmanda isiku tegevusetus ehitusprojektis esinenud puuduste kõrvaldamisel, kusjuures menetluste uuendamine oli omakorda ajendatud riikliku järelevalvemenetluse tulemuste kinnitamisest
3. veebruaril
4. Seejuures väljendas vastustaja tekkinud kahtlust kolmandale isikule väljastatud ehitusloa õiguspärasuse osas juba
5. oktoobril 2018, s.o enne halduskohtusse esimese kaebuse saabumist, mil Võru vald tegi märgukirjad kolmandale isikule (nr 7-6/3873) ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (nr 7-6/3870). Samuti võeti otsus Pärna tee 7 maaüksusele väljastatud korralduste osas järelevalvemenetluse algatamiseks vastu Võru Vallavalitsuse
6. oktoobri
7. a istungil ehk enne
8. oktoobri
9. a kohtumääruse kättesaamist, millest vastustaja sai kohtu kaudu teada kaebuste esitamisest. Kuivõrd

§ 108

lg 6 kohaselt peab kohus hindama, kas haldusakti kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest, mitte aga kaebaja kavatsusest pöörduda kohtusse ega enne kohtusse pöördumist kaebaja poolt vastustaja tähelepanu juhtimisest, ning antud juhul ei ole Võru vald tunnistanud haldusakte kehtetuks põhjendusel, et haldusorgan on nõustunud kaebusega, vaid kehtetuks tunnistamise tingis riikliku järelevalve tulemused ja kolmanda isiku tegevusetus uuendatud menetluses, leiab kohus, et kaebajate menetluskulud (v.a asjas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivud) jäävad nende endi kanda. 21. Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108

lg 4).

§ 108

lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuna kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel ja kohus lõpetas asja menetluse, kuuluvad kolmanda isiku menetluskulud

§ 108

lg-test 4, 6 ja 8 tulenevalt kandmisele kaebajate poolt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a määrus asjas nr 3-19-2125, p 16).
3. Kolmas isik on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 10 141,4 eurot (käibemaksuga), mis seisneb õigusabikuludes vastavalt Advokaadibüroo Sorainen AS arvetele. Kohtule esitatud taotluses on rõhutatud, et kolmandale isikule osutati kokku õigusabi 48,8 tunni ulatuses. Teenust osutasid vandeadvokaadid Allar Jõks ja Maria Pihlak keskmise tunnitasuga 173,15 eurot. Õigusabiteenusele lisanduvad õigusabi osutamisega otseselt seonduvad kulud summas 2 eurot (elektroonilise äriregistri päring). Kolmandale isikule on tasumiseks esitatud arved kogusummas 8451,50 eurot (ilma käibemaksuta). 23.

§ 101

lg-st 1 ja § 103 lg 1 p-st 1 nähtuvalt kuuluvad menetluskulude hulka menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 108

lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 109

lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 4

1. Kohus võtab väljamõistetavate menetluskulude suuruse määramisel arvesse, et praegust haldusasja on menetletud üksnes kirjalikus menetluses ning kolmanda isiku esindajad on kohtule esitatud arvel nr 3464/18EE menetluskuluna märgitud muuhulgas kulu lisade komplekteerimise eest, mis on aga põhjendamatu, kuna see ei nõua erialaseid teadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata. Samas peab kohus vajalikuks lähtuda viimase aja kohtupraktikas rõhutatud keskmisest õigusabi tunnihinnast, milleks on ca 150 eurot tunnis (lisandub käibemaks) (vt nt Riigikohtu
2. mai
3. a otsus nr 2-16-8344, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a määrus nr 3-19-457, p 42) ning asjaolust, et kolmandale isikule on arved tasumiseks esitatud ilma käibemaksuta summas 8451,50 eurot. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kaebajatel ei olnud võimalik sellises mahus menetluskulude tekkimist ette näha ning menetluskulude väljamõistmine ulatuses, mille on kolmas isik oma esindajatele tasunud, oleks kaebajate suhtes äärmiselt ebaõiglane. Seda eelkõige põhjusel, et vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine oli tingitud nii vastustaja vigadest haldusmenetluses, mis tingis järelevalvemenetluse algatamise, kui ka kolmanda isiku tegevusetusest uuendatud menetluses. Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust ning kohtule esitatud seisukohti on õigusabi osutamise tundide arv küll põhjendatud, kuid eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ning muuhulgas silmas pidades põhimõtet, mille kohaselt ei tohi õigusabikulude väljamõistmine liigselt piirata isiku kaebeõigust, tuleb kaebajatelt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulude suurust summas 1000 eurot (ilma käibemaksuta). 25.

§ 253

lg 3 ls 1 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Et kohus peatas

1. oktoobri
2. a määrusega esialgse õiguskaitse korras Võru Vallavalitsuse
3. detsembri
4. a ehitusloa nr 1712271/40895 täitmise kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, tühistab kohus

§ 253lg-st 1 tulenevalt eelnimetatud esialgse õiguskaitse.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik Kohtumäärust on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2020 määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2020 määruse resolutsioon:

1. Tagastada kaebajatele määruskaebuse lisa 1-l lehel.
2. Rahuldada kaebajate määruskaebuse alternatiivne taotlus. Tühistada Tartu Halduskohtu 14.05.
3. a määruse p 3 ning teha uus määrus, millega jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4. Jätta kolmanda isiku määruskaebus rahuldamata.
5. Jätta menetlusosaliste määruskaebemenetluses kantud menetluskulud nende endi kanda.
6. Tagastada kaebajate määruskaebuselt 29.05.2020 enamtasutud riigilõiv summas 135 eurot SA Keskkonnaõiguse Keskus arvelduskontole nr EE172200221038694597 Swedbank AS-s. 5