← Eesti

2-20-4202/11

Obsah (6)§ 181§ 667§ 363§ 3401§ 371§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-4202 Tsiviilasi Tiit Vaarman

) § 372 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuna esitatud hagiavalduse ja tõendite alusel ei saa eeldada, et hagi menetlemine võiks olla edukas. Hagiavalduses esinevad vead. Hageja mõtteviis ja nõude kujundamine ei ole kontrollitav. Hageja ei ole suutnud välja tuua, mida ta kostjale ette heidab ehk mida tema arvates kostja tegi valesti või jättis tegemata ning millel hageja nõue põhineb. Hagi ese ja alus on välja toomata. Hagi käiguta jätmisega hageja ilmselt ei suuda hagiavalduses esinevaid puudusi kõrvaldada. Hagejale õigusabi andmisega ei ole võimalik asja mõistliku aja jooksul edasi menetleda, kuna hagiavaldusele lisatud tõendite kontrollimiseks päringute tegemine ning nende analüüsimine õigusabi osutaja poolt võtab mitu kuud, mistõttu ei ole otstarbekas asja kohtumenetluse jätkamine.

§ 181

lg 1 p 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale siis, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seoses hagi perspektiivituse tõttu menetlusse võtmisest keeldumisega jätab kohus hageja õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kohus selgitas, et hagejal on õigus taotleda hagiavalduse koostamiseks menetluse välist riigi õigusabi, s.o õigusalast nõustamist, esindamist ja õigusdokumendi koostamist. Riigi õigusabi osutava advokaadi vahendusel saab hageja pärast esitada avalduse kas maa- või halduskohtule. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. T. Vaarmann esitas Viru Maakohtu
  2. aprilli 2020 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt soovib T. Vaarmann maakohtu määruse tühistamist ning tema hagi menetlemist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et esitatud hagi Kadrina Vallavalitsuse vastu, kes on hagejat põhjendamatult jooksutanud ja mõnitanud ning hagejalt välja petnud 201 751,45 eurot, millele lisanduvad sotsiaalmaks 59 959,50 eurot ja makse hageja vabatahtlikku pensionisambasse 18 169,55 eurot, on edutu. Kirjalik menetlus on seadusega keelatud ning kohtu põhjendused on valed. Hagiavalduses on olemas hageja selgelt väljendatud nõue: mõista Kadrina Vallavalitsuselt hageja kasuks välja 201 751,45 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 59 959,50 eurot ja makse hageja vabatahtlikku pensionisambasse 18 169,55 eurot. Kõik faktilised asjaolud on hagiavalduse p-s 1 toodud ning

, TsÜS, VÕS ja PKS sätted loetletud. Vajalikud tunnistused ja tõendid on hagiavaldusele lisatud. Lisatud kirjalikud tunnistused näitavad, et vallavalitsus rikkus raskelt hageja Eesti Vabariigi kodaniku õigusi hageja vanavanemate XXXX talu taastamisel. Selle asemel, et hagejat moraalselt ja rahaliselt aidata, tegi vallavalitsus koostöös Nordpangaga tühjaks hageja Hansapanga, Ühispanga ja Swedbanki arved ning jooksutas ja mõnitas hagejat üheksa aastat; 2) on hageja esitanud korrektselt täidetud vormikohase taotluse, kus ta soovib riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Hageja kahe kuu sissetulek jääb 2 tunduvalt alla advokaadi teenustasudele. Eesti kohtu kodukorra järgi tuleb hagi ja riigi õigusabi taotlus esitada koos. Riigi õigusabi ei saa taotleda enne hagi koostamist ja kohtule esitamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning asi saata maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et T. Vaarmanni poolt esitatud hagi ei vasta

§ 363lg-s 1 ettenähtud nõuetele ning seda ei ole võimalik menetleda.

Samas on maakohus ennatlikult leidnud, et hagiavalduse käiguta jätmisega ei ole ilmselt võimalik puuduseid kõrvaldada.

§ 3401

lg 1 sätestab, et kui kohtule esitatud hagiavaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, peab kohus määrama tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Praegusel juhul ei nähtu maakohtu määrusest, et T. Vaarmanni esitatud hagiavalduse puuduseid ei oleks võimalik kõrvaldada. Seetõttu on maakohus põhjendamatult keeldunud

§ 371

lg 2 p 2 (maakohtu määruses ekslikult märgitud § 372 lg 2 p 2) alusel hagiavaldust menetlusse võtmast. Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks lahend nr 3-2-1-16-15, p 14) samuti rõhutanud, et kui tegemist on kõrvaldatava puudusega, tuleb menetlusosalist sellest informeerida ja anda tähtaeg selle kõrvaldamiseks. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel peab maakohus ühtlasi lahendama hageja riigi õigusabi taotluse. 6.

§ 150lg 1 p 5 alusel on T.

Vaarmannil õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.