← Eesti

2-19-111323/24

Obsah (25)§ 5§ 657§ 651§ 456§ 230§ 238§ 333§ 229§ 438§ 328§ 236§ 3401§ 436§ 38§ 41§ 237§ 403§ 405§ 639§ 355§ 221§ 226§ 227§ 634§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-111323 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2020, Tartu Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parr

) § 367 alusel arvestas kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Kostja palub
  2. veebruaril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 5.
  3. Kostja hinnangul ei hinnanud maakohus kostja piiratud teovõimet. Kohtule olid esitatud kõik piiratud teovõimet tõendavad tõendid, kuid kohus otsustas kohtuotsuses tõendeid mitte välja nõuda ning kasutas andmeid, mille kogumist kostja ei olnud soovinud– KIS-i andmed tsiviilasjades nr 2-19-4321 ja 2-18-
  4. Kostja esitas
  5. detsembril 2019 taotluse lisada tõendina asja juurde kriminaalasjas teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi osa. Kohus jättis taotluse rahuldamata pea kuu aega hiljem,
  6. jaanuaril
  7. Kuivõrd tähtaeg tõendite ja seisukohtade esitamiseks lõppes
  8. jaanuaril
  9. a, ei olnud kostjal võimalik siis enam muid tõendeid lisada. Küll aga on kohus arvestanud tõendina hageja
  10. jaanuaril 2020 esitatud tõendit. Selliselt on kohus käitunud erapoolikult, jättes kostja ilma oma väidete tõendamise võimalusest. Kostja süüdivust on ainuüksi
  11. a jooksul hinnatud kolmes kohtuasjas ja kohtule esitatud kostja esindaja kirjas kohtule olid välja toodud ka konkreetsed asja numbrid ja viited. Kohtul oli võimalik nimetatud kohtuasjadega tutvuda, kuid on otsustanud seda mitte teha. Selle asemel on kohus kasutanud andmeid tsiviilasjadest, mille põhjal on järeldanud, et avaldaja on süüdiv. Kohus on valesti hinnanud kriminaalasjas nr 1-19-6046 tehtud otsust. Kohtu väide, et kohtupsühhiaatriline ekspertiis kriminaalasjas ei tõenda teovõime puudumist, on väär Kohus ei ole põhjendanud, milliste asjaolude pinnalt teovõime puudumist saaks siis hinnata. Kohus ei võtnud nimetatud kriminaalasja eksperdi seisukohta tõendina 6

(13)käesolevasse menetlusse. Kohus on põhjendanud tõendite kogumise taotlust rahuldamata jättes, et ekspertiisi asjaolusid nähtavaks mitte tehes ei saa teine pool anda neile hinnangut. Avaldaja leiab, et kohtul endal ei olnud siiski keelatud ekspertiisi asjaoludega tutvuda ning hinnata, kas nimetatud tõend kinnitab piiratud süüdivust või mitte. Kohus oleks saanud menetluse peatada kuni eestkostemenetluse lõpuni, kuid kohus seda ei teinud. Kostja oli kohtule andnud teada, et kostja eestkoste seadmise osas toimub istung
  1. veebruaril
  2. 5.
  3. Kostja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et liitumisleping on tühine TsÜS § 84 lg 1 alusel, kuna kostja ei olnud võimeline adekvaatselt aru saama oma tegudest ja ei olnud võimeline oma tegusid juhtima – kostjal esines lepingu sõlmimise ajal piiratud süüdivus, kuivõrd seoses psüühikahäirega ei olnud ta võimeline oma tegudest aru saama. Kostjale on tehtud erinevates kohtumenetlustes kokku kolm kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, viimane eestkostemenetluse asjas
  4. jaanuaril
  6. juunil 2019 asjas nr 1-18-7417 tehtud määruses on kohus leidnud, et veebruaris ja märtsis 2019 oli kostja süüdimatus seisundis. Kostja hinnangul saab eeldada, et neli kuud enne (oktoobris 2018) ei olnud kostja vaimne seisund nimetatud perioodist erinev.
  7. veebruaril 2020 tsiviilasjas 2-19-18319 tehtud kohtumäärusega on kostja eestkostjaks määratud K.O.. Asjaolust, et eestkoste seadmise põhjuseks on kostja psüühikahäire ning piiratud süüdivus, saab järeldada, psüühikahäire ei tekkinud alles eestkoste seadmise menetluse raames, vaid tegemist on pikaajalise terviseprobleemiga, mille puhul eestkoste seadmine on viimaseks abinõuks. Kuna kohtupsühhiaatriline ekspertiis tehakse pärast probleemide tekkimist, siis pool aastat ja isegi veelgi varem tehtud tehingut saab pidada viidatud ekspertiisiga kaetuks. Psühhiaatrilist abi ja sh ka sundravi on kostja vajanud juba enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist. 5.
  8. Maakohus on leidnud, et nõude loovutamine on toimunud seoses kohtumenetlusega. Kuivõrd kostja ei olnud oma psüühilise seisundi tõttu võimeline aru saama kohtumenetlusega seonduvatest asjaoludest, siis nõude loovutamisest saab rääkida alles hetkest, kui kaasati kostja esindaja K.O..
  9. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et kohus lahendas õigesti kostja taotluse tõendi kogumiseks. Kohus on
  10. jaanuari
  11. a määruses piisavalt põhjendanud, miks kohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Taotlust rahuldamata jättes ei käitunud kohus erapoolikult ega jätnud kostjat ilma piiratud teovõime tõendamise võimalusest.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus oleks saanud menetluse peatada, kuid samas ei ole kostja ise taotlenud maakohtus menetluse peatamist. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tehingu tegemise ajal 29. oktoobril 2018 oli kostja teovõime TsÜS § 8 lg 2 mõttes piiratud sellises ulatuses, mis mõjutas tema poolt tehtud tehingu kehtivust. Selliseid tõendeid ei ole kostja esitanud ka 7

(13)apellatsioonimenetluses. Tehingu tegemise ajal ei olnud kostja teovõimet kohtulikult piiratud. Järelikult oli kostja teovõimeline. Hageja ei nõustu kostja nõude loovutamist puudutavate vastuväidetega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu

§ 657

lg 1 p 3 alusel vaidlustatud osas tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 8.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonimenetluse esemeks on hageja nõuded osaliselt. Maakohus on rahuldanud hagi osaliselt ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 399 eurot, intressi 28 eurot 32 senti ja põhivõlalt (399 eurolt) alates 30. oktoobrist 2019 arvestatud viivise, sh edasiulatuva viivise. Muus osas jättis kohus hageja nõuded rahuldamata. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas. Eelnevat arvestades on maakohtu otsus

§ 456

lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus jättis hageja põhinõude ning intressi- ja viivisenõuded rahuldamata.

  1. Maakohus on
  2. detsembri
  3. a määruses (määruses on ekslikult märgitud kuupäevaks
  4. detsember 2019; dtl-d 95–98) pooltele iseenesest õigesti selgitanud, et

§ 230

lg 1 kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama oma väiteid ja vastuväiteid, millele ta tugineb. Sellest tulenevalt peab kostja tehingu tühisusele tuginedes tõendama, et tal oli tehingu tegemise ajal piiratud teovõime ehk et vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei olnud ta suuteline kestvalt oma tegudest aru saama või neid juhtima. TsÜS § 8 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on TsÜS § 8 lg 2 teise lause järgi alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama lõike kolmanda lause kohaselt mõjutab täisealise isiku piiratud teovõime isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Üksnes juhul, kui isikule on määratud kohtu poolt eestkostja, eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud (TsÜS § 8 lg 3). Kostja ei ole väitnud ning maakohus ei ole tuvastanud, et liitumislepingu sõlmimise ajal olnuks talle määratud eestkostja. Alles 18. veebruari 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18319 on kostja eestkostjaks määratud K.O. (määrus on KIS-i andmete põhjal jõustunud). 10. Samas on maakohus jätnud nõuetekohaselt põhjendamata (

§ 238lg 4, § 463 lg 1) 15.

jaanuari

  1. a määruse (dtl-d 126–128), millega kohus jättis rahuldamata kostja poolt
  2. detsembril 2019 esitatud tõendi kogumise taotluse ning ei võtnud tõendina tsiviilasja materjalide juurde kriminaalasjas nr 1-19-6046 kostjale teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti. Ringkonnakohus leiab, et määruses esitatud põhjendustel ei olnud alust jätta kostja tõendi kogumise taotlust rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul saab kostja sellele maakohtu minetusele apellatsioonkaebuses 8

(13)tugineda, kuna kaebus on rikkumisele järgnev esimene kostja esitatud menetlusdokument (

§ 333lg-d 2 ja 3; § 652 lg 6).

Pärast kostja taotluse lahendamist

  1. jaanuari 2020.a määrusega ei andnud maakohus pooltele lisatähtaegu seisukohtade, tõendite vms esitamiseks ning tegi
  2. veebruaril 2020 asjas otsuse. 10.1.

§ 229

lg 1 esimesest lausest tulenevalt võivad hagimenetluses tõenditeks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.

§ 238

lg 1 järgi peab kohus võtma vastu sellise tõendi ja korraldama selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Tõendeid hindab kohus otsuse tegemisel (

§ 438lg 1).

Maakohus on

  1. jaanuari
  2. a määruses tõendi kogumise taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud sellega, et kriminaalasjas
  3. juunil 2019 tehtud ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusega ei saa tõendada kostja teovõime piiratust liitumislepingu sõlmimise ajal
  4. oktoobril
  5. Maakohtu hinnangul ei ole esiteks teada, millise tõendamist vajava asjaolu kindlakstegemiseks on kriminaalasjas ekspert arvamuse andnud. Kui eksperdi arvamus on antud isiku süüvõime ja karistuse kandmise võime kindlakstegemiseks, siis ei tõenda see tehingute tegemise võime puudumist ja seda veel tagasiulatuvalt. Kohus leidis samuti, et kuna kostja ei soovi taotletava ekspertiisiakti nähtavaks tegemist tervikuna, ei ole see tsiviilasjas tõendina kasutatav. Poolel peab olema võimalik vastaspoole esitatud tõendi kohta esitada oma seisukoht. Kui tõendit vastaspoolele täies osas nähtavaks ei tehta, siis kaotab pool võimaluse esitada sellele oma seisukoha ja vastuväited. Samuti ei ole võimalik selliselt hinnata tõendi tõendamisväärtust. Ringkonnakohtu hinnangul võib viidatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt sisaldada infot asja õigeks lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ning aidata kindlaks teha kostja teovõime ulatust liitumislepingu sõlmimise ajal. Vähemalt ei ole käesoleva asja materjalide põhjal seni alust arvata vastupidist. Isegi kui ekspertiisiaktaktist eraldi võetuna ei oleks kohtul võimalik asjakohaseid järeldusi teha, võiks see põhimõtteliselt tõendada kostja väiteid koos muude kohtu ette toodud asjaoludega, nt psühhiaatriliste probleemide ilmnemise aeg, kostjal diagnoositud haigus, selle avaldumise vormid, varasem ravi jms. Senises menetluses esitatu põhjal on kostja teovõimet piirav haigus olnud pikaajaline ning kostja tervislik seisund juunis 2019 ja oktoobris 2018 ei pruukinud olla oluliselt erinev. 10.
  6. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kohus küsinud hagejalt kostja
  7. detsembri
  8. a taotluse osas ka seisukohta, millega on rikkunud

§ 328lg-s 2 sätestatut.

See minetus eraldi võetuna ei ole praegusel juhul siiski menetlusnormi oluline rikkumine. 10.

  1. Juhul kui maakohus leidis, et kostja
  2. detsembri
  3. a taotlus tõendi kogumiseks oli ebaselge või puudulikult põhjendatud (

§ 236

lg-d 2 ja 3), tulnuks jätta see

§ 3401lg 1 alusel esmalt käiguta ning anda kostjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Kohus pidanuks arvestama, et kostjal oli küll maakohtu menetluses esindaja (K.O.), kuid asja materjalidest ei nähtu, et esindajal oleks õigusalased teadmised (mh teadmised menetlusõigusest). 10.

  1. Maakohus on
  2. jaanuari
  3. a määruses iseenesest õigesti märkinud, et poolel peab olema võimalik esitada vastaspoole esitatud tõendi kohta oma seisukoht. Ekslik on kostja arusaam, nagu ei tohtinuks maakohus ekspertiisi asjaolusid hagejale nähtavaks teha, aga võinuks ise ekspertiisi asjaoludega tutvuda ning selle põhjal hinnata, kas nimetatud 9

(13)tõend kinnitab kostja piiratud teovõimet või mitte.

§ 436

lg 3 järgi võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Samas ei andnud see kostja soov siiski alust jätta tõendi kogumise taotlust rahuldamata. Kohus võib

§ 38

lg 1 p-de 3 ja 5 alusel menetluse või selle osa kinnikseks kuulutada mh menetlusosalise eraelu kaitseks ning alaealise või vaimse puudega isiku huvides. Lisaks võib kohus

§ 41

lg 3 järgi kohustada menetlusosalisi asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui menetlus ei ole kinniseks kuulutatud. Nimetatut tulnuks kohtul pooltele selgitada.

  1. Kostja
  2. detsembril 2019 esitatud tõendi kogumise taotluse rahuldamata jätmine võis ringkonnakohtu hinnangul mõjutada asja lahendust ning tuua vähemalt osaliselt kaasa hagi põhjendamatu rahuldamise. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada.
  3. Lisaks eelnevale on oluline, et maakohus on käesoleva asja lahendanud kirjalikus menetluses. Kirjaliku menetluse on maakohus määranud ülalviidatud
  4. detsembri
  5. a määrusega. Maakohus ei ole toonud kõnealuses määruses ega muus dokumendis selgelt esile, millal lõpeb asjas eelmenetlus ning kas ja milliseid asjaolusid ja tõendeid saavad pooled veel esitada tähtaja jooksul, mille kohus viidatud määruses andis. Maakohus ei ole andnud pooltele tõendite esitamiseks lõplikku tähtaega (

§ 237lg 1).

12.

  2. detsembri
  3. a määruses on maakohus eelduslikult andnud pooltele

§ 403

lg-s 1 nimetatud tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks, kuid selle tähtaja jooksul pooled üldjuhul kohtule enam tõendeid esitada ei saa. Välistatud ei ole küll poole tõenduslike taotluste menetlemine

§-s 331 sätestatud korras. Eelmärgitust järelduvalt ei ole maakohtus täitnud selgitamiskohustust õigeaegselt, s.o eelmenetluses. Ringkonnakohus rõhutab, et kirjalikus menetluses peab kohus hoolikalt selgeks tegema, mis tähendusega tähtaegu ta pooltele annab ning millal saab eelmenetluse lugeda lõppenuks (vt nt Riigikohtu 20. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1601, p 14 koos selles viidatud praktikaga). 12.2. Käesolevas asjas võis kohus iseenesest kaaluda menetluslike lihtsustuste tegemist (

§ 405

lg 1), kuid sellisel juhul tulnuks valitud lihtsustusi pooltele aegsasti selgitada (vt nt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, p 11). Maakohus ei ole seda teinud. Hagi menetlusse võtmise määruses on üksnes refereeritud

§ 405sisu.

12.

  1. Eelmärgitut arvestades võis kostjale jääda arusaamatuks, et pärast
  2. detsembri
  3. a kohtumäärusega antud tähtaja (14 päeva määruse kättesaamisest) lõppu ei ole tal võimalik enam tõendeid esitada ega tõendite kogumist taotleda.
  4. Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks. 10

(13)
  1. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus läbi viima nõuetekohase eelmenetluse ning lahendama nii hageja
  2. detsembri 2019 taotluse kui ka tsiviilasja tervikuna, lähtudes käesolevas otsuses esitatud seisukohtadest. Ringkonnakohus märgib, et

§ 405

lg 1 p 8 järgi on kohtul käesolevas asjas õigus koguda tõendeid ka omal algatusel (kui kohus seda põhjendatuks peab). 15. Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele lisab ringkonnakohus järgmist. 15.1.

§ 5lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel.

Juba viidatud

§ 436

lg 3 järgi võib kohus tugineda otsust tehes üksnes sellistele asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Sama paragrahvi lõike 4 esimese lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et pooled oleksid menetluses tuginenud tsiviilasjades nr 2-18-2784 ja nr 2-19-4321 toimunud menetlustele ning nendes asjades tehtud lahenditele. Samuti ei ole maakohus viidatud kohtuasjade menetlustega seonduvaid asjaolusid pooltega käesolevas asjas arutanud. Seetõttu on maakohus vaidlustatud otsuses lubamatult tuginenud tsiviilasjades nr 2-18-2784 ja nr 2-19-4321 toimunud menetlustega seotud asjaoludele ning teinud selles osas üllatava lahendi. 15.2. Samuti on vaidlustatud otsuses nõuetekohaselt põhjendamata (

§ 436

; § 442 lg 8) järeldus, mille kohaselt ei saa kriminaalasjas nr 1-19-6046 kostja suhtes teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi tulemusena antud eksperdi arvamus tõendada seda, et kostja teovõime oli käesolevas asjas vaidluse all oleva tehingu tegemise ajal piiratud ulatuses, mis mõjutas tema poolt tehtud tehingu kehtivust. Kuivõrd maakohus jättis nimetatud kriminaalasjas tehtud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti käesoleva asja materjalide juurde võtmata, ei saanud maakohus seda (kui tõendit) otsuse tegemisel hinnata. 15.3. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus hinnanud valesti kriminaalasjas nr 1-19-6046 tehtud otsust. Seda otsust käesoleva asja materjalide hulgas ei ole ning maakohus pole seda lahendit vaidlustatud otsuses hinnanud. 15.4.

§ 436

lg 2 esimese lause kohaselt (koosmõjus

§ 639

lg-ga 1) saab ka ringkonnakohus rajada otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Seega saab kohus tõendeid hinnata vaid siis, kui need on menetluses esitatud ning asja materjalide juurde võetud. Käesolevas asjas on maakohus keeldunud kriminaalasjas nr 1-19-6046 tehtud kohtupsühhiaatriline ekspertiis akti kui tõendi kogumisest ning apellatsioonimenetluses ei ole selle akti vastuvõtmist ega kogumist kohtult taotletud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik väidetavat ekspertiisi akti kui tõendit hinnata ega sellega asja lahendamisel arvestada. 15.

  1. Maakohus ei ole iseenesest ületanud oma pädevuse piire. Täisealise isiku teovõime (TsÜS § 8) hindamine on kohtu ülesanne. Seda saab kohus teha asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal, millest nähtub info võimaliku psüühikahäire kohta, samuti isiku võime kohta oma tegudest aru saada ja neid juhtida. 15.
  2. Kostja heidab maakohtule ette hageja poolt
  3. jaanuaril 2020 (s.o hilinenult) esitatud tõendite vastuvõtmist ja arvestamist. Ringkonnakohus ei tähelda, et hageja oleks 11

(13)koos
  1. jaanuari
  2. a menetlusdokumendiga esitanud uusi tõendeid. Sellel kuupäeval esitatud menetlusdokumendis on hageja selgitanud eelkõige Tele2-e poolt kostjale saadetud arvete elektroonilise edastamisega seonduvat. Need tõenduslikud aspektid ei puuduta apellatsioonimenetluses vaidluse all olevat nõude osa. Liiatigi ei ole kostja vähemalt apellatsioonimenetluses vaidlustanud asjaolu, et tema liitumislepingust tulenevad kohustused (põhikohustuse osas) on jäänud täitmata. 15.
  3. Samuti ei ole põhjendatud nõude loovutamist puudutavad apellatsioonkaebuse väited. Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170 järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust arvata, et maakohus oleks eksinud selle sätte kohaldamisel. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks liitumislepingust tulenevaid rahalisi kohustusi Tele2-le (osaliselt) täitnud. Seetõttu ei ole asja lahendamise seisukohalt määrav, kas lugeda loovutamine toimunuks alates hetkest, kui sellest teatati kostjale endale või kostja esindajale. Samuti ei ole määravat tähtsust nõude loovutuse tegelikul toimumisel ja kehtivusel (hageja ja Tele2-e vahelistes suhetes). 15.
  4. Menetluse peatamist ei ole käesolevas tsiviilasjas kumbki poolt maakohtu menetluses taotlenud. Kohus oleks saanud menetluse

§ 355

või § 356 lg 1 alusel ka omal algatusel peatada, kuid see on siiski kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda. Kuivõrd kostjat esindas ka maakohtu menetluses volikirja alusel K.O., kes on hiljem määratud kostja eestkostjaks, ei ole alust arvata, et menetluse peatamata jätmine võinuks iseenesest tuua kaasa ebaõige lahendi. 15.9. Ringkonnakohtule 8. mail 2020 esitatud seisukohas (dtl-d 178–181) on kostja mh palunud kontrollida hageja esindaja esindusõigust.

§ 221

lg 2 esimese lause järgi tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule.

§ 226

lg 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, kuid hagi on esitatud õigesti, loetakse, et esindatud menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud ulatuses menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks.

§ 227

lg 7 teise lause järgi eeldatakse, et menetlusosaline on teda menetluses esindanud isiku volituse heaks kiitnud, kui ta andis talle hiljem volituse. Hageja esindaja on ringkonnakohtu palvel edastanud

  1. mail 2020 kohtule kehiva volikirja (dtl-d 184–186). 15.
  2. Kostja poolt samas
  3. mai 2020 menetlusdokumendis esitatud uued (varem esitamata) väited jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel tähelepanuta, kuna

§ 634

lg-st 1 tulenevalt ei saa pärast apellatsioonitähtaja lõppu apellatsioonkaebust täiendada. 15.11. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata apellatsioonkaebuse muudele väidetele. 12

(13)16. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.