KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-15-14145 Tsiviilasi OÜ Too

§ 103lg 4 alusel ja nõue 16 319 eurot 5 senti ning menetluskulude osas.

Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega tühistati tingimusliku nõude 8398 eurot 25 senti tunnustamine. Ringkonnakohus jättis läbi vaatamata nõude tunnistada kehtetuks

1. septembri 2015 võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega loeti tähtaegselt esitatuks Eesti Vabariigi tingimuslik nõue 8398 eurot 25 senti. Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Otsus on jõustunud osas, millega tunnistati kehtetuks
2. septembri 2015 võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega tunnustati Eesti Vabariigi tingimuslikku nõuet summas 8398 eurot 25 senti.
3. Hageja esitas
4. aprillil 2020 maakohtule avalduse hagist loobumiseks.
5. Kostja ei esitanud vastuväiteid seoses hagist loobumisega. MAAKOHTU SEISUKOHT
6. Maakohus tegi
7. aprillil 2020 määruse, millega võttis vastu hagist loobumise, lõpetas tsiviilasja menetluse ning jättis menetluskulud Margo Mürgi kanda. Maakohus mõistis Margo Mürgilt kostja kasuks välja menetluskulud 300 eurot (s.o apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv). Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja taotlus hagist loobumiseks põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel. Maakohus on menetluse lõpetamise tagajärgi (TsMS § 432) pooltele selgitanud
8. aprilli 2020 kirjas. TsMS § 168 lg 4 alusel jäid menetluskulud Margo Mürgi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9. Hageja esitas taotluse kirjavea parandamiseks või alternatiivselt määruskaebuse. Hageja on seisukohal, et maakohus on teinud määruses kirjavea, käsitledes hagejana füüsilist isikut. PankrS § 83 lg 1 alusel saab hagi esitada üksnes võlgnik, võlausaldaja või haldur. Üheselt selgelt mõistetavalt esitas Toom Kauplused (pankrotis) hagi võlgnikuna, keda esindas juhatuse 3 liige, mitte füüsiline isik. Asjaolu, et Margo Mürk on hageja juhatuse liige, ei muuda teda füüsilise isikuna võlgnikuks. Võlgniku hagina võttis maakohus hagi ka menetlusse. Menetluskulude väljamõistmine hagejalt on põhjendamatu. Ringkonnakohtu
10. oktoobri 2018 otsuse resolutsiooni p-s 2 on sätestatud „jätta maakohtu otsus muutmata osas, millega tühistati tingimusliku nõude 8398 eurot 25 senti tunnustamine“. Asi on vaid osaliselt saadetud maakohtule uueks lahendamiseks. Põhjendamatu on jätta menetluskulud apellatsioonimenetluses täies ulatuses hageja kanda. Kostja on palunud riigilõivu tagastamist, mitte väljamõistmist hagejalt. Praegusel juhul esinesid alused kostja riigilõivust vabastamiseks ja riigilõiv tulnuks tagastada MTA-le, nagu viimane ka sõnaselgelt taotles.
11. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta menetluskulud 67% ulatuses solidaarselt hageja ja juhatuse liikme Margo Mürgi kanda ning 33% ulatuses kostja võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti kanda, ning mõista hagejalt ja juhatuse liikmelt Margo Mürgilt solidaarselt kostja võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti kasuks välja menetluskulud 201 eurot. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
13. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koosmõjus §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab määruskaebuses maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis menetluskulud Margo Mürgi kanda ning mõistis viimaselt kostja kasuks välja menetluskulud 300 eurot. Hagist loobumise vastuvõtmise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
14. Esmalt analüüsib ringkonnakohus seda, kes on praeguses asjas hageja. PankrS § 83 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldajate üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõude esitada võlgnik, võlausaldaja või haldur. Margo Mürk ei ole võlgnik, võlausaldaja ega haldur. Seega ei saanud ta enda nimel hagi esitada. Ka
15. septembril 2015 esitatud hagist nähtub, et Margo Mürk esitas hagi OÜ Toom Kauplused (pankrotis), mitte enda, nimel. Selliselt on maakohus
16. jaanuari 2016 määrusega ka hagi menetlusse võtnud. Siinjuures ei ole oluline, et hilisemas menetluses on hagejana käsitletud Margo Mürki. Seega on praeguses menetluses hagejaks pankrotivõlgnik ehk Toom Kauplused (pankrotis), keda esindab juhatuse liige Margo Mürk. Kostjaks on samuti OÜ Toom Kauplused (pankrotis), keda tulenevalt PankrS § 83 lg-st 5 esindab pankrotitoimkonna esimees.
17. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida järgmist. Hageja esitas hagi kostja vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus rahuldas
18. veebruari 2018 otsusega hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning tunnistas kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsused, millega loeti tähtaegselt esitatuks Eesti Vabariigi tingimuslik nõue 8398 eurot 25 senti ja millega loeti teises rahuldamisjärgus tunnustatuks järgmised Eesti Vabariigi nõuded: ilma kaitsmiseta

§ 103

lg 4 alusel ja nõue 16 319 eurot 5 senti ja tingimuslik nõue 8398 eurot 25 senti. Tartu Ringkonnakohus tühistas 11. oktoobri 2018 otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus tunnistas kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsused, millega loeti tähtaegselt esitatuks Eesti Vabariigi tingimuslik nõue 8398 eurot 25 senti ja millega loeti teises 4 rahuldamisjärgus tunnustatuks järgmised Eesti Vabariigi nõuded: ilma kaitsmiseta

§ 103lg 4 alusel ja nõue 16 319 eurot 5 senti ning menetluskulude osas.

Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega tühistati tingimusliku nõude 8398 eurot 25 senti tunnustamine. Ringkonnakohus jättis läbi vaatamata nõude tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsus, millega loeti tähtaegselt esitatuks Eesti Vabariigi tingimuslik nõue 8398 eurot 25 senti. Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Eelneva tõttu on maakohtu
2. veebruari 2018 otsus jõustunud osas, millega maakohus tunnistas kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega tunnustati Eesti Vabariigi tingimuslikku nõuet summas 8398 eurot 25 senti. Seega on hagi selles osas rahuldatud. Ringkonnakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude tunnistada kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega loeti tähtaegselt esitatuks Eesti Vabariigi tingimuslik nõue 8398 eurot 25 senti. Seega on hagi selles osas jäetud läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus tunnistas kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsused, millega loeti teises rahuldamisjärgus tunnustatuks järgmised Eesti Vabariigi nõuded: ilma kaitsmiseta

§ 103lg 4 alusel ja nõue 16 319 eurot 5 senti ning menetluskulude osas.

Selles osas saatis ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Seega sai hageja loobuda hagist vaid eelnevalt nimetatud osas.

1. Üldjuhul jäävad hagist loobumise korral menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 4). Praegusel juhul on hagejaks aga pankrotivõlgnik, kelle nimel on hagi esitanud juhatuse liige. Juriidilisest isikust pankrotivõlgniku enda poolt pankrotimenetluse algatatud hagimenetluse puhul on tegemist erandliku olukorraga, kus seadusega on võlgnikule antud õigus kohtusse pöörduda ning kohtumenetluses ei osale võlgniku asemel pankrotihaldur. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusega seotud kulusid, mida hageja on kandnud seoses hagi esitamisega, ei ole alust kanda pankrotivara arvel.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus juhatuse liige on esitanud pankrotivõlgniku nimel hagi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks (PankrS § 83 lg 1), tuleb analoogia korras lähtuda PankrS § 104 lg-st
3. Viidatud sätte kohaselt kulusid, mida võlgnik kannab seoses vastuväite esitamisega avalik-õiguslikule nõudele, ei kaeta pankrotivara arvel. Juriidilisest isikust võlgniku puhul vastutab kulude eest solidaarselt võlgnikuga ka juhatuse või seda asendava organi liige. See tähendab, et pankrotimenetluse kestel ei ole võimalik kohustada juriidilisest isikust pankrotivõlgnikku selle menetlusega kaasnevaid kulusid kandma ega neid temalt välja mõista ning kulud kannab solidaarselt võlgniku juhatuse liige. Juriidilisest isikust pankrotivõlgniku enda vastu oleks menetluskulude hüvitamise nõuet võimalik esitada alles pärast pankrotimenetluse lõpetamist, kui pankrotivõlgnikku menetluse tulemusena ei likvideerita.
4. Arvestades seda, et hagi on osaliselt rahuldatud, osaliselt jäetud läbi vaatamata ning osaliselt on hageja hagist loobunud, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud 67% ulatuses solidaarselt hageja ning juhatuse liikme Margo Mürgi kanda ning 33% ulatuses kostja võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti kanda, kuna menetluskuludeks on kostja võlausaldaja Maksuja Tolliameti poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Seega tuleb hagejalt ja juhatuse liikmelt Margo Mürgilt solidaarselt välja mõista kostja võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti kasuks 201 eurot (67% 300 eurost), kuna kostja eest on riigilõivu tasunud Maksu- ja Tolliamet. Kostja on taotlenud väljamõistetud riigilõivu kandmist Maksu- ja Tolliameti kontole. Seega tuleb menetluskulud 201 eurot kanda vastavasisulisele kontole. 5
5. Määruskaebuse osaliselt rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 6