Obsah (4)

§ 175§ 173§ 172§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2020, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-61710 Tsiviilasi J K pankrotimenetlus Menetlustoiming Koh

§ 175lg 7).

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. 1 Asjaolud

1. 30.12.2013 võlausaldaja D AS esitatud pankrotiavaldus on rahuldatud ning võlgnik J K pankrot on välja kuulutatud 10.03.
3. Maakohtu 10.02.2015 määrusega, on pankrotimenetlus lõpetatud lõpparuande kinnitamisega ning algatatud on võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud võlgnik ise. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud pankrotiseaduse (edaspidi

) § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu.

1. Võlgnik on esitanud aruandeid. 3.
2. 29.02.2016 aruande kohaselt võlgnik töötab ja saab töötasu keskmiselt 300 eurot, tööd on perioodil aprillist novembrini. Elatisena tasutava 145 euro kõrvalt võlausaldajatele enam midagi ei jätku. 3.
3. 28.02.2017 esitatud aruandes on töökoht sama, töötasuga 420 eurot, elatis on tõusnud 215-lt 235-le eurole. 23.03.2017 selgitab täiendavalt, et 2016 kevadest augustini 2016 oli tööl lepinguta ja kuna ta ei teadnud, et iga kord pidi selleks hooajaliseks tööks lepingu sõlmima, siis „kui tekkisid augustis 2016 probleemid töötasu maksmisega summas 470 eurot, siis olin sunnitud lahkuma“. Tegeles juhutöödega. Tagasimakseid on teinud O 50 eurot. Kuna B hakkas võla tasumist nõudma käendajatelt, siis “olen ka seda igakuiselt maksnud käendajatele“, et mitte nemad ei peaks tasuma, summas 100 eurot igakuiselt juba menetluse algusest alates.“ Uue töökoha saamisega hetkel tegeleb ja ametlikult peaks tööle saama aprilli lõpust või mai algusest. 3.
4. 27.02.2018 esitatud ja 29.03.2018 täiendatud aruande kohaselt on tasunud O 50 eurot, elatise katteks 100 eurot. B igakuiselt kokku summas 950 eurot. Elatise kõrvalt muid makseid teha ei jõua. S nõue jääb III järku. Hetkel saaks S tasuda 80 eurot. Alates juunist on võimalik tasuda tagasimakseteks 25-40 eurot. Töö leidmine on osutunud keerukas. Lisandunud on uus laps. 3.
5. 01.03.2019 esitatud aruande kohaselt on O tasunud 70 eurot, elatise katteks 180 eurot, B igakuiste maksetena kokku 600 eurot, S kokku 311 eurot. Leiab jätkuvalt, et pankrot on seganud tööd saamast. Loodab kevadel algavatele kaevetöödele saada. 3.
6. 23.02.2020 taotluses leiab, et on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja palub teda vabastada kohustustest. 3.
7. 14.05.2020 esitas selgituse: autod ei ole kuulunud võlgnikule ja ta neid ka ei kasutanud. Oli küll vastutav kasutaja, aga makseid teostas teiste isikute eest, kes reaalselt autot kasutasid ja nende poolt antud sularaha eest. Praeguseks pole ühegi auto vastutav kasutaja. Juhutööde osas on talle kantud materjalide raha, raha edasi andmiseks töömeestele jne. Selliseid asju nagu materjalid deklareerida ei saa ja töölised peavad oma tulu ise deklareerima. Tema pole tööandja. On arvel momendil töötuna ja otsib pidevalt ametlikku tööd. Sularahasissemaksete kohta selgitab, et raha on andnud vanemad, elukaaslane. On tagastatud ka väga vanu võlgu. P nõue on III järgu nõue ja ta on tasunud eespool olevaid II järgu nõudeid. 2 3.
8. 17.06.2020 istungil andis seletusi, sh. võlausaldaja küsimuste baasil, 5-aastase perioodi kestel toimunud osas. Nõustus sellega, et teda jäetakse kohustustest vabastamata.
9. Kohus on 13.04.2020 esitanud menetluses osalevatele võlausaldajatele päringu seisukoha saamiseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. 4.
10. D AS, nüüd A OÜ, leiab, et kohustustest vabastamise põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, kas ja kuidas on võlgnik täitnud

§-s 173 sätestatud kohustusi. Võlgnik ei ole selgelt välja toonud oma tegelikke sissetulekuid. Võlgnik on saanud sissetulekuid nö mustalt, mis nähtub ka lisatud tõenditest. Palju tegelikkuses võlgnik igakuiselt on teeninud, ei ole võimalik tuvastada. Jääb arusaamatuks, millistest sissetulekutest on võlgnik tasunud elatist ning millest teinud väljamakseid O OÜ-le, B AS-le ja S AS-le. Võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlgnik on teinud võla katteks väljamakseid O OÜ-le, B AS-le ja S ASle. Vastavalt pankotiseadusele tuleb väljamakseid teha võlausaldajale proportsionaalselt vastavalt iga nõude suurusele. Käesoleval juhul on võlgnik seega rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Eeltoodu alusel ei ole võlausaldaja hinnangul võlgnik

§ 173lg 1 järgseid kohustusi täitnud.

Kuna võlgnik on võlgadest vabastamise menetluse alustamisel kinnitanud, et on teadlik endal lasuvatest kohustustest, on kohustuste täitmata jätmine teadlik ja tahtlik tegevus, mistõttu saab võlgniku käitumist pidada

§ 175lg 2 p 2 tähenduses süüliseks.

Võlgnik ei ole A OÜ (end D AS nõue) nõude katteks teinud ühtegi makset. Asjaolu, et kogu 5-aastase perioodi jooksul ei ole võlgnik tegutsenud eesmärgiga leida tulutoov töökoht, näitab piisava selgusega võlgniku soovimatust mõista kohustustest vabastamise menetluse tähendust ja soovimatust teha pingutusi sellega pakutud uue majandusliku ja sotsiaalse alguse saamise võimaluse realiseerumiseks. Autode- ja Traktorite remondilukksepa erialal kutse kvalifikatsiooniga oleks kostja saanud sellist teenust osutavates ettevõtetes leida kindlasti tulutoovama palgatöö. Samuti on näha võlgniku oskused ekskavaatoriga ning läbinud täiendkoolituse tehnoülevaatuse teostajana. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on teeninud raha nö mustalt töötades. Sellistel erialadel on ilmselgelt võimalus saada tulutoovam töö kui võlgnik on aruannetes toonud. Võlausaldaja on seega seisukohal, et võlgnik ei ole tegelenud tulutoova töö otsimisega ja leidmisega Samuti on arusaamatu, millest võlgnik elas ning milliste vahendite arvelt väljamakseid on tehtud. Samuti on väljamakseid tehes eelistatud üht võlausaldajat teisele. Lähtudes eeltoodust palub võlausaldaja jätta võlgnik J K täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja jätta kõik menetluskulud võlgniku J K kanda. 4.2. OÜ K/ nüüd H AS ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega seoses asjaoluga, et menetluse perioodi jooksul ei ole J K teinud H AS mitte ühtegi makset võlgnevuse tasumiseks. 4.3. Bi AS tunnustatud nõue, mille ulatuses võlausaldaja ei olnud raha saanud, oli kohustustest vabastamise menetluse algatamine seisuga 15334,31 eurot. Alates kohustustest vabastamise menetluse algusest on laekunud nõude katteks 2638,66 eurot. See tähendab, et nõude jääk 04.05.2020 seisuga on 12695,65 eurot. B AS on seisukohal, et võlgnikku ei peaks vabastama tema kohustustest, kuna see riivab olulisel määral võlausaldaja õigusi. Võlgnik ei ole täitnud

§ 173lg 1 toodud kohustust piisava hoolekusega ja nõuetekohaselt.

Juhul, kui kohus tuvastab, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi ja/või võlgnik keeldub andmast teavet oma kohustuste täitmise 3 kohta, siis on võlausaldaja seisukohal, et

§ 175

lg 2 p 2 alusel tuleks kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Alternatiivselt on võlausaldaja seisukohal, et kohus peaks pikendama võlgniku suhtes käimasolevat menetlust maksimaalse ajani (s.o 7 aastat) tulenevalt

§ 175lg 51.

4.

1. AS S ei ole seisukohta esitanud. 4.
2. E AS /nüüd T AS on nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. 4.
3. O OÜ ei ole nõus kohustustest vabastamisega. 4.
4. P AS teatab, et pole senimaani saanud ühtegi makset võla likvideerimiseks. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kokku tasunud teise järjekorra võlausaldajatele 1161 eurot. Võlgnik on seletanud, et ta maksab ühele lapsele elatist ja peab teist last ülal. Aruandest nähtub, et võlgnik on ennast töötukassas arvele töö otsimiseks kirja pannud alles 28.01.
5. Varasema 5 aasta jooksul ei ole tuvastatav, kas isik on aktiivselt tööd otsinud või mitte. Võlausaldaja on teinud ülevaate võlgniku maksekäitumisest.
6. S panga konto nr xxxx väljavõtte kohaselt alates 15.11.2016 kuni 04.03.2020 on: 1.
7. arvele raha laekunud 12624 euro ulatuses. Konto hetke lõppsaldo on 14,28 eurot. 1.
8. alates aprillist 2018 on võlgnik teinud sularaha sissemakseid kontole igakuselt alates 25 euro kuni 650 euro ulatuses; 1.
9. 18.04.2018 on võlgnik saanud A J 500 eurot selgitusega ettemaks; 1.
10. 16.05.2018 A J on kandnud kontole 1800 eurot.
11. S panga konto nr xxxx väljavõtte kohaselt 30.03.2015 on võlgnik maksnud 543,67 eurot J OÜle.
12. C panga konto väljavõtte kohaselt alates 15.02.2016 kuni 16.03.2018 võlgniku kontole on laekunud: 3.
13. kokku 22982,21 eurot, konto hetke lõppsaldo on 0 eurot; 3.
14. sularaha sissemakseid kogusummas 9825 eurot; 3.
15. 29.03.2016 on saanud rahandusministeeriumilt tulumaksu tagastust summas 153,99 eurot; 3.
16. 03.05.2016 K U on maksnud võlgnikule 2500 eurot selgitusega reovee kogumismahuti pikk 21, lehtse; 3.
17. 12.09.2016 M O on maksnud võlgnikule 1000 eurot selgitusega ettemaks tööde alustamiseks ja 23.09.2016 2850 eurot, selgitusega osutatud abi remondis; 3.
18. 25.09.2017 M O on maksnud võlgnikule 435,57 eurot, 29.09.2017 500 eurot, 04.10.2017 1000 eurot selgitusega remonttööde osaline tasu; 3.
19. 19.10.2017 E M on maksnud 200 eurot, 23.10.2017 200 eurot selgitusega töötasu.
20. C panga konto väljavõtte kohaselt alates 15.02.2016 kuni 16.03.2018 võlgnik on teinud järgmised kulutused: 4.
21. 05.05.2016 võlgnik on maksnud 540,42 eurot rattapoele xxxx; 4.
22. 09.05.2016 on kulutanud 79,90 eurot riidepoes xxxx ja 134,87 eurot spordipoodides xxxx; 4.
23. 11.05.2016 maksis 130 eurot xxxx; 4.
24. 20.05.2016 70 eurot, 02.06.2016 56 eurot, 11.08.2016 198,39 eurot C OY-le; 4.
25. 13.06.2016 11 eurot riidepoes xxxx ja 176,70 eurot riidepoes xxxx; 4.
26. 01.08.2016 427,96 eurot, 18.08.2016 324,91 eurot, 26.09.2016 52,48 eurot xxxx kaupluses; 4.
27. 15.08.2016 200 eurot mööblikaupluses xxxx; 4.
28. 26.09.2016 247,37 eurot ehituspoes xxxx; 4.
29. 26.09.2016 82,79 eurot ehituspoes xxxx; 4.
30. 10.10.2016 89,98 eurot elektroonikapoes xxxx; 4 4.
31. 10.10.2016 102,80 eurot elektroonikapoes xxxx; 4.
32. 16.10.2016 72,23 eurot OÜ-s K; 4.
33. 06.07.2017 590 eurot puhkuse eest üürimajas xxxx L V ja K F (http://www.xxxx) 4.
34. 16.10.2017 138,71 eurot spordipoes xxxx.
35. Võlgniku L konto nr xxxx kontoväljavõttelt nähtub perioodil 26.04.2018-19.02.2020, et võlgniku arvele on raha laekunud 61868,10 euro ulatuses. L konto hetke lõppsaldo on 0 eurot. Samas nähtub L kontolt alates 2018, et võlgnik on regulaarselt teinud sularaha sissemakseid oma kontole (maksja: xxxx) alates 50 eurot kuni 6700 eurot ulatuses. Lisaks nähtub antud kontolt, et võlgnik on teostanud perioodiliselt ehitustöid mille eest on tasutud erinevaid summasid. Kõige suurem sellest on üle 10 020 eurone makse isiku L P poolt 11.11.2019, kus makse selgituseks on arve nr 21 Maja renoveerimine. 08.05.2018 ja 08.06.2018 sai võlgnik 1000 eurot T O’ilt selgitusega “xxxx” ja “Suured tänud”. 04.10.2018 ja 17.10.2018 sai võlgnik 1000 eurot ja 1450 eurot V M selgitusega “xxxx vee ja kanalisatsiooni ehitus”. L konto ja C panga kontoväljavõtete ülevaate tegemisel selgub, et mitmed erinevad sissemaksed on tulnud ehitustööde teostamiste ning parandustööde teostamiste eest. Sama ei nähtu Maksu- ja Tolliameti lehel, et antud sissetulekud oleksid maksustatud või teenitud võlgniku tulu.
36. C panga ja L arveldusarve järgi, alates 01.09.2016 kuni 27.02.2017 on võlgnik tasunud C OÜle igakuised osamaksed summas 412,14 eurot. 30.08.2017 teeb võlgnik C OÜ-le sissemakse summas 4400 eurot sõiduki xxxx eest. Alates 29.09.2017 kuni 28.08.2019 võlgnik on maksnud C OÜ-le igakuised osamaksed sõiduki xxxx eest, mille igakuine tagasimakse on 743,77 eurot ning millele omakorda lisandub igakuuline I kindlustuse makse 117,88 euro ulatuses. Samuti võlgnik on alates 02.01.2019 kuni 29.12.2019 maksnud C OÜ-le igakuised liisingumaksed sõiduki xxxx eest summas 279,76 eurot ja 20.01.2020 on tasunud C OÜ-le sõiduki maksumuse jäägi ja intressi 4969,92 eurot. 03.10.2019 võlgnik on maksnud 2500 eurot C OÜ-le selgitusega xxxx osaline sissemaks. 07.11.2019 on maksnud 1244,46 eurot selgitusega J K xxxx 1 osamaks, 21.11.2019 5417,06 eurot, alates 22.12.2019 kuni 16.02.2020 igakuiselt 1119,77 eurot sõiduki xxxx eest. Kokku on võlgnik C OÜ-le maksnud 45302,37 eurot. Kokkuvõte. Võlgnik on sõlminud laenu- või liisingulepingud C OÜ-ga sõidukite xxxx, xxxx ja xxxx omandamiseks või kasutamiseks. Lisaks on võlgnik teinud kulutusi mitte hädavajalikele asjadele (jalgrattad, spordiriided) ja puhkusele. Pankrotiseadus § 173 kohaselt võlgnik peab kõikidest tulutoovatest tegevelustest ning omandatavast varast pidama aruannet ning nendest teada andma ning saadud tulust üle andma võlausaldajatele 25%. Võlgniku aruannetest ei nähtu mitme juhutööga võlgnik tegeleda on saanud, mis on nende tööde tasud ning mitu % ta tööde teostamiste tasudelt on maksnud võlausaldajatele. Samuti on võlgnik igakuiselt teinud sularaha sissemakseid nii S, kui C ja L panga kontodele. Pole teada võlgniku sularahaallikas. Kui võlgnik suudab omada või vähemalt tasuda nn kõrgema klassi autode liisinguid, siis ei tohiks tal ka raskusi olla tasuda võlausaldaja võlga. Ülaltoodu alusel tuleb välja, et J K on rikkunud süüliselt oma

§ 173nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Eeltoodust lähtuvalt peab võlausaldaja vajalikuks viidata, et võlgniku arvelduskontodel liikuvate sissemaksete ja väljaminekute osas pole selge: -- Mis on need maksed, mida võlgnik on teinud ülalmainitud autode liisingutasude jaoks? Kui autod ei kuulu võlgnikule, siis miks võlgnik neid oma vara arvelt tasub/tasus? -- Kui võlgnikul puudub mõistlikult tasustatav töökoht, siis mis on tõendid selle kohta, mida on võlgnik alates pankroti välja kuulutamisest kuni käesoleva ajani teinud mõistlikult tasustatava töökoha leidmiseks (CV erinevatele tööandjatele, näiteks e-mailid, mille võlgnik on erinevatele 5 tööandjatele saatnud, tööpakkujate vastused võlgnikule, kas ja milline on võlgniku CV, milline on info töötuna arvel oleku kohta jne); -- Mitme juhutööga on võlgnik tegelenud ja miks antud remondi- ja ehitustöö sissemaksed ei ole Maksu- ja Tolliameti lehele registreeritud kui võlgniku tulu. -- Mis on võlgniku sularahaallikas, sh. sularaha sissemakseid panga kontodele (selgitus: xxxx). P AS on seisukohal, et J K peab esitama kohtule eelnimetatud info ja tõendid, et P AS saaks hinnata võlgadest vabastamise nõustumist või keeldumist. 4.8. AS S märgib, et võlgnik on tasunud menetluse kestel võlausaldaja nõudeid valikuliselt. Selliselt on võlgnik rikkunud

§ 173

lg-st 3 tulenevat kohustust ning võlgnik on usaldusisikuna rikkunud

§ 172

lg 2 tulenevat kohustust tasuda võlausaldajale võlgnevusi vastavalt jaotusettepanekule. Võlausaldaja möönab, et reeglina tuleb eraldi hinnata usaldusisiku ning võlgniku enda kohustusi, kuid olukorras, kus võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täidab, on need kohustused põimunud. Võlgnik peab arvestama igakuiselt võlausaldajatele loovutatava summa, hoidma selle oma varast eraldi ning maksma selle välja pankrotiseaduses sätestatud korras. Võlgniku käitumine pole kooskõlas pankrotimenetluse kollektiivsuse põhimõttega.

§ 2

järgi on pankrotimenetluse eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamine pankrotivara arvelt. Kui võlgnik valib, milliste võlausaldajate nõudeid rahuldada, riivab ta oluliselt selle võlausaldaja õigusi, kelle nõue jääb täitmata. Selline käitumine on vastuolus ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-st 1 ja 2 tuleneva hea usu põhimõttega. Usaldusisiku 29.03.2018 esitatud aruande järgi on võlgnik tasunud kolmele võlausaldajale 1100 euro ulatuses. Selle summa oleks pidanud võlgnik usaldusisikuna välja maksma kõigi võlausaldajate vahel vastavalt jaotusettepanekule. 01.03.2019 esitatud aruande kohaselt rahuldas võlgnik nelja võlausaldaja nõudeid summas 1161 eurot. Ka selle summa oleks pidanud vastavalt jaotusettepanekus välja toodud jaotistele kõigile võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku käitumine on süülise iseloomuga. Süü vormid tulenevad VÕS § 104 lg-st 2. Kohtupraktikas juurdunud seisukoha järgi tuleb võlgniku käitumises tuvastada vähemalt raske hooletus VÕS § 104 lg 4 mõistes, mis on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Võlgnik on olnud teadlik oma kohustustest menetluse kestel. Siiski on võlgnik valikuliselt võlausaldajate nõudeid tasunud. Seega on võlgnik oma kohustuste rikkumisel olnud vähemalt raskelt hooletu ning võlgniku käitumine on süüline. Kohustusest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kes oma käitumisega näitavad üles soovi võlausaldajate nõudeid rahuldada. See ei tähenda siiski, et võlgnik saab ise oma äranägemise järgi valida, millisele võlausaldajale võlgnevusi tasuda. Võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt ning võlausaldajate eelistamine pole lubatud. Eeltoodust lähtuvalt palub võlausaldaja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta J K kohustustest vabastamata. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht 5.

§ 175

lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§ 173nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Sätte kohaldamiseks tuleb tuvastada, et -- võlgnik on kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta -- ning võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt 6 -- ning võlgnik on kohustuste süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. 6. Kohus leiab, et võlgniku mittekohane ja süüline kohustuste täitmine oma võlausaldajate ees on eriti reljeefselt esile toodud P AS ja A OÜ seisukohtades. Kohus ei korda neid siinkohal ja leiab, et esitatust saab teha vaid ühe järelduse- võlgnikul on kogu menetluse kestel olnud sissetulekuid, mida ta ei ole kasutanud antud menetluse raames enda võlausaldajate nõuete täitmiseks. Ei ole vaidlust selles, et mõni võlausaldaja on vähesel määral hüvitust saanud. Kuid ainuüksi see, et on neid, kellele pole üldse tasutud, näitab seda, et võlgnik ei ole võlausaldajaid kohelnud ühtselt ning väljamakseid vastavalt nende nõude järgule ja jaotusele võla kogusummast teinud. 6.1. Kuna võlgnik ei ole osanud eluliselt usutavalt selgitada P AS poolt tõstatatud küsimusi, siis leiab kohus, et on tegemist tulude ja vara varjamisega. Mingit objektiivset põhjust, miks teha kellelegi teisele kuuluva(

1. te)auto(
2. de)maksed, mida võlgnik väidetavalt isegi ei kasuta, peaks käima läbi võlgniku konto, ei ole esitatud. 6.2. Samamoodi ei ole mõistetav nn materjali rahade kandmine võlgniku kontole. Kui võlgnik on leidnud võimaluse aktiivselt teha ehitus-ja remonditöid, siis tuleb seda teha kas oma firma või muu (töö-)lepingulise suhte kaudu, vastasel juhul on tegemist maksukohustuste rikkumisega- iga töösuhe, tasu saamine, peab olema tööregistris kajastatud. Kui tegemist on töövõtu, käsundi- vms lepinguga, siis peab olema esitatud vastavad lepingud. Vastasel juhul on tegemist varjatud tuluga. 6.3. Võlgniku selgitus, et P nõue on III järgus, on de facto küll õige, kuid see ei elimineeri seda, et nimetatud võlausaldaja poolt esile toodu ei laieneks võlgniku küsitavale käitumisele kõigi, st ka II järgu, võlausaldajate suhtes. Pankrotiavalduse esitanud D AS /nüüd nõude omandanud A OÜ/ nõuet ei ole võlgnik ju üldse tasunud. Selgituseta. Samal ajal on ka S AS nõue III järgus ja ometi on talle maksete tegemist võlgnik väitnud võimaliku olevat. Tähelepanuväärne on ka see, et vaid menetluse väiksema nõudega võlausaldaja on olnud nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. 7.

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamiseks eeldatakse rasket süülist käitumist ehk rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 tähendust või tahtlust VÕS § 104 lg 5 tähenduses. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Raskelt hooletu käitumine on rikkujaga sarnases olukorras oleva isiku mõistlikult vastuvõetamatu käitumine. Võlgnik on jätnud eluliselt usutavalt põhistamata mis on takistanud tal viie aasta jooksul täita kohustusi teadaolevate võlausaldajate ees legaalselt tööle minemisega. Antud juhul on võlgnik leidnud võimaliku olevat pikalt elada ilma legaalse sissetulekuta. See ei ole aga kohustustest vabastamise menetluse kontekstis aktsepteeritav. Selline võlgniku käitumine on tahtlik VÕS § 104 lg 5 tähenduses ja seega on täidetud raske hooletuse või tahtluse eeldus. Võlgniku raske hooletus ja tahtlik käitumine on antud menetluses viinud selleni, et suurima nõudega võlausaldaja ei ole kogu 5-aastase perioodi kestel saanud oma nõude täitmist vähimalgi määral ja ei ole kahtlust, et see ilmselgelt kahjustab võlausaldaja huve. Täidetud on võlausaldajate kahjustamise eeldus. Seega kogumis on täidetud kõik eeldused võlgniku mittevabastamiseks temal täitmata jäänud kohustustest. 7 8. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (

§ 173lg 3).

Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. 8.

1. Võlgnik on küll formaalselt võttes esitanud aruandeid, kuid nende sisust lähtuvalt ei ole võimalik kohtu hinnagul teha järeldust, et võlgnik on oma kohustuste täitmisse suhtunud parima arusaamisega. 8.
2. Kohus nõustub võlausaldajaga, et võlgnik ei ole menetluse viis aaastat kestnud perioodi jooksul teinud mõistlikke jõupingutusi (võlausaldajate nõuete täitmise aspektist) tulutoova tegevuse leidmiseks. Kohustustest vabastamise menetluse viieaastane periood jäi aega, mil majandustsükkel oli kasvufaasis ja toimus stabiilne töötasude suurenemine (vt http://www.stat.ee/stat-keskminebrutokuupalk). Ühtlasi vähenes sel ajal üldine tööpuudus (vt http://www.stat.ee/stat-tootusemaar). Kohus leiab, et võlgnikul ei olnud välistatud (legaalne, st selle menetluse raames kontrollitav) töötamine ka eriteadmisi mittevajavatel ametikohtadel. Ühtlasi oli sel ajal turul piisav töökohtade pakkumus. Võlgnik on makseid teinud kolmele võlausaldajale + tasunud elatist, samas on ainuüksi võrdselt II järgu võlausaldajaid 7, ehk vähemalt pooltele pole makseid üldse tehtud. Võlausaldajatele mitte ühegi makse tegemine on käsitletav selgelt süülise tegevusena ja võlausaldajate huvide kahjustamisena. Võlgnik on ärakuulamisel nõustunud sellega, et teda ei vabastata täitmata jäänud kohustustest. 9.

§ 175lg 4 kohaselt peab võlgnik andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest.

Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud seda istungitel. Võlgnikult on vanne võetud.

§ 172

lg 4 2.lause kohaselt menetluse lõpetamisel usaldusisiku vabastamist kohus ei pea vajalikuks resolutsioonis reguleerida, sest usaldusisikuks on olnud võlgnik ise. 10.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7).

8 Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 9