alusel edaspidine viivis põhinõudelt (11 500,72 eurolt) alates 16.06.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD 1. 23.01.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 02.12.2017 Soome Vabariigis xxxx ristmikul liiklusõnnetus (kindlustusjuhtum), kus osalesid R K (kostja) sõidukiga xxxx, registrimärk xxxx, mis oli kindlustatud hageja poolt ja sõidukitega xxxx, registrimärk xxxx ja xxxx, registrimärgiga xxxx. Kostja ehk liiklusõnnetuse põhjustaja lahkus sündmuskohalt. Soome politsei teatise kohaselt sõitis kostja sõidukiga tagant sisse sõiduautole xxxx, mis kokkupõrke tagajärjel põrkas kokku ees seisvale sõidukiga xxxx. Sõiduki xxxx juht tegi foto autost xxxx, mis kokkupõrke põhjustas, samuti ka juhist/kostjast, kes liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkus. I OY on esitanud sõiduki xxxx registrimärgiga xxxx remondikalakulatsiooni ja xxxx, registrimärgiga xxxx remondikalkulatsiooni. Hageja tasus 29.10.2018 ja 23.01.2018 mõlema sõiduki remondikulud kokku summas 11 500,80 eurot. Vastavalt LkindlS § 53 lg 1 p 2 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui juht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Pärast kahju välja maksmist esitas hageja 01.02.2018 nõude kostja vastu, kahju hüvitamiseks summas 2 972,12 eurot, tasumise tähtajaga 10 päeva (xxxx kahjud) ja 29.10.2018 nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 8 528,60 eurot, tasumise tähtajaga 10 päeva (xxxx kahjud). Kokku esitas hageja kostjale tasumiseks nõude summas 11 500,72 eurot. Kohtuväliselt ei ole nõue lahenenud. Hageja arvestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt seadusjärgset viivist alates nõudekirja tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni viivisemääraga 8% aastas so 0,0219% iga viivitatud päeva eest: Tasumata summa 2972,12 8528,60 Periood 12.02.2018- 23.01.2020 09.11.2018- 23.01.2020 Viivispäevad 710 440 Viivise summa 462,13 821,82 Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja viivised 1283,95 eurot. 2 Hageja palub kostjalt
alusel välja mõista viivised põhisummalt 11 500,72 eurot alates hagi kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastuseks kostja vastusele leiab hageja, et poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: 02.12.2017 toimus Soome Vabariigis liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja; hageja on kahju kannatanutele hüvitanud; kostja vastutab tekitatud kahju eest, kuna lahkus sündmuskohalt. Hageja ei nõustu kostja väitega, et auto vigastus oli väike. Liiklusõnnetuses sai vigastada kaks sõidukit. Olukorras, kus kostja sõitis tagant otsa sõidukile xxxx (reg nr xxxx), mis omakorda kokkupõrke tagajärjel põrkas otsa selle ees seisvale sõidukile xxxx (reg nr xxxx), siis sai xxxx kahjustada nii tagaosa kui ka esiosa, jäädes kahe sõiduki vahele. Enamuse kahjust moodustabki seetõttu xxxx remondiga seotud kahju, so üle 8500 euro. Xxxx näol oli tegemist uue, 2017 aasta sõidukiga. Teise sõiduki, xxxx, remondikulud jäid alla 3 000 euro. Kostja väide, et vigastused olid väiksed, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja poolt on välja toodud remondikalkulatsioonid, pildid jne, milles on detailselt ära toodud mis vajab sõiduki juures remontimist/vahetamist ja mis on selle maksumus ja tööde teostamiseks kuluv aeg. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1, § 100, § 101, § 113 lg 1, § 94 ja § 492 lg 1 ning LKindlS § 59 lg 2 ja § 53 lg 1 p 2 palub hageja: -- mõista kostjalt R K välja hageja If P&C Insurance AS kasuks põhivõlg 11 500,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1 283,95 eurot, kokku 12 784,67 eurot; -- mõista kostjalt R K välja hageja If P&C Insurance AS kasuks viivised tasumata põhivõlalt 11 500,72 eurolt alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses; -- mõista kostjalt R K välja hageja If P&C Insurance AS kasuks menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus; -- mõista kostjalt R K välja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlasktegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. KOSTJA VASTUS 2. 10.02.2020 esitatud vastuses tunnistab hagi osaliselt. Leiab, et auto vigastus oli väike. Vastuseks hageja 08.05.2020 kompromissi ettepanekule, teatab kostja, et ei saa seda vastu võtta, kuna tal puudub selline rahasumma. On alates 15. novembrist 2019 töötu. „Minu igakuine sissetulek on ..... eurot. Teiseks on minu ülalpidamise veel ........ Hetkel osalen Eesti Töötukassa poolt pakutud C-kategooria juhiloa kursustel, et kursuse läbimisel kohe ka tööle saada“. Suulises menetluses jääb selle juurde, et tunnistab kahju tekkimist vaid paari tuhande euro ulatuses, kuna tema autol sai kannatada vaid numbrimärk. Maksta ei saa ka seda summat, sest on töötu. Hagi asjaoludest vaidlustab vaid kahju suurust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 3 3.1. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et kostja osalusel toimus liiklusõnnetus hagis kirjeldatud ajal, kohas ja asjaoludel, sh kostja lahkumisega sündmuskohalt. Puudub vaidlus, et hageja on tasunud kahe sõiduki kahjud ning puudub vaidlus, et kostja ei ole kohtuväliselt hageja nõuet täitnud. Kuna hagi asjaolude üle puudub vaidlus, ei ole vaja
lg 1 p 1 neid tõendeid ka vastu võtta, mis tähendab, et
3.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 3.4. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 8% aastas ehk 0,0219% päevas alates nõudekirjade maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.01.2020 kokku summas 1283,95 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub esitatud arvestusega. Viivisnõude arvutuslikus osas kostja vastuväidet ei ole esitanud. Tulenevalt
Seadusjärgne viivis põhinõudelt (11 500,72 eurolt) perioodil 24.01.2020 kuni 15.06.2020 (k.a) 144 päeva eest on 361,99 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 15.06.2020 seisuga kokku 1645,94 eurot (1283,95 eurot + 361,99 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
§-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 16.06.2020 edasiulatuv viivis põhivõlalt 11500,72 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 4 3.
sätestab avalduste esitamise õigeaegsuse, mille lg 1 kohaselt menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Sama §-i lg 2 kohaselt, kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. Teise menetlusosalise vastuavaldus ning sellega seotud taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada kohtule selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada mõistliku aja jooksul enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. Hageja on seisukohal, et kostja 27.05.2020. a kl 16:48 Viru Maakohtule esitatud taotlus ja tõendid on esitatud hilinemisega
Tuginedes eeltoodule taotleb jätta kostja poolt 27.05.
MENETLUSKULUD 4.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Hagi rahuldamisest tulenevalt jäävad hageja kulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Kostja ei ole avaldanud, et tal oleks menetluskulusid käesoleva tsiviilasja menetluses tekkinud. Hageja on 27.01.2020, 28.04.2020 ja 01.06.2020 esitanud menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotlused, milles soovib kostjalt välja mõista riigilõivu katteks 650 eurot, esindustasu katteks kokku 616 eurot, tõlkekulu katteks 656 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kostja ei ole hageja kulusid vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt seaduses nõutule. Taotluste kohaselt on hageja lepinguline esindaja õigusteenust osutanud tunnitasu määraga 110 eurot tunnis + käibemaks. Esindustasud on esitatud ilma käibemaksuta kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane ja saab tasutud esindustasudelt käibemaksu tagasi arvestada. Õigusteenust on osutatud kokku 5 tundi ja 36 minutit, s.h hagi dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine 15 minutit - 27,50 eurot; hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine 2 tundi ja 15 minutit - 247,50 eurot, kostja 10.02.2020 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine, vastuse koostamine ja kohtusse esitamine 45 minutit - 82,50 eurot; 08.05.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine 30 minutit - 55 eurot; 08.05.2020 kohtuistungil osalemine 5 minutit - 9,17 eurot; 27.05.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine 30 minutit - 55 eurot; 27.05.2020 kohtuistungil osalemine 16 minutit - 29,33 eurot; kostja 27.05.2020 taotlusega tutvumine, seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 1 tund - 110 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik ja vastab kehtivale kohtupraktikale. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine
lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.
lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus ei pea esinduse ajakulu analüüsimisel detailselt käsitlema igat esitatud ajapunkti osist eraldi ja leiab, et antud kaasust, istungite arvu ja kestust ning menetluses tehtud toiminguid silmas pidades saab hageja märgitud ajakulu pidada mõistlikuks. Seega leiab kohus, et hageja kõik kulud 6 on põhjendatud ning asjakohases suuruses, vastavad esitatud menetlusdokumentide ja menetluses osalemise mahule ja kvaliteedile ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
Hageja on esitanud H SIA 14.01.2020 tõlkekulude arve nr. 200120, tõlkebüroole esitatud tellimuse ja saadud hinnapakkumise, mis kinnitavad, et tõlkekulud on tekkinud seoses käesolevas asjas nõude esitamisega. Seega peab kohus põhjendatuks tõlkekulude väljamõistmist summas 656 eurot.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.