Obsah (14)

§ 120§ 3311§ 3312§ 64§ 65§ 69§ 75§ 263§ 16§ 30§ 29§ 73§ 121§ 331

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 19. juuni 2020 Kriminaalasja number 1-18-9378 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kriminaalasi Timo L

§ 120

lg 1,

§ 3311

lg 1 ja

§ 3312

järgi üldmenetluses Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Kohtuistungi toimumise aeg

1. märts 2020, Tartu Kohtuistungil osalesid süüdistatav Timo Luht ja kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kannatanu E.L. , ringkonnaprokurör Marge Püss Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2019 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Timo Luht ja kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi Prokurör ringkonnaprokurör Marge Püss Süüdistatav Timo Luht, isikukood: 37601172710, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi RESOLUTSIOON:
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. novembri 2019 otsus osaliselt, s.o 1.1 Timo Luhti süüdi tunnistamises ja karistamises

§ 120lg 1 järgi 21.02.2018 J.N.

i ähvardamises,

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 2 järgi karistuse mõistmises, süüdistatavalt riigi kasuks välja mõistetud kaitsjatasu summas 1915,12 eurot ja menetluskulu üldsummas 2725,12 eurot osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega : 2. Õigeks mõista Timo Luht süüdistuses

§ 120lg 1 järgi 21.02.2018 J.N.

i ähvardamises. 3.

§ 64

lg 1 alusel (karistused kuritegudes

§ 3311

lg 1 ja § 3312 järgi) mõista Timo Luhtile liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust. 4.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud liitkaristust 4 (neli) kuud vangistust

§ 65

lg 1 kohaselt mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 6 (kuus) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista Timo Luhtile lõplikuks liitkaristuseks 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 5.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, s.o 328 (kolmsada kakskümmend kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga 328 (kolmsada kakskümmend kaheksa) tundi, määrates üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks ) aasta 6 (kuus) kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. 6.

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel määrata, et Timo Luht teostab üldkasulikku tööd Tartu Vangla Tartu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lõike 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: - elama oma alalises elukohas: Tartumaa, Peipsiääre vald, Alajõe küla, Lehemetsa talu; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega.

§ 69

lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa

§ 69lg 6 sätestatud vahekorras.

Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

1. Välja mõista süüdistatav Timo Luhtilt Eesti Vabariigi kasuks maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud summas 1532 (üks tuhat viissada kolmkümmend kaks) eurot 10 senti ja sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot. Menetluskulud summas 383,02 eurot jäävad Eesti Vabariigi kanda.
2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3. Süüdistatava Timo Luhti ja kaitsja Ahto Sirendi apellatsioonid rahuldada osaliselt.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ahto Sirendi Advokaadibüroo kaudu 841 (kaheksasada nelikümmend üks) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 140 (ükssada nelikümmend) eurot 20 senti, vandeadvokaat Ahto Sirendile süüdistatav Timo Luhtile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
5. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud summas 841,20 eurot jäävad Eesti Vabariigi kanda. 2 Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
6. Timo Luhti süüdistatakse: 1.1.

§ 120

lg 1 järgi selles, et tema - 2015 detsembri lõpus kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal Tartus Jaama 68a asuva söögikoha „Kõver Kiosk“ juures ähvardas oma endist elukaaslast P.R. it (A. )tapmisega, mis seisnes selles, et pärast seda, kui P.R. nõudis laste asukoha kohta infot, ütles Timo Luht temale, et „kui ta hullu panemist ei lõpeta, siis ta tapab ta ära“. Arvestades Timo Luhti ettearvamatut käitumist ja äkilist iseloomu, tunnetas P.R. reaalset ohtu oma elule ja tervisele; - 2016 aasta veebruaris kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal Tartus Kalda tee 43 asuvas Sirius kiirtoidukohas ähvardas oma endist elukaaslast E.L. d (L. )tapmisega, mis seisnes selles, et ütles E.L. le, et tapab tema ning nende ühise poja K.B.L. . Seda kuuldes tunnetas E.L. reaalset ohtu enda ja oma poja elule ja tervisele. Arvestades Timo Luhti ettearvamatut käitumist ja äkilist iseloomu, tunnetas E.L. reaalset ohtu oma elule ja tervisele; - 05.08.2016 lõuna paiku Tartus helistas numbrilt xxx oma vanaemale A.D. telefoninumbrile xxx, kes viibis Tartus XXX majas, ja ähvardas teda füüsilise vägivallaga, mis seisnes selles, et peale seda, kui A.D. ei saanud aru Timo Luhti nõudest panna maja uksed kinni, lubas Timo Luht A.D. juurde minna ning ta pea lõhki lüüa „kui kannatanu asjadest aru ei saa“. Arvestades Timo Luhti iseloomu äkilisust ja ettearvamatut käitumist, tunnetas A.D. reaalset ohtu oma elule ja tervisele; - 10.08.2016 kella 08.30 paiku Tartus XXX majas pärast teada saamist, et I.D. oli suhelnud ohvriabiga Timo Luhti puudutavatel teemadel, vihastas ja ähvardas oma onu I.D. it füüsilise vägivallaga, mis seisnes selles, et ütles I.D. ile „Sina vana võmm, vaata ette küll ma veel teen sulle ja sinu lastelastele ka“. Arvestades Timo Luhti iseloomu äkilisust ja ettearvamatut käitumist, tunnetas I.D. reaalset ohtu oma elule ja tervisele; - 21.02.2018 kella 16.00 paiku Tartus Lubja 14 asuvas Tartu Lasteaias Sirel ähvardas oma poja A.L. i rühmaõpetajat J.N. ki (N. ), kes üritas takistada Timo Luhti poeg A.L. iga lasteaiast lahkumast. Timo Luht ütles kannatanule, et „kui ta teda takistab, siis ei ole tal muud valikut, kui kasutada tema suhtes vägivalda“. Seda kuuldes tunnetas J.N. k reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning pidas reaalseks, et agressiivne Timo Luht võib tema suhtes füüsilist vägivalda tekitada, mistõttu lubas Timo Luhtil lasteaiast koos lahkuda. 1.2.

§ 3312

järgi selles, et tema korduvalt rikkus tsiviilasjas 2-16-11920 Tartu Maakohtu 26.06.2017 kohtumäärusega Timo Luhtile (Luht) kehtestatud suhtlemisõiguse peatamist A.L. ja K.L. i (L. ) suhtes järgnevalt: - 2017 septembris kohtueelses menetluses tuvastamata kuupäeval ja kellaajal käis koos isa J.L. iga Tartus Raatuse 88 asuva Raatuse Kooli juures rääkimas tütre K.L. iga; - 15.12.2017 kohtueelses menetluses tuvastamata kellaajal käis koos J.L. iga Tartus Raatuse 88 asuva Raatuse Kooli juures rääkimas K.L. iga; - 21.02.2018 kella 16.00 paiku Tartus Lubja 14 asuvas Lasteias Sirel võttis vaatamata lasteaiakasvatajate vastuseisule endaga kaasa poja A.L. i, millega rikkus tsiviilasjas 2-16-11920 3 Tartu Maakohtu 15.08.2017 määrust, mis jõustus 05.02.2018, Timo Luhtile kohaldatud kuue kuulist suhtlusõiguse peatamist A.L. ja K.L. suhtes. 1.3.

§ 3311

lg 1 järgi selles, et tema jättis täitmata tsiviilasjas 2-16-11920 tehtud 19.09.2016 kohtulahendi, mis kohustas teda tooma lapse A.L. i lapse ema P.A. juurde. Vastavalt kohtulahendile pidi Timo Luht viima A.L. i P.A. juurde 10.01.2017 hiljemalt kell 19.00, kuid ei teinud seda. 28.02.2017 määras kohtutäitur Jane Rumjantseva Timo Luhtile selle eest sunniraha 19 eurot, millest oli Timo Luhti 01.02.2017 hoiatatud. Lapse väljaandmine toimus lastekaitsespetsialisti ja noorsoopolitseiniku kaasabil 11.04.2017. Sellise tegevusega jättis Timo Luht täitmata tsiviilasja kohtulahendi, kus kohustati teda välja andma laps ning tema suhtes oli selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Tartu Maakohtu 26.11.2019 otsusega mõisteti Timo Luht

§ 120lg 1 järgi õigeks osaliselt, s.o 05.08.2016 A.D.

ähvardamises ja 10.08.2016 I.D. i ähvardamises. Samuti mõisteti Timo Luht

§ 3311

lg 1 järgi õigeks osaliselt, s.o 2017 septembris kohtulahendiga kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõu rikkumises. Sama kohtuotsusega karistati Timo Luhti

§ 120lg 1 järgi (2015 detsembris P.A.

ähvardamises ja 2016 veebruaris E.L. ähvardamises) 6 kuu vangistusega.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus 6 kuud vangistust osaliselt kaetuks Tartu Maakohtu 06.09.2016 otsusega asjas nr 1-16-4985 karistuseks mõistetud 6 kuu vangistusega ning mõisteti Timo Luhtile liitkaristuseks 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 68 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 06.09.2016 otsusega asjas nr 1-16-4985 järgi ärakantud karistus 2 päeva vangistust ning loeti kandmata karistuseks 6 kuud 28 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega karistati Timo Luhti

§ 3311

lg 1 järgi (15.12.2017 ja 21.02.2018 kohtulahendiga kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõu rikkumine) 4 kuu vangistusega,

§ 3312

järgi 4 kuu vangistusega ja

§ 120lg 1 järgi (21.02.2018 J.N.

i ähvardamine) 4 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Timo Luhtile liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud liitkaristust

§ 65

lg 1 kohaselt mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 6 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Timo Luhtile lõplikuks liitkaristuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel rahuldati kannatanu P.A. taotlus kohaldada Timo Luhtile lähenemiskeeld P.A. suhtes 3 aastaks, keelates Timo Luhtil: - lähenemise P.A. le, tema elukohale (käesoleval ajal XXX , Tartu linn) ning õppekohale (käesoleval ajal Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppehoone aadressil Tartu Nooruse 9) lähemale kui 100 meetrit; - igasuguse suhtlemise P.A. ga, muuhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, mobiiltelefon, internet, jt) kaudu. P.A. ga juhuslikul kohtumisel on Timo Luhtil kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 100 meetri kaugusele.

1. Kuna prokuratuur ei ole vaidlustanud õigeksmõistvat osa, siis käsitleb edasine üksnes apelleeritud osa maakohtu otsusest.
2. Timo Luhti kaitsja esitas taotluse KrMS § 2742 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks esmakordselt kohtuvaidluse käigus, kusjuures Timo Luhti arvamust või seisukohta 4 kriminaalmenetluse lõpetamise kohta maakohtule ei esitatud. Samuti viibis kaitsja hinnangul kriminaalasja menetlus P.A. , E.L. , A.D. ja I.D. i ähvardamise osas põhjendamatult kohtueelse menetluse etapis. Kohtumenetluse kiirusele pole kaitsjal ühtki etteheidet. Maakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus sellises olukorras alusetu. 4.
3. Kuna kaitsja tutvus kriminaaltoimikuga kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, oli ta kohtueelse menetluse käigust ja kõigist muudest mõistlikule menetlusajale antavat hinnangut mõjutavatest asjaoludest teadlik juba enne kohtumenetluse algust. Seega oli kaitsjal menetlusaja mõistlikkuses tõsimeelse kahtluse tekkimise korral takistusteta võimalik taotleda süüdistatava õiguste kaitsmiseks kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS §-s 225 sätestatud korras prokuratuurilt või märkida vastav seisukoht KrMS § 227 lg 3 p 1 järgides kaitseaktis, et nõuetekohaselt piiritleda järgneva kohtuliku uurimise eset ja hõlmata kohtuliku uurimisega ka mõistliku menetlusaja küsimus. Kohtueelse menetluse käigu, selles menetlusetapis tõusetunud küsimuste keerukuse ja rohkuse ning asjaomaste asutuste käitumisele oleks olnud kohtuliku uurimise käigus võimalik vajalikul määral tähelepanu pöörata ka juhul, kui kaitsja oleks avaldanud oma seisukoha mõistliku menetlusaja möödumise kohta eelistungil. Kuna kaitsja eeltoodud viisil ei käitunud, ei puudutanud käesoleva kriminaalasja kohtulik uurimine kordagi kohtueelse menetluse üldist käiku, keerukust, mahukust, riigi aktiivsust ega süüdistatava käitumist. Neid asjaolusid kajastavate tõenditeta polnud maakohtul võimalik kontrollida kaitsja väiteid Timo Luhtile kahtlustuse esitamise aja ja muude asjaolude ning kahtlustuse esitamisele järgnenud 1 aasta 5 kuu 2 päeva pikkuse riigipoolse tegevusetuse kohta. 4.
4. Samuti polnud maakohtul võimalik veenduda, milliste küsimustega ja kui aktiivselt kriminaalasja kohtueelses menetluses tegeleti ning kas ja kuidas esialgne kahtlustus kohtueelse menetluse käigus muutus. Eelnevast tulenevalt ei kinnita kohtuliku uurimise käigus ilmnenud asjaolud kaitsja etteheidet, et P.A. , E.L. , A.D. ja I.D. i ähvardamise menetlemiseks on kulunud ebamõistlikult kaua aega. 4.
5. Täiendavalt märkis maakohus, et ajavahemik, mis võetakse aluseks menetluse mõistliku aja hindamisel, ei hakka kulgema kuriteo toimepanemisest, vaid hetkest, mil kriminaalmenetlus mõjutab oluliselt kahtlustatava olukorda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.08.2011 otsus asjas nr 3-1-1-57-11, p-d 14.1 ja 14.3). Kriminaalmenetluse alustamine − kui see (st esimene menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta − üldjuhul menetlusaega ei käivita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.06.2015 otsus nr 3-1-1-53-15, p 9). Järelikult pole mõistliku menetlusaja analüüsimisel oluline, millal Timo Luht P.A. d, E.L. d, A.D. t ja I.D. it ähvardas ning ainuüksi süüdistusaktis märgitud tegude toimepanemise aeg ei andnud maakohtule alust menetluse mõistliku aja möödumises kahelda. Samuti ei tekita mõistlikus menetlusajas kahtlusi kriminaalmenetluse alustamise aeg. Nagu öeldud, pole menetluse mõistlikule ajale antavat hinnangut mõjutavate asjaolude kohta kohtule tõendeid esitatud. 4.
6. Eeltoodud põhjustel jättis maakohus rahuldamata Timo Luhti kaitsja taotluse P.A. , E.L. , A.D. ja I.D. i ähvardamise osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.
7. Maakohtu hinnangul ei mõjuta Timo Luhti süüküsimuse lahendamist ka kaitsja kriitika kohtueelse menetluse erapoolikuse ja Timo Luhti terviseandmete kannatanutele avaldamise kohta. Kaitsjal ja süüdistataval oli praeguses asjas soovi korral võimalik esitada kohtule omapoolseid tõendeid, kuid seda võimalust nad ei kasutanud. Eelnevast tulenevalt on asjakohatu kaitsja etteheide, et kriminaalasja kohtueelses menetluses koguti vaid Timo Luhti süüstavaid tõendeid. Samuti on alusetu Timo Luhti veendumus, et kohtusse kõik tõendid ei jõua 5 või jõuavad moonutatult. Timo Luhti terviseandmete kannatanutele avaldamisel puudub kohtumenetluse esemega, s.o süüdistuses kirjeldatud etteheidete põhjendatuse kontrollimisega aga igasugune seos. Puutuvalt kriminaalmenetluse alustamisesse märgib maakohus vaid seda, et KrMS § 193 lg 1 kohaselt algab kriminaalmenetlus esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga. Kuna eeltoodud küsimused Timo Luhti süüküsimuse lahendamist ei mõjuta, jättis maakohus need täiendava tähelepanuta.
8. Maakohtu seisukoht Timo Luhti süüdistuses

§ 120lg 1 järgi.

6.

1. P.R. i (A. )tapmisega ähvardamine 2015 detsembri lõpus. 6.1.
2. Kannatanu P.A. istungil antud ütluste kohaselt elas ta koos Timo Luhtiga alates 2005 lõpust või 2006 kuni 2015 lõpuni. Kooselust sündisid tütar K.L. , kes on praegu 11-aastane, ja poeg A.L. , kes on praegu 8-aastane. Kooselu lõppemise põhjusteks oli vaimne vägivald ja Timo Luhti isa J.L. i poolne füüsiline vägivald A.L. i suhtes. Timo Luht ähvardas P.A. d esimest korda 2015 detsembri lõpupoole, kui suhtluskorra järgi oli Timo Luhti kord lastega kokku saada ja ta pidi lapsed P.A. le tagasi tooma. Kokkusaamiskoht pidi olema Jaama tn ristis Kõveras Kioskis, kuid Timo Luht tuli sinna ilma lasteta. Kui P.A. küsis, kus lapsed on, ja ütles, et tal on õigus laste asukohta teada, ütles Timo Luht P.A. le, et ta ei too lapsi P.A. le tagasi ja et lapsed on turvalises kohas. Timo Luht ei öelnud P.A. le laste asukohta. Põhimõtteliselt Timo Luht ja P.A. vaidlesid ning lõpuks ütles Timo Luht P.A. le, et kui P.A. hullu panemist ei lõpeta, tapab Timo Luht P.A. ära. P.A. kartis ähvarduse täideviimist, sest Timo Luht oli mõned päevad varem tunginud P.A. ja laste juuresolekul raketipüstoliga kallale P.A. praegusele abikaasale, kes oli toona P.A. tuttav ja abistas P.A. d. Samuti on Timo Luht olnud kogu aeg äkilise iseloomuga, kooselu ajal ajas iga pisiasi teda närvi ja asjad lendasid. Timo Luht ähvardas P.A. d ka siis, kui
3. a veebruaris tuli lastekaitsekabinetis L.V. i ja M.H. i juuresolekul juttu kallalaetungist P.A. praegusele abikaasale. Lastekaitse selgitas Timo Luhtile, et ta ei saa dikteerida, kellega P.A. koos on või suhtleb, mispeale ütles Timo Luht, et ta võib kinni minna. Kui lastekaitse ütles, et kui Timo Luht kinni läheb, siis on P.A. l vaba voli suhelda, kellega ta tahab ja kus ta tahab, sest Timo Luht ei saa siis niikuinii P.A. d kontrollida, ütles Timo Luht, et kui ta kinni läheb, siis tapmise eest ja siis ei ole P.A. enam kellegagi koos. Timo Luht on ka oma vanaema A.D. t korduvalt tõuganud ja tema peale palju röökinud. Kui P.A. ja Timo Luht elasid koos, Timo Luht röökis P.A. peale ja lapsed hakkasid nutma, tahtis A.D. vahele tulla. Timo Luht lükkas mitu korda A.D. uksest välja. Samuti pöördus Timo Luhti ja P.A. kooselu ajal Timo Luhti varasem elukaaslane E.L. Timo Luhti vastu elatise nõudega kohtusse, mispeale arutas Timo Luht oma isaga J.L. iga, et lihtsam on E.L. ja tema poeg ära tappa. P.A. suhtles Timo Luhti käitumise teemal ka E.L. ga.
4. a märtsis teatas E.L. P.A. le, et Timo Luht rääkis kõigile, et P.A. on skisofreenik ja et parem oleks P.A. ära tappa, sest lastel on parem surnud ema kui haige ema. P.A. läks varjupaika, sest ta kartis, tal polnud tol hetkel kuhugi minna ja turvakodu oli kõige kindlam koht kuni P.A. sai lubada endale korteri. P.A. on pöördunud seoses Timo Luhti käitumisega lastekaitsesse, politseisse, ohvriabisse ja naiste varjupaika. Timo Luht pole P.A. d löönud. Praegu P.A. Timo Luhtiga ei suhtle, kuid näeb teda pidevalt, sest Timo Luht käib Anne Pubis, mis asub P.A. maja lähedal. P.A. soovib Timo Luhti suhtes lähenemiskeeldu, sest Timo Luht on vägivaldne ja viibib tema elukoha lähedal. P.A. l on alust karta, et Timo Luht võib talle midagi teha. 6.1.
5. Süüdistatava Timo Luhti istungil antud ütluste kohaselt elas ta koos P.A. ga üle 9 aasta. Kooselu jooksul polnud füüsilisi konflikte, aga üllatusi tuli päris palju. Näiteks kui Timo Luht ja P.A. olid aasta aega koos elanud, sai Timo Luht teada, et P.A. l oli varasemast veel üks laps, kelle juurest P.A. oli ära jooksnud ja keda kasvatas teine naisterahvas. Selliste teemade tõttu oli paratamatult ütlemisi. 24.12.2015 ajavahemikul kl 12.00-16.00 kohtusid Timo Luht ja P.A. Jaama 68a asuva Kõvera Kioski juures. Timo Luhtil oli lastevanemate vahelise kokkuleppe järgi aeg, mil ta pidi saama lapsed jõulude aegu enda kätte, kuid 23.12 ja 24.12 arvas P.A. , et 6 ta tahab lapsi tagasi saada ja võttis Timo Luhtiga ühendust. Timo Luht ütles, et lapsed jäävad tema juurde, sest et Timo Luhtil ja P.A. l oli lastevanemate vaheline kokkulepe. Kohtumine toimus P.A. initsiatiivil. P.A. arvas, et Timo Luht peaks lapsed P.A. le andma ja et lapsed olid Timo Luhtile ette nähtud ainult 23.12 ja 24.12, aga tegelikult oli nii, et 23.12 saavad lapsed Timo Luhti kätte ja siis lõppebki suhtluskord ära. Ei olnud nii, et Timo Luht peaks lapsed P.A. le tagasi andma. Kohtumine lõppes sellega, et Timo Luht saatis P.A. pikalt, ütles, et ei too lapsi kuskile, et P.A. l ja Timo Luhtil on ühesugune hooldusõigus ning et Timo Luht ei leia, et lastel on vaja turvakodus olla. Lapsed jäidki Timo Luhti juurde kuni 28.08.2016, mil P.A. rikkus kohtumäärust ega toonud lapsi Timo Luhtile tagasi. Timo Luht ei öelnud, et ta tapab P.A. . See on täielik laim, Timo Luhtil polnud P.A. ähvardamiseks põhjust, sest lapsed olid juba Timo Luhti juures. Kannatanud P.A. , E.L. , A.D. ja I.D. andsid kohtueelses menetluses politseile Timo Luhti vastu ütlusi samas ajavahemikus
6. aasta sügisel pärast seda, kui Timo Luht esitas P.A. vastu hagi K. ja A.L. i jaoks elatise nõudmiseks. Samal ajal tehti ka Sotsiaalkindlustusametile alusetu teade abivajavatest lastest ning A.D. ja I.D. valetasid lastekaitsele või ohvriabile, et Timo Luht jättis K. ja A.L. i hooletusse. Samuti kanditi XXX kinnistu, mis pidi minema K. ja A.L. ile, P.A. nimelt I.D. i nimele. Timo Luht ei tea, kas, kes, kui palju ja kuidas raha sai, aga fakt on, et kui kinnisvara hakati liigutama, tulid tema vastu ütlused ja nö ohvrid, kes läksid politseisse infot andma. Timo Luht saab lihtsalt oletada, et P.A. , E.L. , A.D. ja I.D. on tema vastu ütluste andmise eest raha saanud. Samuti kuulis Timo Luht ühelt P.A. sõbrannalt, et P.A. l oli ammu mõte minna turvakodusse, et koos M.A. ga Timo Luht kinni panna ja XXX maja rahulikult endale saada. Kuna need asjad nii ei läinud, tehti I.D. iga see sama diil, millega läksid ütlused natuke üle poole aasta hiljem. 6.1.
7. Asudes hindama süüdistuse etteheidete põhjendatust, märkis maakohus esmalt, et Timo Luht ja kaitsja ei esitanud maakohtule ühtki tõendit, mis annaks aluse asuda seisukohale, et kannatanud valetavad praeguses asjas kokkulepitult Timo Luhti peale, sest soovivad või soovisid sel viisil saavutada tsiviilvaidluste (nt P.A. ja Timo Luhti ühiste laste hooldusõiguse jagamine ning XXX kinnistu omandi- ja kasutusõigusega seotud vaidlused) lahenemist Timo Luhti kahjuks, ning et erinevad ametiasutused (politsei, prokuratuur, lastekaitse jms) tegutsevad Timo Luhti vastu ringkaitse tõttu. Süüdistataval ja kaitsjal oli kohtumenetluses soovi korral võimalik kas või küsitleda P.A. d, E.L. d ja I.D. it nende ja Timo Luhti vaheliste tsiviilvaidluste vaheliste seoste ja kannatanute omavaeliste kokkulepete kui Timo Luhti süüstavate ütluste andmise võimaliku motiivi kohta, kuid süüdistatav ja kaitsja seda võimalust ei kasutanud. Samuti möönis süüdistatav istungil isegi, et ta „ei saa väga tõestada asju, mida keegi on öelnud või väitnud“, „küll varsti aeg näitab, ma ei saa hetkel tõestada, tuleb aeg“ ning „ma ei saa seda väita, saan lihtsalt oletada“. Olukorras, kus kohtule pole esitatud tõendeid kannatanute valeütluste andmise kohta ega üritatudki kohtuliku uurimise käigus kannatanu ütluste andmise motiivides kahtlust tõstatada, pole kohtul alust süüdistatava paljasõnalistele spekulatsioonidele tugineda. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Eelnevast lähtudes jätab kohus Timo Luhti oletused kannatanute valeütluste andmise motiivide kohta edasise tähelepanuta. 6.1.
8. Jätkates kannatanu P.A. ütluste usaldusväärsuse analüüsimisega, toob kohus välja, et kannatanu andis istungil üksikasjalikke ütlusi tema ja Timo Luhti vaheliste suhete ja suhtluse kohta kogu kooselu vältel pikalt enne süüdistuses märgitud ähvardamist 2015 detsembris, kirjeldas 2015 detsembris söögikohas „Kõver Kiosk“ toimunud kohtumist (sh kohtumise põhjuseid, vestluse käiku ja Timo Luhti poolt tapmisega ähvardamist), selgitas detailselt, millised asjaolud andsid talle aluse karta Timo Luhti ähvarduse täideviimist, ning peatus ka Timo Luhti käitumisel pärast süüdistuses märgitud tegu (nt 2016 veebruaris kohtumine lastekaitsekabinetis ja tänaseni kestev tihe viibimine P.A. elukoha lähedal). Muu hulgas peatus kannatanu Timo Luhti äkilisel iseloomul, võimukal käitumisel (asjade loopimine, P.A. peale 7 karjumine ja solvamine, vanaema A.D. lükkamine jms) ning mõned päevad enne ähvardamist Timo Luhti poolt P.A. praegusele abikaasale kallale tungimisel. Arvestades kannatanu ütluste veenvat detailsust Timo Luhti käitumise iseloomustamisel nii enne süüdistuses märgitud tegu, selle teo toimepanemise ajal kui ka pärast teo toimepanemist, leidis kohus, et P.A. ütlused on usaldusväärne tõend. Ka Riigikohus on märkinud, et ütluste usaldusväärsust kinnitab ka see, kui isik suudab üksikasjalikult osutada näiteks aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud. Tavapäraselt ei suuda valeütlusi andev isik enda väiteid selliste detailidega varustada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.02.2013 otsus nr 3-1-1-89-12, p 14). 6.1.
9. Veendumust, et P.A. rääkis kohtus tõtt, kinnitab ka tema ütluste kokkulangemine muude tõenditega. Nii nähtub tunnistaja L.V. i istungil antud ütlustest, et tunnistaja töötas alates 2015 detsembrist kuni 2017 jaanuarini Tartu Tähtvere Avatud Naistekeskuses sotsiaalpedagoogina. Selle käigus puutus L.V. i kokku ka Timo Luhtiga, sest Timo Luhti laste ema P.A. viibis koos alaealiste lastega Tähtvere Avatud Naistekeskuses varjupaiga teenusel. P.A. tuli varjupaika, sest laste vanaisa oli lastele füüsiliselt liiga teinud, P.A. sõnul oli kodus võimatu olla ja ta ei soovinud sellises pinget tekitavas olukorras viibida. Tekkisid ka arusaamatused laste isa Timo Luhtiga. Kui L.V. i Tähtvere Avatud Naistekeskusesse tööle asus, viibis P.A. juba teenusel. P.A. ja Timo Luhti vahel tekkisid arusaamatused seoses laste hooldusõigusega, mistõttu käidi kohtumas Tartu Linnavalitsuse lastekaitsetöötaja juures, et määrata lastevanemate nõusolekul kohtuväline kokkulepe, kuidas, millal ja kelle juures lapsed viibivad. Kokkulepe saavutati, aga kummalgi oli keeruline sellest kinni pidada. P.A. ja Timo Luhti vaheline sõnaline arusaamatus muutus tugevaks arusaamatuseks ning ühel korral Timo Luht sihtis ja tulistas raketipüstoliga P.A. meessoost sõpra, kes toetas P.A. d, kui oli vaja teinekord autoga lapsi lasteaeda või kooli viia. L.V. i kohtus Timo Luhtiga kokku neljal-viiel korral. Nendel kohtumistel käitus Timo Luht viisakalt ja L.V. il ei tekkinud Timo Luhti suhtes hirmu, aga oli olukordi, kus Timo Luhtil oli keeruline oma emotsioone vaos hoida. Kui oli kohtumine lastekaitsja juures, seletas Timo Luht, et ta tahab, et lapsed oleksid Timo Luhti juures ja kui P.A. jätkab selle meesterahvaga suhtlemist, siis võib Timo Luht sellele meesterahvale jätkuvalt liiga teha. L.V. ile jäi mulje, et Timo Luht soovib oma lapsi kaitsta, arvestamata, kuidas see kõlab või mismoodi on. Timo Luht pole alati korrektselt käitunud, vaid on olnud sõnaliselt hirmutav. L.V. i arvab, et P.A. võis Timo Luhti ees hirmu tunda. Lastekaitsja juures algas kohtumine viisakalt, aga kui kohtumise käigus loodi reegleid ja kokkuleppeid, muutus Timo Luhti käitumine sõnaliselt agressiivseks ja temaga vestlejate suhtes mittelugupidavaks. Timo Luht ähvardas P.A. meestuttavat, aga L.V. i arvab, et ka P.A. võis hirmu tunda, sest kui on vestlus laste heaolu nimel ja inimeste vabast valikust, kes võib meestuttavaga-naistuttavaga suhelda ning sellest lähtuvalt öeldakse, et jah, ma võin füüsiliselt liiga teha ja vägivalda sooritada, siis selline väljaütlemine on kindlasti hirmutav ka kuulajatele. Kui Timo Luht seda ütles, tõmbus P.A. eemale, aga pärast selgus, et P.A. ei tahaks enam üldse niiviisi kohtuda ja see oli väga hirmutav, sest oli oht, et äkki võib selline asi tõsiselt juhtuda. 2016 suvel suunati turvalisuse huvides P.A. koos lastega Tartu Laste Turvakodu teenusele. Kui oli see raketi-juhtum, siis tundis P.A. hirmu ja oli arutelu, et taotleda P.A. turvalisuse tõttu Timo Luhti suhtes lähenemiskeeldu, sest oli selge, et on reaalne oht ja ähvardused võidakse täide viia. 6.1.
10. Lisaks esitati maakohtule tõendina ka Tartu Maakohtu 06.09.2016 otsus nr 1-16-4985, millega Timo Luht tunnistati

§ 263

lg-te 1 ja 2 järgi süüdi selles, et ta lõi 15.12.2015 kella 20.15 paiku Tartus Lääne 72 asuva garaažiboksi juures tänaval tekkinud rüseluse käigus M.A. le relvataolise eseme käepidemega kahel korral pea piirkonda, tekitades füüsilist valu, verejooksu ja pea lahtised hulgihaavad. 8 6.1.

1. Kokkuvõtlikult kinnitavad L.V. i ütlused ja Tartu Maakohtu 06.09.2016 otsus P.A. sõnu Timo Luhti agressiivse ja hirmutava käitumise kohta. Kuna L.V. i möönis istungil muu hulgas, et lastega suhtlemise osas sõlmitud kohtuvälisest kokkuleppest oli keeruline kinni pidada nii Timo Luhtil kui ka P.A. l, ning kirjeldas Timo Luhti ja P.A. vahelisi suhteid ka muudes detailides tasakaalukalt ja objektiivselt, pole kohtul alust arvata, et L.V. i andis põhjendamatult P.A. versiooni toetavaid ütlusi. Maakohtu hinnangul on ka L.V. i ütlused usaldusväärne tõend. Arvestades eeltoodut, jättis maakohus Timo Luhti süüd eitavad ütlused kui ebausaldusväärse tõendi otsuse tegemisel kõrvale. Süüdistatava ütlused ei lange kokku ühegi muu kohtule esitatud tõendiga ja nagu öeldud – kohtul pole alust kahelda P.A. ja L.V. i ütluste õigsuses. 6.1.
2. Tuginedes eeltoodud usaldusväärsetele tõenditele kogumis, tuvastas maakohus, et Timo Luht ähvardas 2015 detsembri teises pooles täpsemalt kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal ühiste laste K. ja A.L. iga suhtlemise üle tekkinud vaidluse käigus Tartus Jaama 68a asuva söögikoha „Kõver Kiosk“ juures oma endist elukaaslast P.A. d tapmisega, öeldes P.A. le, et kui P.A. „hullu panemist ei lõpeta“, siis tapab Timo Luht P.A. ära. Samuti kartis P.A. ähvarduse täideviimist, sest ca 10-aastase kooselust lähtuva P.A. kogemuse kohaselt oli Timo Luht äkilise iseloomuga ning nii P.A. kui ka nendega koos elava A.D. suhtes ettearvamatu, agressiivse ja võimuka käitumisega. P.A. ja Timo Luhti suhted olid muutunud 2015 sügisel veelgi pingelisemaks seoses sellega, et P.A. lahkus kodust ning läks koos K. ja A.L. iga varjupaika ning mõned päevad enne P.A. ähvardamist, s.o 15.12.2015 kasutas Timo Luht ka P.A. tollaegse tuttava ja praeguse abikaasa M.A. suhtes füüsilist vägivalda, lüües P.A. ning alaealiste laste K. ja A.L. i juuresolekul M.A. le relvataolise esemega korduvalt pea piirkonda. Maakohtu hinnangul annavad need asjaolud ka objektiivselt aluse karta Timo Luhti ähvarduse täideviimist, seega oli P.A. hirm põhjendatud. Ka asjaolu, et P.A. lahkus kodust koos kahe väikese lapsega varjupaika, kinnitab hirmutunnet Timo Luhti ees. 6.1.
3. Politsei- ja Piirivalveameti 20.06.2017 kodukülastuse kokkuvõte, Tartu Lasteaed Sirel 16.06.2017 kiri koos lisadega, Tartu Linnavalitsuse Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna 31.10.2016 ja 27.12.2017 vastused, Politsei- ja Piirivalveameti 01.09.2016 vastus, 27.06.2016 patrullileht ning I.M. i 10.02.2017 e-kiri koos lisaga kinnitavad täiendavalt P.A. ja A.D. pingelisi suhteid Timo Luhtiga ning asjaosaliste pöördumist abi saamiseks erinevate ametiasutuste poole. 6.1.10 Erinevalt kaitsjast ei tekitanus maakohtus P.A. hirmu osas kahtlusi ka asjaolu, et kannatanu teatas ähvardamisest politseile 2016 sügisel (s.o ca 9 kuud pärast ähvarduse toimepanemist). P.A. selgitas kaitsja küsimustele vastates arusaadavalt, et ta pöördus politseisse siis, kui ähvardusi tuli juurde (sh 2016 veebruaris) ning lisandus ka hulgaliselt sõnumeid. Seega pani Timo Luht toime

§ 120lg 1 koosseisu objektiivsetele tunnustele vastava teo.

6.1.11. Maakohtu hinnangul on täidetud ka

§ 120lg 1 subjektiivsed tunnused.

Öeldes lastega suhtlemise üle tekkinud vaidluse käigus tõsimeeli, et kui P.A. „hullu panemist ei lõpeta“, siis tapab Timo Luht P.A. ära, oli Timo Luhti eesmärk tekitada P.A. s hirmutunnet, et sundida teda oma seisukohtadest loobuma. Samuti pidas Timo Luht vähemalt võimalikuks, et P.A. hakkab oma elu ja tervise pärast kartma. Seega pani Timo Luht ähvardamise toime kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

6.1.

1. Timo Luhti teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 6.
2. Maakohtu seisukoht E.L. tapmisega ähvardamise osas. 6.2.
3. Kannatanu E.L. istungil antud ütluste kohaselt elas ta koos Timo Luhtiga aastatel 2004 kuni
4. Lahkumineku põhjuseks olid Timo Luhti keerulised suhted E.L. varem sündinud lapsega ja E.L. emaga, mistõttu algasid tülid. Timo Luht ei aktsepteerinud väga E.L. last ja oli lapse suhtes mõned korrad vägivaldne. E.L. l ja Timo Luhtil on ka ühine laps K.B.L. . Timo Luht tahtis alguses väga E.L. ga last saada, kuid kui E.L. oli
5. kuud rase, pakkis Timo Luht 9 asjad, kõndis minema ega ole ühtki päeva lapse kasvatamises osalenud.
6. aastal pöördus E.L. kohtusse, et Timo Luhtilt lapse ülalpidamiseks elatist nõuda, ja kohus mõistis Timo Luhtilt elatise välja. E.L. kohtus P.A. ga esimest korda 2013 P.A. ja Timo Luhti kooselu ajal, kui E.L. l oli vaja K.B.L. koolimineku dokumentidele Timo Luhti allkirja ja E.L. käis seetõttu ühel korral Tartus XXX tänaval Timo Luhti ja P.A. ühises elukohas. Järgmine kord nägi E.L. P.A. d juhuslikult
7. a jaanuaris Raekoja platsis, kus P.A. teretas E.L. d, teatas talle, et P.A. ja Timo Luht ei ela enam koos, muljetas, mida Timo Luht P.A. le tegi, ning ütles, et Timo Luht ja viimase isa on rääkinud P.A. kuuldes E.L. ja tema lapse tapmisest. P.A. sõnul oli probleem selles, et E.L. nõudis Timo Luhtilt kohtu kaudu elatist ja kuna Timo Luht elatist ei maksnud, pöördus E.L. uuesti kohtusse. Selleks ajaks oli elatise võlg 11 000 eurot ja kohus määras Timo Luhti krundi peale hüpoteegi. Eelnev vihastas Timo Luhti veelkord, sest Timo Luht oli just enne seda kantinud P.A. nimele selle sama XXX tn maja, et näidata ennast varatuna. Krunt, millele kohus hüpoteegi seadis, oli ainus Timo Luhti vara ja tegelikult tahtis Timo Luht ka seda krunti P.A. nimele enne, kui kohus otsuse jõuab teha. E.L. võttis seda ähvardust täie tõsidusega. Pärast lahkuminekut kohtus E.L. Timo Luhtiga ainult kohtusaalis. Timo Luht ei suhelnud E.L. ga aastaid kuni
8. aastani, mil Timo Luht sai teada E.L. ja P.A. kohtumisest ning tahtis E.L. ga kokku saada. E.L. kohtus Timo Luhtiga 09.02.2016 Annelinna Siriuses ning kohtumisel viibis ka E.L. ja Timo Luhti ühine laps K.B.L. . Räägiti väga erinevatest asjadest, kusjuures E.L. püüdis puudutada ka teemat, kas Timo Luht on E.L. d ähvardanud. Selle peale ütles Timo Luht, et ta on selle peale mõelnud ja seda varianti kaalunud ning et see lahendaks Timo Luhti probleemid. Samuti ütles Timo Luht, et tal on nii suur elatise võlg, et ta pigem võiks E. i ja K.B.L. ära tappa. Siis ta saaks hiljemalt viie aasta pärast alustada uuelt lehelt kui ta lähekski kinni. Kuna Timo Luht käitub vanglas korralikult, saab ta maksimaalselt kaks ja pool aastat karistust. Samuti leidis Timo Luht, et ta saab vanglas päevaraha, mis katab kõik tema võlad, ning siis ta oleks saanud kahe ja poole aasta pärast puhtalt lehelt alustada. Sellist ärplemist oli tollel kohtumisel kõvasti. K.B.L. istus Timo Luhti jutu ajal seal samas lauas. Timo Luht ei selgitanud, kuidas tapmine pidi toimuma, vaid ütles lihtsalt, et tema probleemid lahenevad, kui E. ja K.B.L. d ei ole enam tee peal ees. Timo Luht lähtus sellest, et kui ta saab E. ja K.B.L. st lahti, ei ole tal elatise võlga ja ühtegi probleemi. Timo Luht arvas, et see olukord laheneb niimoodi. E.L. ei tea, mis on Timo Luhti argument, et ta ei peaks oma lapsele elatist maksma, ja miks see teda nii väga ärritab. Kuna tegemist oli tapmisähvardusega, võttis E.L. seda täie tõsidusega. Sellest, et Timo Luht ähvardab E.L. d, sai kannatanu teada P.A. lt. Ning niipea kui E.L. ähvardamisest teada sai, pöördus ta erinevatesse asutustesse. E.L. kirjutas Tartu kohtumaja kohtunikule, kes oli just sellele krundile hüpoteegi määranud, ning selle pöördumise peale suhtlesid temaga kohtujurist ja sekretär. Samuti pöördus E.L. korduvalt lastekaitse poole, et K.B.L. ohutust tagada, ja teavitas ka kooli, et laps võib olla ohus ja et teda on ähvardatud. Need oli kolm esimest sammu, mida E.L. tegi. Politseile andis E.L. ütlusi pärast seda, kui P.A. pöördus ohvriabisse või naiste varjupaika ja politsei võttis E.L. ga kui tunnistajaga ühendust. Küsitlemise käigus muutis politsei seisukohta ja leidis, et ka E.L. on kannatanu. E.L. võtab iga tapmisähvardust, ükskõik kes seda teeb, täie tõsidusega. Kannatanu ei saa võtta seda kui sõnakõlksu. E.L. pöördus erinevate ametkondade poole, et tagada eeskätt just lapse turvalisust. E.L. saab veel võib-olla oma turvalisuse tagamisega hakkama, aga laps oli sellel ajal päris pisike ja tal polnud üldse võimalust ennast kaitsta. E.L. võttis Timo Luhti ähvardust tõsiselt, sest Timo Luht leidis, et tema probleemid kaovad, kui ta E. ja K.B.L. ära tapab. Samuti oli E.L. varem kogenud, et Timo Luhtil võivad olla äkkvihahood või ootamatu agressiivsus, ning P.A. ja A.D. kinnitasid Timo Luhti mõtteid E. ja K.B.L. tapmise kohta. E.L. l polnud ühtki põhjust arvata, et need inimesed peaksid teda ilma aluseta hirmutama. P.A. on rääkinud E.L. le ka vahejuhtumitest, mis P.A. l on Timo Luhtiga aset leidnud või mis on puudutanud K. ja A.L. i. P.A. lt saadud teave kinnitas, et Timo Luht on ettearvamatu ning võib olla vägivaldne, äkkvihaga ja kergesti ärrituv. Samuti võimendas P.A. lt saadud info E.L. situatsiooni, sest Timo 10 Luhti viga polnud suunatud ainult E. ja K.B.L. vastu, vaid ka teiste inimeste vastu. Timo Luhti viha põhjused on aga olnud erinevad. E.L. puhul on Timo Luhti pahameele põhjuseks elatise nõue alates
9. aastast ehk praeguseks 11 aastat. Timo Luht pole elatist maksnud ja praeguseks on võlgnevus umbes 20 000 eurot. E.L. arvab, et tema turvalisuse huvides ei ole kohtuistungil väga kasulik vastata küsimusele, kas ta praegu Timo Luhti kardab. Samuti ei saa E.L. kindlasti vastata jaatavalt või eitavalt küsimusele, kas K.B.L. turvalisus on praegu tagatud, sest E.L. ei tea, kas see on nii või ei. E.L. on ka P.A. d teavitanud, kui Timo Luht on E.L. kuuldes P.A. d või tema lapsi ähvardanud. Kui kedagi ähvardatakse, võtab E.L. neid asju täie tõsidusega ja tema kohustus on olnud P.A. d teavitada. E.L. teadmine, et Timo Luht võib olla agressiivse käitumisega, põhineb tema kooselul Timo Luhtiga. Näiteks oli I.D. i juubel tema kodus maal, kus E.L. lapse ja Timo Luhti vahel tekkis konflikt. Timo Luht lõi toona 3aastast last ja pani ta autosse turvatooli kinni. Laps ei saanud ise turvatooli rihmasid lahti teha, väljas oli tohutult palav, auto aknad olid kinni ja Timo Luht ei lubanud E.L. l autosse minna. Lõpuks saadi laps siiski autost välja ja selleks ajaks oli laps hüsteerias. seejärel sõitis Timo Luht E.L. autoga minema ja sünnipäev jätkus sellega, et otsiti Timo Luhti taga. Samuti vihastas Timo Luht, kui ta elas koos E.L. ga üürikorteris, võttis kausiga kuuma kanarasva ja tahtis selle E.L. lapsele pähe valada. E.L. sai kausi ära lükata nii, et rasv läks põrandale. E.L. koges hetki, kus Timo Luhtil tekkis täiesti ootamatult äkkviha. Põhjuseks võisid olla täiesti pisikesed asjad, näiteks Timo Luht tahtis pannkooki keerata, aga pannkook ei läinud rulli ja moos ei läinud vahele. Siis võttis Timo Luht pannkoogi taldriku ja viskas selle keset kööki vastu seina puruks nii, et terve köök oli täis pannkooke ja kilde. E.L. kuulis ka krimiuudistest ja P.A. lt, et Timo Luht oli rünnanud nii P.A. elukaaslast kui ka tema venda ja löönud P.A. elukaaslast mitu korda raketipüstoliga pähe. Kõik need asjad pigem süvendasid arusaama, et Timo Luht ongi agressiivne või vägivaldne, ja andsid ühe terviku, mis andsid põhjuse uskuda, et Timo Luht võib olla reaalselt ohtlik. E.L. kuulati politsei poolt üle
10. a septembris. Pärast politseis ülekuulamist on E.L. kohtunud Timo Luhtiga mõned korrad. E.L. ei oska öelda mitu korda täpselt, kuid üle kahe korra küll. Ülekuulamisest on möödas mitu aastat ja tahes tahtmata on E.L. Timo Luhti väga palju ka lihtsalt näinud, sest Timo Luht elas vahepeal E.L. kõrvalmajas. E.L. initsiatiivil on ta Timo Luhtiga kohtunud ühel korral, sest E.L. l oli vaja K.B.L. elukoha aadressi vahetamiseks Timo Luhti nõusolekut. E.L. ja Timo Luht kohtusid Anne Pubis, kuid E.L. ei oska öelda, kas K.B.L. oli temaga tol korral kaasas. E.L. ei mäleta, mis kella paiku kohtumine toimus ja kui kaua see kestis. Pärast kohtumist läks E.L. edasi linna. E.L. arvab, et ta pole Timo Luhti autos pärast politseis ülekuulamist viibinud. Ülejäänud kohtumised toimusid, sest kuna Timo Luht sai teada, et politsei küsitleb E.L. d, võttis Timo Luht ka ise E.L. ga korduvalt ühendust. Enne seda ei suhelnud Timo Luht aastaid E.L. ga, kuid siis ta hakkas helistama. E.L. ei tundnud ennast Timo Luhtiga kohtumistel hästi, kohtuti avalikus ruumis ja kahekesi Timo Luhtiga kuhugi suletud ruumi ei jäänud. Timo Luht jagas kohtumistel E.L. ga teavet, kuidas Timo Luhtil P.A. ga läheb, mida P.A. on teinud ja kuidas Timo Luht ei näe oma lapsi. E.L. ei tea, miks Timo Luht talle seda avaldas. Praegu suhtleb E.L. Timo Luhtiga vahel harva, neil pole ühiseid kokkupuute pindu. Kuigi Timo Luhtil on senimaani K.B.L. suhtes E.L. ga võrdne hooldusõigus, ei osale Timo Luht lapse kasvatamises ega elatise maksmises. E.L. ei oska vastata, kas ta soovib Timo Luhti suhtes lähenemiskeelu kohaldamist. Kannatanu peab teada saama, mis on Timo Luhti poolt järgmised sammud, sest kohtus Timo Luhti vastu tunnistamisega seab E.L. oma elu ohtu. E.L. ei tea, kuidas Timo Luht tema vastu ütluste andmisele reageerib ja mis võib olla Timo Luhti järgmine samm. E.L. jaoks pole ühtegi garantiid, mistõttu ta ei saagi vastata, et milline on tema hirm või millised on tema kaitsesammud järgmiseks, et oma turvalisust tagada. 6.2.
11. Süüdistatava Timo Luhti istungil antud ütluste kohaselt kohtus ta 2016 veebruaris Kalda tee 43 asuvas Sirius kiirtoidukohas E.L. ga viimase initsiatiivil. E.L. küsis Timo Luhtilt, kas P.A. jutt, et Timo Luht lubas E.L. ära tappa, vastab tõele, mispeale Timo Luht vastas, et see on 11 huvitav mõte. Muud midagi. Kohtumine kestis peaaegu 2 tundi ja Timo Luht üritas võimalikult palju teada saada, mida E.L. teab, sest Timo Luhti vastu oli igasuguseid süüdistusi ja asju tehtud. Timo Luht üritas lihtsalt infot saada. Timo Luht ei ähvardanud E.L. d tapmisega ja eeldab, et E.L. väidab vastupidist seoses elatise nõudega. Nii nagu E.L. selle süüdistuse tegi, pani ta kohe ka krundile hüpoteegi. Samamoodi tulid teiste inimeste süüdistused ning kinnisvara, mis pidi minema K. ja A.L. i nimele, hakati kantima I.D. ile, et sealt saaks I.D. i ja A.D. poolt Timo Luhti vastu ütlusi. Kõik need sündmused on kronoloogilises järjekorras. Timo Luht ja E.L. rääkisid kohtumisel veel maast ja ilmast, E.L. rääkis, mida ta ise on teinud, et käib koolis. Kohtumine lõppes sõbraliku laiali minekuga. Paar nädalat hiljem võttis E.L. uuesti Timo Luhtiga ühendust ning siis said nad uuesti kokku. Samuti said Timo Luht ja E.L. kuu aega hiljem lastega kokku. 6.2.
12. Maakohtu hinnangul on E.L. ütlused analoogiliselt P.A. ütlustega usaldusväärne tõend. Timo Luhti väited E.L. poolt valeütluste andmise kohta on oletuslikud ning Timo Luhti alusetu süüstamise versiooniga ei lange kokku seegi, et E.L. ei pöördunud omal algatusel politsei poole, vaid E. ja K.B.L. ähvardamine sai avalikuks pärast seda, kui politsei küsitles E.L. d tunnistajana P.A. ga seotud asjaolude kohta. Lisaks kirjeldas E.L. sarnaselt P.A. ga kohtus veenva üksikasjalikkusega nii süüdistuses märgitud teo toimepanemisele eelnenud, teo toimepanemise ajal ilmnenud kui ka teo toimepanemisele järgnenud sündmuste käiku. Muu hulgas peatus E.L. Timo Luhti äkilisel ja agressiivsel käitumisel ning kirjeldas 2-aastase kooselu käigus kogetu pinnalt mitmeid olukordi, kus Timo Luht käitus ootamatult ja hirmutavalt (nt E.L. nutva lapse autosse sulgemine, üritus kuuma kanarasva lapsele pähe valada, pannkoogitaldriku vastu seina puruks löömine). Samuti kirjeldas E.L. tema ja Timo Luhti vahelist vaidlust nende ühise lapse K.B.L. elatise maksmise üle, Timo Luhti suurt elatise võlgnevust ning ütles, et Timo Luht põhjendas E. ja K.B.L. tapmise kavatsust just elatise võlgnevusest vabanemise sooviga. Arvestades E.L. ütluste detailsust ja kokkulangemist P.A. ütlustega, mille usaldusväärsuses veendus kohus eespool, on kohtu hinnangul E.L. ütlused tervikuna (sh Timo Luhtile etteheidetavat tegu puudutavas osas) usaldusväärne tõend. 6.2.
13. Puutuvalt Timo Luhti ütlustesse märgib maakohus, et sarnaselt E.L. ga tunnistas ka süüdistatav, et tal tuli 2016 veebruaris Kalda tee 43 asuvas Sirius kiirtoidukohas E.L. ga juttu Timo Luhti kavatsusest E.L. ära tappa. Erinevalt kannatanust väitis süüdistatav aga, et kohtumine toimus kannatanu initsiatiivil ja et E.L. küsimuse peale, kas Timo Luht on lubanud ta ära tappa, vastas Timo Luht vaid, et see on huvitav mõte. Kohtu hinnangul pole selline sündmuste käik eluliselt usutav. Olukorras, kus Timo Luhti versiooni kohaselt soovis kannatanu temaga kokku saada ja uuris kohtumise käigus Timo Luhtilt viimase mõtete kohta kannatanu tappa, pole vähimalgi määral usutav, et pärast tapmiskavatsuse kohta jaatava vastuse saamist selleteemaline vestlus lihtsalt lõppes. Arvestades, et Timo Luhti ütlused ei lange kokku ühegi muu kohtule esitatud tõendiga ja et tema poolt kohtule esitatud versioon pole ka eluliselt usutav, jätab kohus Timo Luhti süüd eitavad ütlused kui ebausaldusväärse tõendi otsuse tegemisel kõrvale. 6.2.
14. Tuginedes E.L. ütlustele, tuvastas maakohus, et E.L. ja Timo Luht kohtusid Timo Luhti initsiatiivil
15. aasta veebruaris Kalda tee 43 asuvas Sirius kiirtoidukohas, kus Timo Luht kinnitas E.L. küsimise peale oma kavatsust E.L. ja K.B.L. ära tappa, et elatise võlgnevusest vabaneda. Samuti kartis E.L. ähvarduse täideviimist. E.L. kuulis Timo Luhti mõtetest esmalt 2016 jaanuaris P.A. lt, misjärel võttis E.L. eeskätt K.B.L. turvalisuse tagamiseks kohe ühendust Tartu Maakohtuga, lastekaitsega ja K.B.L. kooliga ning teavitas, et laps võib olla ohus ja et teda on ähvardatud. Kannatanu selline käitumine näitab tema hirmu lapse elu ja tervise pärast, sest ta pidas vajalikuks K.B.L. turvalisuse tagamiseks täiendavaid samme astuda. Kui E.L. poleks hirmu tundnud, poleks tal olnud põhjust eelkirjeldatud pingutusi teha. Asjaolu, et E.L. uuris 2016 veebruaris Timo Luhtilt enda ja K.B.L. tapmiskavatsuse kohta, viitab 12 kannatanu jätkuvale muretsemisele enda ja lapse turvalisuse pärast ning see, et Timo Luht tapmiskavatsust tunnistas ja seda elatise võlgnevusest vabanemisega põhjendas, kinnitas ja toetas täiendavalt E.L. hirmu. Kohtu hinnangul oli E.L. l ka objektiivne alus karta Timo Luhti ähvarduse täideviimist. Timo Luht ei nõustunud K.B.L. jaoks elatist maksma ja teda ärritas, et E.L. pöördus elatise nõudmiseks kohtu poole. Samuti oli Timo Luht 2-aastasest kooselust lähtuva E.L. kogemuse kohaselt äkilise iseloomuga ning ootamatult ähvardava ja agressiivse käitumisega. Lisaks kuulis E.L. ka P.A. lt, et Timo Luht oli rünnanud nii P.A. elukaaslast kui ka tema venda ja löönud P.A. elukaaslast mitu korda raketipüstoliga pähe. Kõiki neid asjaolusid arvestades oli kannatanu hirm põhjendatud. 6.2.
16. Maakohtu silmis ei tekitanud E.L. hirmu osas kahtlusi ka asjaolu, et E.L. ei pöördunud seoses ähvardamisega politsei poole, vaid rääkis sellest alles ca 6 kuud pärast teo toimepanemist, kui politsei temaga P.A. sse puutuvate asjaolude selgitamiseks ühendust võttis. Kohtu, lastekaitse ja K.B.L. kooli teavitamine ähvardamisest väljendab piisavalt E.L. hirmu oma lapse turvalisuse pärast. Samuti ei lükka kannatanu väiteid hirmu tundmise kohta ümber see, et ta kohtus pärast ähvardamist korduvalt Timo Luhtiga. Kannatanu selgitas, et tema initsiatiivil kohtuti pärast ähvardamist vaid ühel korral, kui E.L. l oli vaja saada K.B.L. elukoha aadressi vahetamiseks Timo Luhti nõusolekut. Timo Luhti initsiatiivil kohtuti veel, aga E.L. ei tundnud ennast nendel kohtumistel hästi. Samuti kohtuti avalikus ruumis, E.L. ei jäänud Timo Luhtiga kahekesi suletud ruumi ega viibinud Timo Luhti autos. Kokkuvõtlikult pani Timo Luht kohtu hinnangul toime

§ 120lg 1 koosseisu objektiivsetele tunnustele vastava teo.

6.2.7. Maakohtu hinnangul on täidetud ka

§ 120lg 1 subjektiivsed tunnused.

Timo Luht sai aru, et E.L. muretseb Timo Luhtist võimaliku lähtuva ohu tõttu enda ja K.B.L. turvalisuse pärast, kinnitas E.L. pärimisele vastates, et ta on E. ja K.B.L. tapmisele mõelnud, ning selgitas, et E. ja K.B.L. tapmine vabastaks Timo Luhti elatise võlgnevusest ja lahendaks tema rahalised probleemid. Sellise käitumise eesmärk oli E.L. hirmutunde kinnitamine ja süvendamine ning samuti pidas Timo Luht vähemalt võimalikuks, et tema sõnade tõttu kestab E.L. hirm edasi. Kokkuvõtlikult pani Timo Luht ähvardamise toime kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

6.2.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 6.
2. Timo Luhti süüdistustes A.D. ja I.D. i ähvardamise osas mõistis maakohus süüdistatava õigeks. 6.
3. Maakohtu seisukoht Timo Luhti poolt J.N. ki ähvardamise osas. 6.4.
4. Kannatanu J.N. i istungil antud ütluste kohaselt puutus ta Timo Luhti poja A.L. iga kokku paari aasta jooksul enne 2018 ajal, mil laps käis lasteaia rühmas, kus J.N. k oli kasvataja. A.L. käis vastavalt vanusele ühest rühmast teise ja viimased aastad oli A.L. J.N. i rühmas. J.N. il oli aastatel 2017-2018 ka kokkupuuteid Timo Luhtiga, kui ta tuli mõned korrad A.L. ile järele ja helistas mõned korrad. Põhiliselt suhtles J.N. k A.L. i emaga, sest kohtumäärusega olid Timo Luhtile seatud kindlad ajad, mil ta võis last võtta. Lasteaia töötajatel polnud õigust Timo Luhtile last anda ja P.A. ga oli kokkulepe, et kui Timo Luht ilmub, siis teavitatakse P.A. d. Jutt käib 2017 lõpust ja 2018 kevadest. Üldiselt käitus Timo Luht rahulikult, ta lihtsalt helistas või kui tuli, siis küsis, kas laps on kohal. Kui laps oli kohal, siis soovis Timo Luht ta kaasa võtta, kuid lasteaia töötajad püüdsid Timo Luhtile selgitada, et tal pole selleks õigust. Timo Luht ei nõustunud nende selgitustega ja leidis, et tal on õigus võtta laps siis, kui tema soovib. See pidi olema ilmselt
5. aastal. Viimane kokkupuude oli
6. a veebruaris, kui Timo Luht soovis lasteaia direktoriga kokku saada, aga kuna direktorit polnud, ütles Timo Luht, et ta kirjutab paberi, et ta on A.L. i võtnud ja viib lapse teatud ajal P.A. le. Timo Luht kirjutas selle paberi ning lasteaia töötajad teavitasid P.A. d, et Timo Luht on lapsele järgi tulnud, ja küsisid, kuidas nad peaksid käituma. P.A. palus, et lasteaia töötajad ei laseks A.L. i ära minna ja ootaksid P.A. ära, aga P.A. ei jõudnud selleks ajaks sinna. Otsest konflikti Timo Luhtiga polnud. Timo Luht 13 võttis lapse ja hakkas teda riietama ning J.N. k püüdis rahulikult Timo Luhtile selgitada, et miks Timo Luht seda teeb, oodaku P.A. ära, Timo Luhtile on ju kokkusaamine ette määratud ja miks ta teeb enda elu raskemaks. Selle peale ütles Timo Luht, et tal pole enam midagi kaotada ja tema võtab ja viib, et tal on see õigus. J.N. k palus ikkagi, et Timo Luht ei viiks ja siis mainis Timo Luht J.N. ile rahulikult lihtsalt, et siis tuleb J.N. il jõudu kasutada või midagi sellist. Timo Luht ei täpsustanud, milles jõu kasutamine pidi seisnema. J.N. k ei tundnud otseselt hirmu, aga oli lihtsalt selline ebameeldiv tundmus. J.N. il on ka endal pere ja lapsed ja ühtepidi J.N. k mõistis Timo Luhti, et ta on nagu nurka surutud, aga teistpidi, kui sul on ikkagi võimalus oma lastega suhelda, siis ei pea seda ju seadust rikkuvalt tegema. Timo Luhti sõnad ei tekitanud J.N. is ilmset paanikat, vaid väikese hirmu jah, et J.N. k ei tea ju, kuidas inimene käitub ja kui ta ütleb seda hästi rahulikult, siis mine tea. J.N. k ei oska öelda, mida ta konkreetselt kartis, sest ei tea ju, mis inimese peas täpselt toimub. J.N. k ei võtnud seda kui otsest rünnakut, et mingisuguse asjaga kallale tuleks, vaid lihtsalt jõudu, nt lükkab J.N. i ukse eest ära, et sealt välja saada. J.N. il on Timo Luhtiga nii vähe kokkupuuteid, et ta ei tunne Timo Luhti inimesena. Kui midagi sellist öeldakse, tuleb väike hirm ju. J.N. i hirm oli ka seotud Timo Luhti varasema käitumisega nii palju kui J.N. k oli P.A. lt kuulnud. J.N. k oli P.A. lt kuulnud, et Timo Luht oli rünnanud kedagi raketipüstoliga või et ta oli P.A. auto kallal vägivallatsenud. J.N. k oli kohustatud teavitama lasteaia juhatajat, et selline juhtum oli. Otseselt selliseid juhtumeid pole varem olnud, Timo Luht käis pigem rohkem direktori juurde rääkima, mitte rühma. Direktor ei avaldanud Timo Luhti käitumisega seos J.N. ile midagi. J.N. k ei ütleks Timo Luhti käitumise järgi, et tegemist on stabiilse inimesega. Timo Luht helistas koguaeg rühma või käis läbi, küsis, kas A.L. on kohal, ja kui lasteaiatöötajad ütlesid, et laps on haige, siis Timo Luht ei uskunud seda ja arvas, et P.A. valetab lasteaia töötajatele. Kui Timo Luht käis, oli tal kogu aeg värin sees. Oli näha, et nii Timo Luht kui ka P.A. olid väga pinges sellest olukorrast. Lasteaia töötajatega ei olnud Timo Luht otseselt ebastabiilne. Timo Luhti käitumine tekitas pigem ebamugavust, sest ei tea, millega inimene võib ju toimetada. 6.4.
7. Maakohtu loal avaldas prokurör KrMS § 289 lg 1 alusel kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks J.N. i 01.03.2018 ülekuulamise protokollist laused: „Siis ütlesin talle, et tema tegevus on seadusevastane, miks ta teeb enda elu raskemaks. Ta ütles põhimõtteliselt, et tal on tagajärgedest ükskõik ja tal ei ole enam midagi kaotada. See ähvardus tekitas minus hirmu ja seetõttu rohkem teda ei taksitanud. Ma kartsin, et ta võibki mulle kallale tulla ja viga teha, sest tegemist on varasemate kokkupuudete põhjal ebastabiilse inimesega ning samuti olin kuulnud, et ta on varemalt teist inimest relvaga rünnanud.“ Selle peale selgitas kannatanu J.N. k, et ta vastas ju kohtuistungil samamoodi. Lihtsalt see emotsioon on kindlasti teine kui poolteist aastat tagasi oli. J.N. k ei mäleta ju täpselt. Sel hetkel oli ta ilmselt rohkem endast väljas. Olukord lahenes nii, et J.N. k tuli ukse eest ära ning Timo ja A.L. kõndisid temast mööda. J.N. k läks ukse eest ära, sest polnud mõtet oma elu ohtu seada. Kui lapse ema ja politseid on teavitatud, siis nemad tegelevad sellega edasi. Vestlus Timo Luhtiga toimus lasteaia rõivistus, A.L. oli Timo Luhtiga lapse kapi ees riietumas ja J.N. k seisis ukse juures, paar meetrit oli vahet. Timo Luht ütles need sõnad J.N. ile hästi rahulikult. J.N. k sai aru, et jõudu pidi kasutatama ilmselt siis tema suhtes, sest ta oli üksi seal. J.N. k tunneb ennast kindlasti vaimselt kannatanuna, sest see ikka rikkus tema päeva täielikult ära, ta oli väga närviline. J.N. k kartis pigem, et ta ei tea, mida karta. J.N. k ei teadnud, kuidas Timo Luht käitub. J.N. k ei oska vastata, kas ta kartis ohtu oma elule või tervisele. Tekkis lihtsalt selline alateadlik hirm, et J.N. k ei tea, mida Timo Luht võib teha. Kõige hirmsam asi, mida Timo Luht võis teha, oli see, et J.N. k ei teadnud, kas Timo Luht lükkab ta lihtsalt sealsamas kohapeal eest ära või kuskil väljaspool lasteaeda pärast. J.N. il oli enda tervise pärast hirm. See kokkupuude Timo Luhtiga toimus kella 16.00 paiku. 14 6.4.
8. Süüdistatava Timo Luhti istungil antud ütluste kohaselt läks ta 21.02.2018 lasteaeda Sirel, sest ta teadis, et tal sai kohtu tõkend läbi lastega suhtlemiseks. Timo Luht läks kõigepealt juhataja kabinetti, kuid kuna juhatajat polnud seal. Seejärel läks Timo Luht rühma sisse, ütles, et ta tuli A.L. ile järgi ja et ta võtab lapse praegu päevaks endale. Kasvataja ütles, et P.A. ei lubanud last võtta ja proovis helistada. 10-15 minutit läks aega, kuid kasvataja ei saanud kedagi telefoni teel kätte. Siis küsis Timo Luht paberit ja pliiatsit ning kirjutas, et võtab A.L. i kaasa ja läheb lapsega linna. Samuti kirjutas Timo Luht paberile enda kontaktandmed. Timo Luht pani A.L. i riidesse. Kui kasvataja ütles, et ta ei lase Timo Luhti sealt ära minna, ütles Timo Luht, et kui kasvataja teda ära ei lase, peab kasvataja Timo Luhti füüsiliselt takistama. Timo Luht ei ähvardanud kasvatajat millegi füüsilisega, vaid ütles, et kui kasvataja tahab, võib ta Timo Luhti füüsiliselt takistada. Kasvataja ei takistanud Timo Luhti, vaid astus lihtsalt kõrvale ja Timo Luht läks temast mööda. Timo Luht ei kujutanud ette, kuidas J.N. k teda füüsiliselt takistada võiks, sest kui keegi tahab lapsega ära minna, siis ei peaks seda üldse takistama. Timo Luht mõtleski J.N. ile öeldud sõnadega, et kui J.N. k teda takistab, siis takistab. 6.4.
9. Maakohtu hinnangul on Timo Luhtile esitatud süüdistus J.N. i füüsilise vägivallaga ähvardamises tõendatud. Nii J.N. i kui ka Timo Luhti ütluste kohaselt läks Timo Luht 21.02.2018 lasteaeda Sirel, et võtta sealt kaasa oma poeg A.L. . Lapse rühmaõpetaja J.N. k polnud lapse Timo Luhtile üleandmisega nõus, sest kohtumääruse kohaselt polnud Timo Luhtil sel päeval õigust last endaga kaasa võtta. J.N. k püüdis Timo Luhti korduvalt ümber veenda, kuid Timo Luht jäi oma kavatsusele kindlaks kuni ütles J.N. ile, et kui J.N. k soovib Timo Luhti takistada, tuleb J.N. il kasutada füüsilist jõudu või ta peab Timo Luhti füüsiliselt takistama. Seega pole kohtus uuritud tõenditega kooskõlas süüdistuses märgitu, mille kohaselt ütles Timo Luht J.N. ile, et „kui ta teda takistab, siis ei ole tal muud valikut, kui kasutada tema suhtes vägivalda“. Samuti selgitas J.N. k kohtuistungil, et otsest konflikti Timo Luhtiga polnud. Timo Luht asus vaatamata J.N. i vastuseisule A.L. i riietama ja kui J.N. k palus uuesti Timo Luhti, et ta last ära ei viiks, „siis ta lihtsalt rahulikult mainis mulle, et siis mul tuleb jõudu kasutada või midagi sellist“. Eelnevast nähtuvalt ei kinnita kohtus uuritud tõendid sedagi, et Timo Luht käitus 21.02.2018 lasteaias agressiivselt vaid näitas oma tegudega valmisolekut lasteaiatöötajate (sh J.N. i) tervist kahjustada. 6.4.
10. Maakohus juhib tähelepanu asjaolule, et

§ 120

lg 1 ei sätesta kuriteona igasuguse füüsilise vägivallaga (nt valu tekitava kehalise väärkohtlemisega) ähvardamist, vaid üksnes tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist. Seega peab ähvardamisteoga otseselt või konkludentselt väljenduma lubadus teine isik tappa või talle vähemalt tervisekahjustus tekitada. Maakohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist sellise teoga. Öeldes J.N. ile, et kui J.N. k tahab Timo Luhti takistada pojaga lasteaiast lahkumast, peab J.N. k kasutama füüsilist jõudu või Timo Luhti füüsiliselt takistama, lubas Timo Luht J.N. i vastuseisu jätkumise korral J.N. ile sisuliselt vältimatut füüsilist konflikti ja J.N. i tahte murdmist füüsilise üleolekuga, sest oma seisukohtadest taganemise märke Timo Luht välja ei näidanud. Seega pidi J.N. k Timo Luhti sõnade järgi oma tahte juurde jäämiseks füüsilisse konflikti astumisega oma tervise vahetusse ohtu seadma. Kuivõrd õigushüve ohustamine tähendab selle kahjustamise võimalikkust ehk praegusel juhul J.N. ile tervisekahjustuse tekkimise võimalust, on Timo Luhti tegevus käsitatav tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena

§ 120lg 1 mõttes.

Timo Luht kasutas J.N. i füüsilise konfliktiga hirmutamist vahendina selleks, et sundida J.N. ki oma seisukohast taanduma ja võimaldama Timo Luhtil koos A.L. iga lasteaiast lahkuda. J.N. i ütluste kohaselt loobuski ta Timo Luhti edasisest takistamisest, sest polnud mõtet oma elu ohtu seada. Kui ema ja politseid on teavitatud, siis tegelevad nemad edasi. Seega võttis J.N. k Timo Luhti sõnu tõsiselt ja hakkas oma tervise pärast kartma. 15 6.4.6. Maakohtu hinnangul oli J.N. il ka objektiivselt alust karta ähvarduse täideviimist. Kuigi Timo Luht ei käitunud lasteaia töötajatega „otseselt ebastabiilselt“, ei tundnud J.N. k Timo Luhti inimesena ega teadnud, mida täpselt Timo Luht võib teha. Samuti oli J.N. i hirm tema sõnul seotud P.A. lt kuuldud jutuga selle kohta, et Timo Luht oli kedagi raketipüstoliga rünnanud või P.A. auto kallal vägivallatsenud. Seega pani Timo Luht kohtu hinnangul toime

§ 120lg 1 koosseisu objektiivsetele tunnustele vastava teo.

6.4.7. Maakohtu arvates on täidetud ka

§ 120lg 1 subjektiivsed tunnused.

Timo Luht vaidles J.N. iga Timo Luhti õiguse üle A.L. lasteaiast kaasa võtta ning kui J.N. k oli korduvalt väljendanud vastuseisu Timo Luhti tegevusele ja üritanud teda veenda oma seisukohast loobuma, ähvardas Timo Luht J.N. i taanduma sundimiseks teda füüsilise konfliktiga. Sellise käitumise eesmärk oli J.N. is hirmutunde tekitamine ja samuti pidas Timo Luht vähemalt võimalikuks, et tema sõnade tõttu loobub J.N. k oma tahtest ja võimaldab Timo Luhtil A.L. iga lasteaiast lahkuda. Kokkuvõtlikult pani Timo Luht ähvardamise toime kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

6.4.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. Maakohtu seisukoht Timo Luhti süüdistuses

§ 3312mõttes.

7.

1. Kannatanu P.A. kohtus antud ütluste kohaselt on Tartu Maakohtu poolt seatud Timo Luhti suhtes lastele K. ja A.L. ile täielik lähenemiskeeld ning P.A. l on laste ainuhooldusõigus. Sellele kohtulahendile eelnes P.A. ja Timo Luhti vahel päris pikk vaidlus Tartu Maakohtus laste hoolduse üle. Kõigepealt oli Timo Luhtil esialgse õiguskaitsega suhtluskeeld kaheks päevaks, siis määrati see tal pooleks aastaks ja lõpuks sai Timo Luht lähenemiskeelu. Lähenemiskeeld on seoses sellega, et Timo Luht eiras kõiki kohtu nõudeid, et ta ei tohtinud lapsi võtta. Samuti käis Timo Luht vahepeal, kui oli suhtluskeeld, 2017 J.L. iga K.L. i kooli juures hirmutamas. K.L. oli sellest koguaeg täiesti häiritud. K.L. õppis tol hetkel Raatuse koolis, aga kool oli remondis ja asus hoopis asenduspinnal Viljandi ringi juures lasteaia hoones. Täpset aadressi P.A. ei mäleta. K.L. käis koolis koolibussiga. Timo Luht läks J.L. iga kooli juurde koolibussile vastu, J.L. kutsus K.L. i kõigepealt kõrvale ja siis Timo Luhti juurde, et Timo Luht sai ka rääkida, kuigi Timo Luhtil oli tegelikult suhtlemiskeeld. Lõppkokkuvõttes pidi P.A. nii mõnedki korrad töölt varem ära tulema, sest K.L. oli endast jumala väljas. See juhtus 2017 kaks korda kindlasti, üks kord septembris ja teine kord detsembris. Detsembrikuus ütlesid Timo ja J.L. K.L. ile isegi, et tapavad P.A. ja viimase abikaasa M.A. ära. K.L. kartis nii Timo kui ka J.L. i ja ütles 2017 detsembrikuus P.A. le, et emme ja M.A. lubati ära tappa. 7.
2. Samuti võttis Timo Luht 2018 veebruaris ilma loata A.L. i lasteaiast kaasa. Kasvataja helistas P.A. le ja ütles, et Timo Luht nõuab last. P.A. ütles, et jumala eest ei tohi last kaasa anda, sest Timo Luhtil oli tol hetkel tegelikult suhtlemiskeeld. Kasvataja üritas Timo Luhti takistada, aga selleks ajaks, kui P.A. töölt lasteaia juurde jõudis, oli Timo Luht lapsega sealt juba kadunud. P.A. ei mäleta täpselt, millal ta lapse tagasi sai, tol korral tõi Timo Luht A.L. i vist politsei korraldusel õhtul ära. P.A. sai lasteaia kasvatajast aru, et Timo Luht ähvardas ka seda kasvatajat, kes üritas takistada teda A.L. i kaasa võtmast. Samuti käitus Timo Luht lasteaia töötajatega üleolevalt ja ülbelt. 7.
3. Süüdistatava Timo Luhti istungil antud ütluste kohaselt ei käinud ta 2017 septembris K.L. i kooli juures. Jutt käib
4. septembrist ja sel päeval viibis Timo Luht Merekooli aktusel. 15.12.2017 käis Timo Luht K.L. i koolis kohtumas Raatuse kooli sotsiaalpedagoogiga, et saada infot, kuidas lastel koolis läheb. J.L. oli kaasas ja käis K.L. iga rääkimas, kuid siis tehti tuletõrje häire ja kõik saadeti välja. Maja ees tuli K.L. Timo Luhtiga rääkima ja nad asjasid juttu. 7.
5. Maakohtu loal avaldas prokurör KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatav ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks Timo Luhti 22.02.2018 ülekuulamise protokollist, et küsimusele, kas teo olete 16 toime pannud kuriteo, milles teid kahtlustatakse, vastas Timo Luht 15.12.2017 K.L. i kooli juures käimise kohta: „Osaliselt, ütleksin selle kohta, nagu olen öelnud kohtus, et kui minu suhtes rikutakse kohtuäärust, miks siis mina seda teha ei või.“ Selle peale selgitas Timo Luht, et ta on nii uurijale öelnud ja et see oligi lühike ja lihtne põhjendus selle kohta, miks ta K.L. iga 15.12.2017 kooli juures kokku sai, seda kuupäeva ja tuletõrjeõppust saab kontrollida. Timo Luht ei rääkinud uurijale tuletõrjeõppusest, sest ta ei saanud midagi väga palju uurijale öelda, sest kõik, mis ta ütles uurijale, jõudis kohe tsiviilkohtusse. Timo Luhtil polnud vaja, et tsiviilvaidluse osapooled kõik neid asju kuuleksid ja näeksid, mida igal pool mujal öeldakse. Samuti selgitas Timo Luht maakohtus, et ta võttis 21.02.2018 kella 16.00 paiku Luba 14 asuvast lasteaiast Sirel endaga kaasa A.L. i, kuid hiljem selgus, et ta rikkus sellega maakohtu määrust. Timo Luht mõtles, et suhtluskeeld sai veebruaris läbi. Timo Luhtile kohaldati kõiki asju selle järgi, et kohtumäärus jõustus kohe, igalt poolt rakendati Timo Luhtile selliseid asju, et teda hoiti igasugusest infost kõrvale. Siis Timo Luht mõtles, et kuude järgi sai suhtluskeeld veebruariks läbi, aga pärast tuli välja, et suhtluskeeld hakkas kehtima hoopis sellest ajast, kui kohtuasi tuli Riigikohtust tagasi. Timo Luhti suhtes kohaldati seda suhtluskeeldu ja info andmist kohe, sest teda lükati ära igasugusest informatsioonist, mis tuleb laste kohta hetkest, kui kohtumäärus ette loeti, aga tuleb välja, et Timo Luhti suhtlusõigus oli põhimõtteliselt veel olemas, aga lõppes alles pärast seda, kui kaebus Riigikohtust tagasi lükati. Timo Luht rikkus 21.02.2018 suhtluskorda tahtmatult. 7.
6. Maakohtule esitati tõendina ka Tartu Maakohtu 26.06.2017 ja 15.08.2017 määrused tsiviilasjas nr 2-16-
7. Maakohtu 26.06.2017 määrusega rahuldati P.A. taotlus Timo Luhti ning K. ja A.L. i suhtlemisõiguse peatamiseks ning peatati Timo Luhti suhtlemisõigus K. ja A.L. iga kuni samas tsiviilasjas menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Määrus oli viivitamata täidetav. 15.08.2017 määrusega lõpetati Timo Luhti ja P.A. ühine hooldusõigus K. ja A.L. i suhtes ning anti laste ainuhooldusõigus üle P.A. le. Sama määrusega peatati Timo Luhti suhtlusõigus K. ja A.L. iga 6 kuuks alates määruse jõustumisest. 15.08.2017 määrus jõustus 05.02.2018, mil Riigikohus jättis asjas esitatud kaebuse menetlusse võtmata. 7.
8. Alustades Timo Luhtile tehtud etteheidetest selle kohta, et ta käis 2017 septembris tuvastamata kuupäeval ja 15.12.2017 Raatuse Kooli juures K.L. iga rääkimas, märgib maakohus esmalt, et nende tegude tõendamiseks on kohtule esitatud ka Raatuse Kooli direktori Toomas Kingi 09.03.2018 vastuskiri Politsei- ja Piirivalveameti nõudekirjale. Vastuskirjas kirjeldatakse erinevate koolitöötajate (klassiõpetaja, meditsiinitöötaja ja sotsiaalpedagoogi) poolt nähtud ja kuuldud asjaolusid Timo ja J.L. i suhtlemise kohta K.L. iga. Maakohtu hinnangul pole viimati nimetatud koolidirektori vastuskiri lubatav tõend. Riigikohus on korduvalt märkinud, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks on võimalik kasutada üksnes KrMS § 63 lg-s 1 ammendavalt loetletud tõendiliike (nn rangeid tõendeid) (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.02.2007 otsus nr 3-1-1-105-06, p 11 ja 07.032007 otsus nr 3-1-1-12506, p 16). Samuti on Riigikohus selgitanud, et võistlevas kohtumenetluses on tõendite vahetu ja suulise uurimise põhimõttel oluline roll kaitseõiguse ja ausa kohtumenetluse tagamisel. Tunnistaja ütluste vahendlikule uurimisele seab kriminaalmenetluse seadustik olulisi piiranguid. KrMS § 289 lg 1 lubab kohtueelses menetluses antud ütlusi kasutada vaid tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks. Järelikult tuleb tunnistaja ütlused, mis on talletatud tunnistaja ülekuulamise protokollis või ka dokumendis, üldjuhul jätta tõendina kõrvale, kui tunnistajat ennast on võimalik tõendamiseseme asjaolude kohta ristküsitleda kohtuistungil (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.09.2010 otsus nr 3-1-1-67-10, p 11). Praegusel juhul kajastab Raatuse Kooli direktori vastuskiri teiste koolitöötajate poolt tajutud asjaolusid. Selle info näol on tegemist isikulisest tõendiallikast pärineva teabega, mille tõendina kasutamisel tuleb järgida KrMS §-s 66 sätestatut. Tunnistaja ülekuulamist menetleja poolt ei 17 asenda tunnistaja ega kellegi tõendamiseseme asjaoludest veel kaugemal seisva isiku vormivaba refereering, kokkuvõte või ülevaade tõendamiseseme asjaoludsest. Kuna Raatuse Kooli töötajate poolt tajutud asjaolud pole vormistatud lubatava tõendina, jätab kohus Raatuse Kooli direktori 09.03.2018 vastuskirja otsuse tegemisel kõrvale. 7.
9. Edasi tõi maakohus välja, et ka P.A. ei tajunud vahetult asjaolusid, mis puudutavad Timo Luhtile tehtud etteheiteid 2017 septembris tuvastamata kuupäeval ja 15.12.2017 Raatuse Kooli juures K.L. iga suhtlemise kohta. Seega on P.A. need ütlused tõendina lubatavad üksnes KrMS § 66 lg-s 21 sätestatud tingimustel. Praegusel juhul saaks nimetatud tingimustest kõne alla tulla vaid KrMS § 66 lg 21 p-s 2 sätestatu, s.o P.A. ütlused Timo Luhti suhtlemise kohta K.L. iga saaksid olla lubatav tõend vaid juhul, kui P.A. ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. P.A. ütles kohtus, et ta pidi 2017 nii mõnedki korrad töölt varem ära tulema, sest K.L. oli Timo Luhtiga suhtlemise tõttu endast väljas. See juhtus 2017 kaks korda kindlasti, üks kord septembris ja teine kord detsembris. K.L. kartis nii Timo kui ka J.L. i ja ütles
10. a detsembrikuus P.A. le pärast Timo ja J.L. iga rääkimist, et emme ja M.A. lubati ära tappa. 7.
11. Arvestades, et P.A. ütluste kohaselt oli K.L. P.A. ga ühenduse võtmise ajaks endast väljas ja P.A. pidi seetõttu korduvalt töölt varem ära tulema, tuvastab kohus, et P.A. kuulis K.L. ilt Timo ja J.L. iga kohtumisest ning nendega suhtlemisest vahetult pärast K.L. i kokkupuudet Timo ja J.L. iga. Samuti oli K.L. P.A. poole pöördumise ajal endast väljas ja seega veel tajutu mõju all. Maakohtul puudub ka alus arvata, et K.L. moonutas tõde. Eelnevast tulenevalt vastavad P.A. ütlused Timo Luhti suhtlemise kohta K.L. iga KrMS § 66 lg 21 p 2 nõuetele ja on lubatav tõend. Kohtu hinnangul on lubatavad tõendid ka süüdistatava Timo Luhti ütlused, Tartu Maakohtu 26.06.2017 ja 15.08.2017 määrused tsiviilasjas nr 2-16-11920 ning Tartu Maakohtu 22.02.2018 kirjalik vastus. Tuginedes Tartu Maakohtu 26.06.2017 ja 15.08.2017 määrustele tsiviilasjas nr 2-16-11920 ning Tartu Maakohtu 22.02.2018 kirjalikule vastusele, tuvastab kohus, et Tartu Maakohus peatas alates 26.06.2017 kuni tsiviilasjas nr 2-16-11920 lõpplahendi jõustumiseni laste huvides Timo Luhti suhtlemisõiguse K. ja A.L. iga. Maakohus lahendas tsiviilasja lõplikult 15.08.2017 määrusega ning peatas sama määrusega Timo Luhti suhtlusõiguse K. ja A.L. iga 6 kuuks alates määruse jõustumisest. Maakohtu 26.06.2017 määrus oli viivitamata täidetav ja 15.08.2017 määrus jõustus 05.02.
12. Seega oli Timo Luhti suhtlemisõigus K. ja A.L. iga peatatud alates 26.06.2017 kuni 05.08.2018 ning kõik süüdistuses märgitud kokkupuuted langevad sellesse ajavahemikku. 7.
13. Maakohtu hinnangul on suhtlemisõiguse peatamine käsitatav muu isikuõiguse kaitse abinõuna

§ 3312mõttes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 544 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Lapsevanema suhtlusõiguse peatamine kujutab endast suhtlemise reguleerimist VÕS § 1055 lg 1 tähenduses ja on seega käsitatav isikuõiguse kaitse abinõuna. Järelikult on suhtlemisõiguse peatamise määruse korduv rikkumine kuritegu

§ 3312järgi.

18 7.

1. Maakohtule esitatud lubatavatest tõenditest puudutavad 2017 septembris K.L. iga suhtlemist vaid P.A. ja Timo Luhti ütlused, kusjuures Timo Luht eitab sel ajal K.L. i kooli juures käimist ja K.L. iga suhtlemist. Kuigi maakohus veendus eelnevalt, et P.A. ütlused on lubatav tõend, sätestab KrMS § 15 lg 3 samas, et kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses KrMS § 66 lg-s 21 nimetatud isiku ütlustele. Kuna 2017 septembri teo kohta on ainus lubatav Timo Luhti süüstav tõend P.A. ütlused asjaolude kohta, millest ta sai teadlikuks K.L. i vahendusel, rikuks kohus süüdimõistva otsuse tegemisel neile tuginedes KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud keeldu. Seega tuleb Timo Luht 2017 septembri teos õigeks mõista, sõltumata P.A. ja Timo Luhti ütluste usaldusväärsusele antavast hinnangust. 7.
2. Erinevalt 2017 septembri teost tunnistas Timo Luht kohtus 15.12.2017 K.L. i koolis viibimist ja tütrega suhtlemist. Seega pole kõnealusel juhul tegemist KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud olukorraga ja kohtul on võimalik otsuse tegemisel tugineda ka P.A. ütlustele, millest nähtub samuti, et Timo Luht suhtles 15.12.2017 K.L. i kooli juures K.L. iga. Erinevalt süüdistuses märgitust ei asunud K.L. i kool 15.12.2017 aga aadressil Raatuse 88, vaid asenduspinnal Viljandi ringi juures lasteaia hoones. Kohus tuvastab selle asjaolu P.A. ütlustele tuginedes. Seega suhtles Timo Luht 15.12.2017 K.L. iga ja rikkus oma tegevusega Tartu Maakohtu 26.06.2017 määrusega kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõud, s.o suhtlemisõiguse peatamist. 7.
3. Kuigi Timo Luht selgitas maakohtus, et ta rikkus 15.12.2017 kohtumäärust, sest K.L. tuli pärast tuletõrjehäiret kooli juures oma initsiatiivil Timo Luhtiga rääkima, pole need ütlused kohtu hinnangul usaldusväärsed. Kohtueelses menetluses põhjendas Timo Luht kõnealust kohtumist, öeldes: „kui minu suhtes rikutakse kohtumäärust, miks siis mina seda teha ei või“, ning kohtuistungil ei suutnud ta oma ütluste muutmist arusaadavalt selgitada. Nimelt põhjendas Timo Luht uurijale teistsuguse põhjenduse esitamist ja tuletõrjeõppusest vaikimist sellega, et ta ei saanud midagi väga palju uurijale öelda, sest kõik, mis ta ütles uurijale, jõudis kohe tsiviilkohtusse. Timo Luhtil polnud vaja, et tsiviilvaidluse osapooled kõik neid asju kuuleksid ja näeksid, mida igal pool mujal öeldakse. Sõltumata sellest, kas kriminaalmenetluses menetlejale avaldatud info jõudis tsiviilvaidluse osapoolteni või mitte, jääb kohtu jaoks täielikult arusaamatuks, miks pidi Timo Luht esitama kohtumääruse rikkumise kohta kohtueelses menetluses enda jaoks kahjulikuma versiooni. Kuna süüdistatav muutis menetluse vältel oma ütlusi 15.12.2017 kohtumääruse rikkumise põhjuste kohta ega suutnud ütluste muutmist kohtus arusaadavalt selgitada, on Timo Luhti ühtlused ebausaldusväärne tõend. Kohus jättis need otsuse tegemisel kõrvale. 7.
4. Maakohtu arvates tegutses Timo Luht tahtlikult. Ta teadis, et tema suhtlemisõigus lastega on alates 26.06.2017 kohtumäärusega peatatud, kuid rääkis sellegipoolest 15.12.2017 K.L. iga. Järelikult rikkus Timo Luht kohtulahendiga kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõud otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

7.14. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, et Timo Luht rikkus ka Tartu Maakohtu 15.08.2017 määrusega kohaldatud suhtlusõiguse peatamist K. ja A.L. i suhtes ning võttis 21.02.2018 kella 16.00 paiku Tartus Lubja 14 asuvast asteaiast Sirel vaatamata lasteaiakasvatajate vastuseisule endaga kaasa poja A.L. i. Muu hulgas tõendavad neid asjaolusid nii Timo Luhti kui ka J.N. i ütlused. Eelnevat arvestades tuvastab kohus, et Timo Luht pani toime

§ 3312

objektiivsetele tunnustele vastava teo, s.o rikkus kahel korral (15.12.2017 ja 21.02.2018) ehk korduvalt kohtulahendiga kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõud. 7.

1. Maakohtu hinnangul tegutses Timo Luht ka teisel korral tahtlikult. J.N. i kohtus antud ütluste kohaselt selgitas ta Timo Luhtile 21.02.2018 korduvalt, et viimasel pole kohtumääruse järgi õigust A.L. i endaga kaasa viia, ja J.N. k nägi ka ise seda kohtumäärust. Kuigi Timo Luht 19 väitis kohtus, et ta arvas, et maakohtu 15.08.2017 määrus jõustus sarnaselt teiste kohtumäärustega selle tegemisest ja seega oli 6-kuuline tähtaeg 21.02.2018 läbi, pole need ütlused muude tõenditega kooskõlas. Nimelt märgiti maakohtu 26.06.2017 määruses, et määrus on viivitamata täidetav, kuid 15.08.2017 määrusega peatati Timo Luhti suhtlemisõigus K. ja A.L. iga 6 kuuks alates määruse jõustumisest. Kuna Timo Luht oli mõlema määrusega tuttav, teadis ta järelikult, millal nende määrustega kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõud kohalduma hakkavad. Samuti nähtub maakohtu määrustest, et Timo Luhti esindas tsiviilkohtumenetluses esindaja Maia Ploom, mistõttu ei selgitanud Timo Luht tsiviilkohtumenetluses olulisi asjaolusid välja üksinda. Maakohtu hinnangul ei saanud Timo Luhtile tekitada 15.08.2017 määruse jõustumise aja kohta ekslikku ettekujutust seegi, et tal ei lubatud vahetult pärast 15.08.2017 määruse tegemist lastega suhelda. Kuna 26.06.2017 määrusega kohaldati suhtlemisõiguse peatamist kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni, oli Timo Luhti varasem suhtlus keelatud eelmise määrusega. Kokkuvõtlikult on Timo Luhti ütlused tahtluse puudumise kohta ebausaldusväärsed ja kohus jätab need otsuse tegemisel kõrvale. 7.
2. Kuigi Timo Luht teadis, et tema suhtlusõigus K. ja A.L. iga on peatatud alates 26.06.2017 kuni 05.08.2018, kuid viis A.L. i sellele vaatamata 21.02.2018 lasteaiast endaga kaasa, rikkus Timo Luht kohtulahendiga kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõud ka teisel korral otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Seega on

§ 3312subjektiivsed tunnused täidetud.

7.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. Maakohtu seisukoht Timo Luhti süüdistuses

§ 3311lg 1 järgi.

8.1. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, et Timo Luht pani süüdistuses kirjeldatud asjaoludel toime

§ 3311lg 1 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele vastava teo.

Maakohtu hinnangul nähtub koosseisupärase teo toimepanemine ka istungil uuritud tõenditest. Kohtule esitati tõendina Tartu Maakohtu 19.09.

1. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-1192, millega määrati Timo Luhti ning K. ja A.L. i suhtlemise kord kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni kindlaks mh nii, et K. ja A.L. viibivad Timo Luhti juures igal teisipäeval vastavalt kooli või huviringi ja lasteaia lõppemisest kuni kella 19.00-ni. Timo Luht võtab igal teisipäeval K. ja A.L. i pärast kooli või huviringi ja lasteaia lõppemist koolist või huviringist ja lasteaiast ning viib K. ja A.L. i hiljemalt kella 19.00-ks Tartu linnas XXX kortermaja ette. Kuna 10.01.2017 oli teisipäevane päev, oli Timo Luht kohustatud sel päeval hiljemalt kella 19.00-ks viima A.L. i P.A. juurde. 8.
2. Kannatanu P.A. ütluste kohaselt viis Timo Luht 2017 A.L. i maale oma vanemate juurde, kus ta ka ise elas, ja keeldus last vaatamata kohtumäärusele välja andmast. P.A. pöördus lastekaitsesse, kohtutäituri poole ja vist ka politseisse. Kohtutäitur andis Timo Luhtile tähtajad laps vabatahtlikult ära tuua, aga Timo Luht eiras seda ja väitis, et A.L. ei taha tulla. Samuti määras kohtutäitur Timo Luhtile vist isegi sunniraha. A.L. oli Timo Luhti juures 3-4 kuud, jaanuar, veebruar ja märts. Aprillikuus läksid P.A. , lastekaitse, noorsoopolitsei ja kohtutäitur Timo Luhti elukohta ning P.A. sai A.L. i kätte. Ka süüdistatava Timo Luhti istungil antud ütluste kohaselt ei viinud ta 10.01.2017 A.L. i P.A. juurde, sest laps keeldus ema juurde minemast. Kohtutäitur hoiatas Timo Luhti sunniraha määramise eest ja määras ka sunniraha, kuid Timo Luht ei viinud sellegipoolest last P.A. juurde. A.L. viidi P.A. juurde politsei, P.A. ja kohtutäituri abil. 8.
3. Lisaks esitati maakohtule tõendina Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva 04.06.2018 kirjalik vastus, mille kohaselt algatati P.A. täitmisavalduse algusel 01.02.2017 täitemenetlus täiteasjas nr 189/2017/177 Timo Luhti suhtes. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Tartu Maakohtu 19.09.2016 määrus nr 2-16-
4. Kohtutäitur koostas ja edastas 01.02.2017 Timo Luhtile 20 asendamatu toimingu täitmisteate, mille sisuks oli A.L. i toomine tema elukoha XXX Tartu ette tähtajaga 14.02.2017 kell 19.
5. Sama teatega edastas kohtutäitur Timo Luhtile sunniraha määramise hoiatuse. Timo Luht ei täitnud talle täitmisteatega pandud kohustust viia A.L. tema elukohta, mistõttu määras kohtutäitur Timo Luhtile 28.02.2017 sunniraha summas 192 eurot. Timo Luht ei täitnud ka sunniraha otsust ega viinud A.L. i jätkuvalt tema elukoha juurde. 06.04.2017 edastati täitmisele Tartu Maakohtu 30.03.
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-11920, mis nägi ette A.L. i viivitamatu väljaandmise koos kohtutäituri õigusega kasutata määruse täitmiseks Timo Luhti suhtes jõudu, ning 11.04.2017 antigi A.L. lastekaitse spetsialisti ja noorsoopolitseiniku kaasabil P.A. le välja. 8.
7. Maakohtu hinnangul jättis Timo Luht, keeldudes alates 10.01.2017 kuni 11.04.2017 A.L. i P.A. le välja andmast, täitmata Tartu Maakohtu 19.09.2016 määruse tsiviilasjas nr 2-16-
8. Kuna Timo Luhtile kohaldati täitemenetluses selle eest 28.02.2017 sunniraha, kuid ta jättis jätkuvalt kohtumäärusest tuleneva lapse välja andmise kohustuse täitamata, vastab Timo Luhti tegu alates 28.02.2017 kuni 11.04.2017

§ 3311lg 1 objektiivsetele tunnustele.

8.5. Vaatamata sellele, et Timo Luht teadis, et temal on kohustus viia A.L. P.A. juurde 10.01.2017 hiljemalt kell 19.00, jättis ta kohustuse tahtlikult täitmata ja seda ka peale sunniraha määramist 28.02.2017 täituri poolt. A.L. tagastati P.A. le alles 11.04.2017 lastekaitsespetsialisti ja noorsoopolitseiniku kaasabil. Seega pani Timo Luht ajavahemikul 28.02.2017 kuni 11.04.2017 toime

§ 3311

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,so tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega kohustatakse isikut välja andma laps, täitmata jätmise, kui isiku suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha, otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

8.6. Erinevalt kaitsjast on Timo Luhti tegu maakohtu hinnangul ka õigusvastane ja Timo Luht ei viibinud kohustuste kollisioonis. Timo Luhti kohtus antud ütluste kohaselt keeldus A.L. P.A. juurde minemast, mistõttu Timo Luht helistas Lastekaitse Liitu ja küsis, mida sellises olukorras teha. Lastekaitse Liidust öeldi, et sellist kohtumäärust ei tohi üldsegi olla. Et kehtib Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse (edaspidi LasteKS) § 5 lg-d 3 ja 4, mis ütlevad, et lapse seisukoht on tähtis, ning paluti Timo Luhtil teavitada sellest kohut ja kõiki teisi asutusi. Lapse vastaselt ei tohi midagi teha. Timo Luht kirjutas kohe kohtule taotluse, paludes kohtul tulla ja lapsega rääkida, ning tegi sama avalduse ka politseile ka lastekaitsele. Keegi ei vastanud Timo Luhtile selle peale. Timo Luhtil oli täita LasteKS § 5 ja kohtumäärus, mis olid omavahel vastuolus, ning Timo Luht otsustas täita lastekaitseseadust. Lastekaitse Liit ei öelnud, et Timo Luht võib kohtumäärust rikkuda, kuid Timo Luht luges selle niimoodi välja.

§ 30

kohaselt ei ole tegu millega rikutakse õiguslikku kohustust, õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Riigikohus on selgitanud, et sellest sättest tulenevalt ei ole rikutud kohustuse täitmata jätmine õigusvastane, kui esineb rikutud kohustusega vähemalt sama oluline takistav kohustus. Takistav kohustus on selline õiguslik kohustus, mida ei ole võimalik täita ilma, et sellega kaasneks rikutud kohustuse täitmata jätmine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.2005 otsus nr 3-1-1-139-04, p 9). Täiendavalt on Riigikohus märkinud sedagi, et kohustuste kollisoon on hädaseisundi (

§ 29) eriliik.

Kui omavahel kollideeruvad tegutsemis- ja tegevusetuskohustus, tuleb kohaldada hädaseisundi eeskirju (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.12.2014 otsus nr 3-1-1-77-14, p 9). Praeguses asjas oli Timo Luhtil Tartu Maakohtu 19.09.2016 määruse järgi kohustus viia A.L. P.A. juurde 10.01.2017 hiljemalt kell 19.00 ja Tartu Maakohtu 30.03.2017 määrusega kohustati Timo Luhti täiendavalt andma A.L. viivitamatult välja P.A. le. Seega oli Timo Luht kohustatud 21 aktiivselt tegutsema. Kohtu hinnangul ei tulenenud LasteKS §-st 5 Timo Luhtile kollideeruvat kohustust, mille täitmine takistas tal lapse välja andmist. Lastekaitseseadusest (sh §-st 5) ega ühestki muust õigusaktist ei nähtu, et lapsevanem on lapse kasvatamisel vältimatult seotud lapse tahtega ja kohustatud alati lapse tahet täitma. Samuti oli A.L. süüdistuses märgitud ajal vaid 67 aastane ega olnud võimeline iseseisvalt oma heaolu puudutavaid otsuseid vastu võtma. Eeltoodud asjaoludel ei toonud A.L. i keeldumine P.A. juurde minemast kaasa Timo Luhtile ühtki kohtulahenditega kollideeruvat kohustust, mis välistaks tema teo õigusvastasuse

§ 30alusel.

Täiendavalt märgib kohus, et Timo Luhti teos puuduvad ka muud õigsusvastasust välistavad asjaolud. Samuti on Timo Luht

§ 3311lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos süüdi.

1. Maakohtu seisukoht karistuse osas. 9.
2. Timo Luht kinnitas kohtus, et ta on töötu ja pole jõudnud pärast Merekooli lõpetamist käesoleva aasta suve alguses tööasjadega tegeleda. Timo Luht elab vanemate juures ja saab Töötukassast osalise töövõimetuse raha. Arvestades Timo Luhti märkimisväärse stabiilse sissetuleku puudumist, pole rahalise karistusega võimalik tema suhtes karistuse eesmärke saavutada. Arvestades ka Timo Luhti hoiakuid, suhtumist toime pandud kuritegudesse, kergendavate asjaolude puudumist, varasemat karistatust vägivaldse kuriteo eest ning süüdistuse mahtu, pole põhjendatud rahalise karistuse mõistmine. Seega tuleb teda karistada vangistusega. 9.
3. Analüüsides Timo Luhti süü suurust, märgib maakohus, et süüdistatav pani enne Tartu Maakohtu 06.09.2016 süüdimõistvat otsust ähvardamise toime kahel korralt, kusjuures ta ähvardas oma endisi elukaaslaseid tapmisega, s.o

§ 120lg-s 1 märgitud teoalternatiividest kõige raskema kahju tekitamisega.

Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid pole. Maakohtu hinnangul on Timo Luhti süü keskmine. Seega ei pidanud maakohus põhjendatuks maksimaalse vangistuse mõistmist. Arvestades eeltoodut, mõistis maakohus Timo Luhtile P.A. ja E.L. ähvardamise eest

§ 120lg 1 järgi karistuseks 6-kuulise vangistuse.

Samuti moodustas maakohus

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuse, lugedes mõistetud karistuse 6 kuud vangistust osaliselt kaetuks Tartu Maakohtu 06.09.2016 otsusega nr 1-16-4985 karistuseks mõistetud 6 kuu pikkuse vangistusega ning mõistes Timo Luhtile liitkaristuseks 7 kuud vangistust. Kohus arvab liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 06.09.2016 otsuse järgi ärakantud karistuse 2 päeva vangistust ning loeb kandmata karistuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust. 9.3. Pärast Tartu Maakohtu 06.09.2016 süüdimõistvat otsust jättis Timo Luht A.L. i P.A. le välja andmata ajavahemikul alates 10.01.2017 kuni 11.04.2017, kuigi talle kohaldati 28.02.2017 täitemenetluses selle eest sunniraha. Ka 11.04.2017 ei täitnud Timo Luht kohtumäärust vabatahtlikult, vaid laps võeti Timo Luhtilt ära kohtutäituri, lastekaitse spetsialisti ja noorsoopolitseiniku kaasabil. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid pole. Kuna Timo Luhti mõjutas kuritegu toime panema loomulik soov suhelda isana oma lapsega, siis on kohtu hinnangul Timo Luhti süü keskmisest mõnevõrra väiksem. Arvestades eeltoodut, mõistab kohus Timo Luhtile

§ 3311lg 1 järgi karistuseks 4-kuulise vangistuse.

9.4. Timo Luht rikkus K. ja A.L. i huvide kaitseks kohtumäärusega kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõud kummagi lapse suhtes ühel korral. Kuigi Timo Luht ei põhjustanud oma tegevusega ohtu isiku elule, tervisele või varale, mõjus K.L. iga ühenduse võtmine lapsele traumeerivalt. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid pole. Kohtu hinnangul on Timo Luhti süü keskmisest väiksem. Arvestades eeltoodut, mõistab kohus Timo Luhtile

§ 3312järgi karistuseks 4-kuulise vangistuse.

9.5. Viimaks pani Timo Luht pärast Tartu Maakohtu 06.09.2016 süüdimõistvat otsust toime ühe

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ähvardades oma poja A.L.

i lasteaia rühmaõpetajat J.N. ki tervisekahjustuse tekitamisega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid 22 asjaolusid pole. Kohtu hinnangul on Timo Luhti süü keskmisest väiksem, kuna ähvardus oli seotud tervisekahjustuse tekitamisega mitte tapmisega. Arvestades eeltoodut, mõistab kohus Timo Luhtile

§ 120lg 1 järgi karistuseks 4-kuulise vangistuse.

9.6. Kuigi kaitsja taotles Timo Luhti süüditunnistamise korral süüdistatava karistamist nn šokivangistusega, pole see võimalik. Timo Luht pani osa kuritegusid toime ajal, mil ta oli eelmise süüdimõistva kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi vabastatud.

§ 73

lg 4 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lg-s 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75lg 2 p-s 9 või 10 sätestatud korras.

Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. Nii

§ 75

lg 2 p-de 9 ja 10 kui ka

§ 69

kohaselt eeldab süüdlase elektroonilisele valvele allutamine ja üldkasuliku töö kohaldamine isiku nõusolekut. Praeguses asjas pole kohtule Timo Luhti seisukohta kummagi meetme osas esitatud.

1. Maakohtu seisukoht lähenemiskeelu osas. 10.
2. Maakohus tuvastas eelnevalt, et Timo Luht ähvardas 2015 detsembris K. ja A.L. i suhtlemisõiguse üle tekkinud vaidluse käigus P.A. d tapmisega ning et P.A. l oli alust karta ähvarduse täideviimist. Muu hulgas põhines P.A. hirm sellel, et Timo Luht käitus tema ja P.A. vahelise ca 10-aastase kooselu vältel ettearvamatult, agressiivselt ja võimukalt ning 2015 sügisel olid P.A. ja Timo Luhti suhted muutunud veelgi pingelisemaks seoses sellega, et P.A. lahkus kodust ning läks koos K. ja A.L. iga varjupaika. Samuti kasutas Timo Luht mõned päevad enne P.A. ähvardamist P.A. tollaegse tuttava ja praeguse abikaasa M.A. suhtes füüsilist vägivalda, lüües P.A. ning alaealiste laste K. ja A.L. i juuresolekul M.A. le relvataolise esemega korduvalt pea piirkonda. P.A. kohtus antud ütluste kohaselt kardab ta jätkuvalt, et Timo Luht võib talle midagi teha, sest pärast ülal kirjeldatud sündmusi saatis Timo Luht P.A. le järjepidevalt sõnumeid ja ähvardavaid kirju, mistõttu vahetas P.A. korduvalt telefoninumbreid. Timo Luhti käitumine häiris väga P.A. elu. 2017 saatis Timo Luht sõnumeid pidevalt, kuid viimasel ajal pole ta seda enam teinud. P.A. ei mäleta, millal Timo Luht viimati talle sõnumeid saatis. Sõnumid puudutasid lastega seotud vaidlusi ja sellega tegelevaid ametnikke, samuti P.A. uut elukaaslast. P.A. l pole paljusid sõnumeid enam alles, sest ta vahetas telefoni ja sõnumid jäid vanasse telefoni. Käesoleval ajal viibib Timo Luht pidevalt P.A. elukoha lähedal Anne Pubis. P.A. ei tea, kas Timo Luht käib Anne Pubis tema pärast või muul põhjusel, aga see tekitab P.A. s hirmu ja ta sõidab teist teed pidi, et ta ei peaks sealt sõitma, kus Timo Luht viibib. P.A. esindaja I.M. toetas kannatanu taotlust lähenemiskeelu kohaldamiseks ja ka Timo Luht on lähenemiskeeluga nõus. 10.
3. Maakohtule esitati tõendina ka Tartu Maakohtu 01.11.2018 määrus nr 2-18-13439, millega kohaldati Timo Luhtile K. ja A.L. i suhtes lähenemiskeeldu 3 aastaks (s.o kuni 01.11.2021), kuid jäeti rahuldamata P.A. taotlus Timo Luhtile P.A. suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks. P.A. põhjendas lähenemiskeeldu sellega, et Timo Luht ütles lastele, et kavatseb P.A. ära tappa. Maakohtu hinnangul oli selline tegevus suunatud pigem laste mõjutamisele ning polnud reaalset ohtu, et Timo Luht viib oma ähvarduse täide. 10.
4. Maakohtu hinnangul on praeguse asja pinnalt lähenemiskeelu kohaldamine põhjendatud. Tapmisega ähvardamine on kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamine VÕS § 1055 lg 1 mõttes. Timo Luht on jätkanud mitme aasta jooksul pärast tema ja P.A. vahelise kooselu lõppemist ning 2015 detsembris tapmisega ähvardamist P.A. suhtes endisel viisil jäigalt ennast kehtestavat ja üleolevat käitumist ning saatnud P.A. le mitme aasta jooksul sõnumeid ja ähvardavaid kirju viisil, mis häiris väga P.A. elu ja sundis teda korduvalt telefoninumbreid 23 vahetama. Kohtule esitati tõendina ka I.M. i 25.01.2017 e-kiri, millega edastati kohtueelsele menetlejale koopiad Timo Luhti poolt 21.01.2017 P.A. le saadetud sõnumitest. Nendest sõnumitest nähtuvalt esitas Timo Luht P.A. le kategooriliselt oma nõudmisi ja seisukohti ning väljendas kompromissitult oma rahulolematust P.A. tegevusega. Seega pole Timo Luht oma käitumist P.A. suhtes võrreldes tapmisähvarduse esitamise ajaga muutnud, mistõttu esineb kohtu hinnangul oht, et Timo Luht võib jätkuvalt P.A. ga hirmutavalt käituda. Kohus nõustub kannatanu esindajaga selleski, et P.A. l pole võimalik oma hirmust Timo Luhti ees nii kergesti üle saada ja see muudab ta Timo Luhti suhtes haavatavaks. Kuigi Timo Luht pole viimasel ajal P.A. ga kontakteerunud, viibib ta tihti P.A. elukoha lähedal. Arvestades, et P.A. ei osanud öelda, kas Timo Luht viibib tema elukoha lähedal P.A. pärast, ja Timo Luht kinnitas kohtuistungil, et ta käib Anne Pubis oma sõbral abis, et pubi tegevust käima lükata, möönab kohus, et Timo Luhti tihe viibimine P.A. elukoha lähedal ei pruugi otseselt olla seotud P.A. ga. Samas muudab P.A. läheduses viibimine tema eraelu puutumatuse rikkumise Timo Luhti jaoks lihtsamaks ja Timo Luhti senisest käitumisest kannatanule lähtuva ohu suuremaks. Lähenemiskeelu osas oli Timo Luht seisukohal, et kui P.A. seda soovib, siis ta võib ju selle lähenemiskeelu võtta, sest ega Timo Luht nii kui nii ei saa sinna minna, kuna talle on kohaldatud lähenemiskeeld lastele. 10.
5. Lähtudes ülaltoodust rahuldas maakohus P.A. taotluse ja kohaldab KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada Timo Luhtile lähenemiskeeldu P.A. suhtes 3 aastaks, keelates Timo Luhtil lähenemise P.A. le, tema elukohale (käesoleval ajal Tartu XXX), õppekohale (käesoleval ajal Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppehoonele aadressil Tartu Nooruse 9) lähemale kui 100 meetrit; igasuguse suhtlemise P.A. ga, muuhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, mobiiltelefon, internet, jt) kaudu. P.A. ga juhuslikul kohtumisel on Timo Luhtil kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 100 meetri kaugusele. Apellatsioonid
6. Tartu Maakohtu 26.11.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Timo Luhti kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kes palub võtta tõendina kriminaalasja juurde allakirjutanu poolt esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus; taotluse rahuldamata jätmise määrus; Qvalitas tervisetõend Timo Luhti kohta; kinnistusraamatu väljatrükk Tartus, XXX kinnistu omanikeringi kohta ja kutsuda ringkonnakohtu istungile tunnistajana M.S. . Lisaks taotletakse tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti kriminaalmenetlus E.L. (ka K.B.L. ) ja P.R. i (A. )väidetavate tapmisähvarduste osas KrMS § 274² lg 1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega lõpetamata ja lõpetada sellel alusel kriminaalasjas menetlus. Selle taotluse rahuldamata jätmisel tühistada süüdimõistev osav ja mõista Timo Luht täies ulatuses õigeks. Timo Luhti süüdimõistmisel ja vangistusega karistamisel, mõista vangistuseks võimalikult lühike vangistus ja asendada see üldkasuliku tööga. Mistahes eelneva taotluse rahuldamisel vähendada Timo Luhtilt väljamõistetavaid menetluskulusid. 11.
7. Apellatsioonis leitakse, et mõistlik menetlusaeg on möödunud P.R. i (A. )ja E.L. väidetavate ähvardamiste episoodides. 11.1.
8. Kaitsja leiab, et maakohtu väited selles osas ei pea paika. Esiteks taotluse mõistliku menetluseaja möödumisega seoses kriminaalmenetluse lõpetamiseks võib esitada kohtumenetluse mistahes etapis. Kaitsja ei pea sellest ette teatama ja menetlejad peavad ise arvestama sellega, et selline taotlus võidakse esitada. Menetlejad peavad arvestama sellega, et kohtueelses menetluses menetlusega venitamine võib kohtumenetluses olla kriminaalmenetluse mõistliku aja möödumisel lõpetamiseks. Kohtueelses menetluses sellise taotluse tegemiseks puudub seaduslik alus. 24 11.1.
9. Teiseks, kaitsja tegi KrMS § 225 sätestatud korras kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse (Lisa 1), mille jättis menetlust juhtinud prokurör kõige arrogantsemal kombel rahuldamata, õigustades kõiges erapooliku uurija tegevust ja jättes sisulised küsimused lihtsalt vastuseta (Lisa 2). Muu hulgas õigustas ja jättis menetlust juhtinud prokurör toimikusse kannatanutele lugemiseks ja väljakirjutuste tegemiseks Timo Luhti eriti delikaatsed tervise andmed (psühhiaatri tervisekaardid jmt – süüdistusaktis märgitud lk 156-180), milliste toimikusse lisamist käsitlen kui erilise pahatahtlikkuse ja ilmse erapoolikuse ilmingut. Psühhiaatrile räägitu (tervisekaartide) toimikusse lisamisele puudus elementaarnegi põhjendus. Menetlust juhtinud prokurör kavatses neidki (psühhiaatrile räägitut) tõendina Timo Luhti vastu kasutada. Muu põhjendus nende süüdistusaktis nimetamiseks puudub. Kuivõrd probleem on kõverpeeglipildina juba kõigi ette toodud, lisan psühhiaatri õiendi Timo Luhti psüühilise tervise kohta ja palun seda võimaliku karistuse mõistmisel arvestada (Lisa 3). 11.1.
10. Kaitsja jääb kohtuvaidlusteks esitatud kirjalike põhiteeside juurde. Oponeerimaks kohtuotsuse p-s 13 kirjeldatuga, selgitatakse, et Timo Luhti olukorda mõjutas oluliselt talle kahtlustuse esitamine 20.09.2016 ja just sellest ajast 1 aasta 5 kuu 2 päeva jooksul ei tehtud kriminaalasjas ühtegi menetlus- ega uurimistoimingut. Kui see ei ole ebamõistlik aeg 4 paljasõnalise ühelauselise väidetava ähvardamise uurimiseks, siis võib küll öelda Eesti Vabariigis ei olegi kohtueelse menetluse jaoks ebamõistlikku aega. Apellant ei ole kusagil rääkinud kriminaalmenetluse alustamisest, kui mõistliku aja kulgemise alguspunktist. Tegelik riive aeg on mõistagi veel pikem, kuna sama aasta augustist alustati Timo Luhti suhtes 2 tsiviilmenetlust, milles mõlemas figureerisid ütluste andjana kõik käeoleva kriminaalasja isikulise tõendi kandjad (kõik käeoleva kriminaalasja kannatanud). Kaitsja ei mõista maakohtu etteheidet sellele (kohtuotsuse p 13), et kaitsja ei esitanud oma tõendeid nelja paljasõnalise ähvarduse puudumise kohta eri aegadel ja erinevate isikute suhtes. Kaitsja selgitab, et tema eesmärk ei olnud risustada kriminaaltoimikut tsiviilasjade materjalidega, kuna üksi neist ei tõenda ega lükka umbes väidetavaid ähvardusi ning ka süüdistuse muude punktidega puudub otsene seos. Ainult tänastele kannatanutele, väidetavalt tapmisega ähvardatutele on see üks ja seesama võitlus Timo Luhti vastu. Timo Luhti sõnade kinnituseks tema poolt väidetava kinnisvara huvi ja A. ning I.D. i ärakasutamise kohta esitab kaitsja väljavõtte kinnistusraamatust Tartus, XXX (registriosa nr 4106103) (Lisa 4). Selgituseks, et väidetavate ähvardamise episoodidest oli I.D. i väidetava ähvardamise kohta täielik audio salvestis kaitsja valduses (on mõistetavalt praegugi), kuid ta ei näinud mõtet sellega maakohtu toimikut koormata, kuna selles episoodis ei suudetud isegi süüdistuses süüteokoosseisule vastavust välja tuua. 11.1.
11. Menetlusaja mõistlikkust peab põhjendama prokurör. Kaitsja ei mõelnud oma väiteid ise välja, need kõik tulenevad kohtu toimikust kohtuistungi protokollidest aga ka süüdistusaktist. Kohtuvaidlustes põhjendas prokurör mõistlikku aega uurija teiste töödega. See on küll asjakohatu. Kahtlustataval/süüdistataval on küll õigus eeldada riigilt rohkemat. Praegusel juhul menetleti Timo Luhti vastu suunatud tsiviilasjad selle venitamise jooksul sisuliselt ära ja kaitsjal on alust arvata, et see venitamine oli sihilik. 11.1.
12. Maakohtu selgitusest jääb mulje, et mingit kriminaalmenetluste mittealustamiste ja kriminaalasjade mitteühendamise anomaaliat ei olegi käesolevas kriminaalasjas aset leidnud. Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust 10.08.2016 A.D. ülekuulamisega tema väidetava ähvardamise kohta Timo Luhti poolt (kriminaalasi nr 16278001217, see, milles on koostatud süüdistusakt). Rohkem kriminaalmenetlusi käesolevas kriminaalasja raames alustatud ei ole ja arusaadavalt ei ole ka midagi ühendada, kui teiste väidetavate kuriteofaktide kohta ei ole kunagi alustatud kriminaalmenetlust. Teiste sõnadega on uurija prokuröri juhtimisel uurinud kõiki järgmisi kuriteofakte kriminaalmenetlust alustamata, sama kriminaalasja raames seadusest 25 mööda minnes. On elementaarne, et iga alustatud kriminaalmenetlus võetakse arvele kriminaalregistratsioonis (saadakse uus ja individuaalne number) ja hiljem vajadusel kriminaalmenetlused ühendatakse. Kriminaalmenetlus kui riigi repressiooni rakendav valdkond peab ju ometigi olema kontrollitav ka kaitse poolt. Tänane menetlus seda ei ole. Lihtsalt menetlust juhtinud prokurör ja praegu maakohus on kokkuvõtvalt nentinud, et kõik on seaduslik ja korras, kuigi ühe menetluse raames ühtegi uut menetlust alustamata on mitme aasta jooksul uuritud kokku 9 kuriteofakti. 11.1.
13. Apellatsioonis palutakse lõpetada Timo Luhti suhtes P.R. i (A. )ja E.L. episoodides KrMS § 274² lg 1 alusel
14. Apellant leiab, et

§ 120lg 1 episoodis J.N.

i tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise osas on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. 12.1. Kannatanu J.N. k ise ei ole kordagi andnud ütlusi selle kohta, et tema poolt väidetav Timo Luhti esitatud ähvardus sisaldaks

§-s 120 sätestatud vägivalda, et tegemist oli tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega. Maakohus on eelnevate menetlejate eeskujul tõlgendanud väidetavat vägivallaähvardust ja selle iseloomu laiendavalt (kannatanu ütlustest olenematult ja täiesti iseseisvalt), seejärel selle tõlgenduse tulemuse

§-s 120 lg 1 sisalduvale vägivallaähvardusele vastavaks lugenud ning Timo Luhtile omistanud. 12.2. Käesoleva kaasusega haakuvalt saame

§-s 120 lg 1 süüteokoosseisule vastavust otsida ainult selles, kas esines ähvardus tervisekahjustuse tekitamisega. Normatiivselt peab tegemist olema ja saab olla üksnes ähvardusega panna toime

§ 121lg 1 esimeses alternatiivis sisalduv tegu – inimese tervist kahjustav vägivald.

Täpselt nii on ka kohus koosseisupärasest ähvardusest aru saanud (kohtuotsus p. 49), kuid maakohtu edasisi järeldusi ei ole küll apellandil võimalik aktsepteerida ja mõista, kuna need ei põhine tõenditel. 12.3. Maakohus leidis (kohtuotsus p 49): „Seega peab ähvardamisteoga otseselt või konkludentselt väljenduma lubadus teine isik tappa või talle vähemalt tervisekahjustus tekitada. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist sellise teoga. Öeldes J.N. ile, et kui J.N. k tahab T. Luhti takistada pojaga lasteaiast lahkumast, peab J.N. k kasutama füüsilist jõudu või T. Luhti füüsiliselt takistama. See ongi tegelikult kõik, ainus verbaalne väljendus, millel saab ähvardamisega mingigi seos olla ja millest kohus väidetava

§ 120lg 1 tunnustel ähvardamise tuvastas ja selles Timo Luhti süüdi mõistis.

Tsiteeritud lausest ei ole võimalik välja lugeda tervisekahjustamisega ähvardamist ega ka seda kuidagi loogiliselt tuletada. Kui apellatsioonikohus selle seisukohaga ei nõustu, taotleb kaitsja kriminaalasjas sõltumatu semantika- ja loogikaekspertiisi läbiviimist. Õigusriigis saab inimene ikkagi vastutada oma väljaöeldud sõnade eest, mitte nendele sõnadele teiste poolt suvalise tähenduse andmise eest. 12.4. Apellatsioonis juhitakse tähelepanu veel sellele, et tsiteeritud lauses puudub üldse ähvardus selle sõna tavatähenduses, kuna väljaöelduga Timo Luht ei ähvardanud J.N. ki tema suhtes ühegi aktiivse teo toimepanemisega, rääkimata ähvardusest tema tervist kuidagi kahjustada. Siit edasi ei ole maakohtu järeldused asjas tuvastatud tehiolude pinnalt enam jälgitavad. Järgneb rohkete teoreetiliste oletuste ja oma oletustel põhinevate järelduste jada, mis finaliseerub maakohtu järeldusega, et „T. Luhti tegevus on käsitatav tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena

§ 120lg 1 mõttes“.

Uuritud tõenditest ei tulene siin ka konkludentset ähvardust. Kui aga apellatsioonikohus toetab oma seisukohas maakohtu seisukohta, et Timo Luht ikkagi ähvardas J.N. ki tervisekahjustuse tekitamisega, taotlen kriminaalasjas sõltumatut semantilis-loogilist ekspertiisi. 12.

1. Apellandile on vägagi üllatav maakohtu poolt eelnimetatud süüstavale järeldusele jõudmine, kuna lisaks kannatanu J.N. i eelnevalt tsiteeritud ütlustele ei tulene 26 tervisekahjustamisega ähvardamist ka tema muudest ütlustest. Tsiteerin olulisemat (kohtuotsus p 46): „Otsest konflikti T. Luhtiga polnud.“, „T. Luht ei täpsustanud, milles jõu kasutamine pidi seisnema. J.N. k ei tundnud otseselt hirmu, aga oli lihtsalt selline ebameeldiv tundmus.“ „J.N. k ei tea ju, kuidas inimene käitub ja kui ta ütleb seda hästi rahulikult, siis mine tea. J.N. k ei oska öelda, mida ta konkreetselt kartis, sest ei tea ju, mis inimese peas täpselt toimub. J.N. k ei võtnud seda kui otsest rünnakut, et mingisuguse asjaga kallale tuleks, vaid lihtsalt jõudu, nt lükkab J.N. i ukse eest ära, et sealt välja saada., „T. Luhti käitumine tekitas pigem ebamugavust“, „T. Luht ütles need sõnad J.N. ile hästi rahulikult.“ 12.
2. Apellandi arvates ei ole ka vähemtähtis

§-s 120 lõikes 1 sätestatud tervisekahjustamisega ähvarduse tõlgendamisele süsteemne lähenemine. Tegemist on ju

9 ptk

1. jao
2. jaotise vägivallategude ühe liigiga, kusjuures meile on oluline ainult

§ 121lg 1 esimene alternatiiv inimese tervise tegelik teoga kahjustamise.

Isegi kui nõustuda maakohtuga, et selles eelpooltsiteeritud lauses peitub ähvardus, ei ole ju millegagi välistatud, et see ähvardus on karistusõiguslikult tähenduseta, ehk väheintensiivne nagu seda kirjeldatakse Riigikohtu 12.11.2019.a. kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-18-7833 p-des 27-

1. Maakohtu praegune seisukoht on küll selges vastuolus Riigikohtu eelnimetatud seisukohtadega, mille kohaselt on kõigepealt vaja selgeks teha vägivalla iseloom, selle intensiivsus ja selle järgi otsustada kas on tegemist karistusõiguslikult tähendust omava vägivallaga. Arusaadavalt kehtib see kõik ju ka vägivallaga ähvardamise kohta. 12.
2. On ju tegelikult vaieldamatu, et kannatanu J.N. k mingit hirmu tundis, kuid paraku ei olnud see hirm põhjustatud Timo Luhti öeldust-tehtust süüdistusega seonduvalt. See hirmutunne oli J.N. ki juba eelnevalt sisse kodeeritud P.A. juttudega sellest kui hirmus ja vägivaldne inimene on Timo Luht, kes ründab inimesi raketipüstoliga ning on vägivallatsenud P.A. auto kallal (kohtuotsus p 50). Selline eelhirm oli ju P.A. tekitatud. Arusaadavalt tekib naisterahval hirm jäädes silm-silma vastu inimesega, keda on talle eelnevalt iseloomustatud peaaegu et mõrtsukana. Paraku ei saa selle hirmu eest vastutada Timo Luht, kuna selle on tekitanud kõige otsesemal kombel P.A. ja ei millegi muu, kui laste hooldusõiguse ja sellega seonduvate tsiviilkohtuvaidluste taktikana, et vastaspoolt võimalikult halvas valguses presenteerida. 12.
3. Lisaks puudub igasugune eluline subjektiivse süüteokoosseisu osas. Timo Luht suhtles ju ka varasemalt J.N. kiga, kui oma lapse kasvatajaga ja ta teadis suurepäraselt, et ka hiljem tuleb tal J.N. kiga samal põhjusel suhelda. Timo Luhtile võib ehk ette heita nõudlikkust lasteaia suhtes, kuid alati on suhtlemine jäänud viisakuse piiridesse. Miks oleks ta pidanud oma lapse kasvatajat tervisekahjustuse tekitamisega ähvardama. See ei ole eluliselt usutav. 12.
4. Apelleeritav kohtuotsus on J.N. i ähvardamist puudutavas osas ilmses vastuolus nii Riigikohtu eelnimetatud seisukohtadega kui ka KrMS §-s 7 lg 3 sätestatuga, mistõttu näen selles episoodis ainsa seadusliku lahendina Timo Luhti õigeksmõistmist.
5. P.R. i (praegu Altma), E.L. ja K.B.L. tapmisega ähvardamise osas märgib kaitsja järgmist. 13.
6. Kaitsjale tundub täiesti usutav Timo Luhti nn vandenõuteooriaga, et mõlemad tema endised elukaaslased on tema peale solvunud ja omavahel kättemaksuks kokku leppinud ja kasutasid selleks ära A.D. t ja I.D. it. Seda teooriat kinnitas maakohtus ka I.D. , kelle ütluste kohaselt võõrandas P.A. Tartus, XXX kinnistu temale. Nähtavat põhjust selliseks tehinguks on raske leida. Timo Luhti endistel elukaaslastel oli solvumiseks ja pahameeleks ilmselt ka põhjust. 13.
7. Mõlemad kannatanud tegid sisulise avalduse väidetava tapmisähvarduse kohta tagantjärele, üks 6 teine 9 kuud peale väidetavat ähvardust. Kaitsja jaoks on väljaspool usaldusväärsust ja usutavust E.L. maakohtus esitatud väide, et informeeris tapmisähvardusest 27 kohe asjaomaseid riigiorganeid – politseid, kohut, lastekaitset. Millegipärast keegi ei reageerinud sellele, enne kui erapoolik uurija avastas E.L. tunnistajana ülekuulamisel, et tegemist on hoopiski tapmisähvarduses kannatanuga. Tapmisähvarduse peale reageeritakse koheselt, see ei ole ähvardus varba peale astuda. Kui mitte tundide, siis vähemasti päevadega oleks riigiorganid selle reageerinud, kui seda E.L. juttu keegi oleks vägegi tõsiselt võtnud, selles reaalset tapmisähvardust näinud. Välistan olukorra, et reaalsele tapmisähvardusele jäetakse 6 kuu jooksul reageerimata. Tähtvere Avatud Naistekeskuse 05.09.2016 õiendis P.R. i esindajale on antud täiesti detailne juhtumi kirjeldus. Kirjas on ka 26.12.2015 sündmus (mil väidetavalt toimus tema tapmisega ähvardamine). Paraku ei ole selles poolt sõnagi tapmisega ähvardusest. Seega on P.R. (A. )rääkinud väidetavast tapmisähvardusest ainult uurijale – u 9 kuud hiljem. Mõlemale kannatanule on iseloomulik, et kumbki ei andnud nõusolekut kokkuleppemenetluseks, mis tähendab üheselt, et kumbki ei olnud huvitatud kohtulahendist väidetavas ähvardamise asjas (võidakse ju ka õigeks mõista). Hoopis mugavam oli nende jaoks olukord, et kriminaalasi vedeleb riiulil ja kohtus saab lõputult rääkida Timo Luhti vägivaldsusest. Kokkuleppemenetluseks nõusoleku mitteandmine on üsnagi haruldane nähtus, selleks peab olema väga konkreetne põhjus. Kummagi kannatanu kohtus esindatud põhjendus ei olnud usutav. 13.
8. P.A. d puudutava episoodi süüdistuse ja süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt seisnes see kuritegu 2015 detsembri selles, et pärast seda, kui P.R. nõudis laste asukoha kohta infot, ütles T. Luht temale, et „kui ta hullu panemist ei lõpeta, siis ta tapab ta ära“. E.L. ja K.B.L. episoodi süüdistuse ja süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt seisnes see kuritegu selles, et 2016 veebruaris ühel kohtumisel toimunud vestluse käigus ütles süüdistatav E.L. le, „et tapab tema ning nende ühise poja K.B.L. “. Mõlemal juhtumil on tegemist pikema kohtumise ja vestluse käigust välja rebitud ühe väidetava lausega ja „arvestades T. Luhti ettearvamatut käitumist ja äkilist iseloomu, tunnetasid“ mõlemad kannatanud „reaalset ohtu oma elule ja tervisele“. Timo Luht eitab kategooriliselt mõlemat ähvardust ja kaitsja jaoks ei ole kumbki ähvardus eluliselt usutav. 13.
9. Kui võtta mõlemad eraldi sündmused kokku siis mõlemal juhul oli tegemist neljasilmavestlusega, millel ei olnud tunnistajad ja mõlemal väidetaval juhul oli tegemist ühe lausega pikemast omavahelisest suhtlusest. Järelikult ei ole ega ei saa kriminaalasjas olla ka ühtegi tõendit, mis kinnitab väidetavat ähvardust konkreetses kohas ja ajahetkel või lükkab selle ümber. Kohus on lehekülgede kaupa analüüsinud mõlema kannatanu süüdistatavat mustavaid ütlusi ja lõpuks lugenud kannatanute ütlused usaldusväärseks ning sellesama tühja jutu peale mõistnud Timo Luhti süüdi. Kohtuotsuses puudub selles osas täielikult põhjendus – kuidas ikkagi saab kannatanute süüdistatavat üldiselt iseloomustav jutt tõendada tema käitumist (tapmisähvarduse tegemist) konkreetsel ajahetkel, nüüd juba aastate eest. Loogika reeglite järgi ei ole see võimalik. Isegi, kui inimest iseloomustatakse muidu vägivaldsena, ei tähenda see, et ta oligi konkreetsel ajahetkel vägivaldne. Ta võis seda olla, aga sama hästi võis olla vastupidi. Praegu on Timo Luht mõistetud süüdi kannatanute mustavate iseloomustuste, mitte aga selle järgi, et väidetav tegu oleks aset leidnud ja tõendatud. Kannatanute mustavaid ütlusi ei ole tagantjärele võimalik siduda konkreetse ajahetke sündmustega. 13.
10. Kriminaalmenetluse seadustikus on ainus kindel käsk kannatanute ütluste eelistamiseks §-s 6 sätestatud legaliteedi printsiip. Praegusel juhul on tegemist süüdimõistmise otsustamisega ja meil on kohustus lähtuda KrMS § 7 lg 3 sätestusest ja kõrvaldata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks, mõistes ta õigeks. 28
11. Kohtulahendiga kohaldatud isikuõiguse kaitse abinõu korduvad rikkumised. Selles 15.12.2017 süüdistusepisoodis on põhjuseta jätnud tähelepanuta Timo Luhti ütlused selle kohta, et nimetatud päeval oli koolis tuletõrjeõppus ja sellega seoses tuli K.L. ise tema juurde ja lastekaitseseadusest tulenevalt oli tal õiguslik kohustus last mitte eemale ajada – mitte ära tõugata. Maakohus on praktiliselt kõiges pidanud Timo Luhti ütlusi mitteusaldusväärseteks ja need tegelikult ilma sisulise põhjenduseta valdavas osas arvestamata jätnud. Timo Luhti ütlusi selles episoodis võib kinnitada Raatuse kooli sotsiaalpedagoog M.S. , kelle tunnistajaks kutsumist taotleme. Mis puutub 21.02.2018 episoodi A.L. i suhtes, siis selles osas ei tegutsenud Timo Luht tõesti tahtlikult. Tema arvestas, et maakohtu 15.08.2017 seatud piirang jõustus koheselt ja peale 15.02.2018 on piirang läbi. Mis kaitsjale on see igati usutav. Täpselt sedasama kinnitas ta ka kasvataja J.N. ile, küsides – kas ei oska lugeda või? Tegelikkuses jõustus isikuõiguse kaitse abinõu alles 05.02.2018 Riigikohtu määrusega kaebuse menetlusse mittevõtmise kohta. Seega palub kaitsja Timo Luht selleski süüdistuses õigeks mõista.
12. Süüdistuse osas

§ 331¹ lg 1 järgi nõustub kaitsja süüdistatava apellatsioonis esitatuga.

1. Tartu Maakohtu 26.11.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav Timo Luht, kes ei ole nõus maakohtu otsusega ja palub ringkonnakohtul Timo Luht õigeks mõista kõigis episoodides. Kui kohus ei rahulda õigeksmõistmise taotlust, siis asendada vangistus üldkasuliku tööga. Süüdistatav soovib kohtusse kannatanupoolse tunnistaja L.V. i ja sotsiaalpedagoogi M.S. e kutsumist. Apellatsioonis leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 16.
2. Prokurör lisas asja juurde üksnes tsiviilasjades tehtud määrused, kuid nendes ei ole arvestatud Timo Luhti esitatud tõendeid. Kohtumäärus Timo Luhti ja laste vahelise suhtluse keelamiseks on tehtud ebaseaduslikult. Süüdistatav annab ülevaate määruse tegemisest, selle vaidlustamisest, suhtlemisest lastekaitseliiduga. Prokuröri tõendinda esitatud Noorsoopolitsei kodukülastus ei vasta tõele. Ka kohtutäituri kaasamine tsiviilasjas nr 2-16-11920 kohtumääruse täitmisesse oli ennatlik ja ei vasta kehtivale seadusele. Süüdistatav on kaevanud ka kohtutäituri peale – ka kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Samuti on ta teavitanud abivajavast lapsest. Süüdistatav ei ole rahul, et maakohus ei ole arvestanud määruseid tehes lastekaitseseaduse §
3. Samuti ei ole süüdistatav rahul tsiviilkohtuniku tegevusega. Kohtutäitur rikkus 11.04.2017 TMS §
4. Tsiviilasja 2-16-11920 süüks pandud episoodis on kohtutäitur sekkunud vaid 11.04.2017 episoodi, muud rikkumised on seotud tsiviilasja lõpplahendiga. 16.
5. Raatuse kooli tuletõrjeõppuse ajal tuli K. ise Timo Luhti juurde, järelikult ei saanud see talle traumeerivalt mõjuda. Sellest on teadlik Raatuse kooli sotsiaalpedagoog M.S. , keda palub süüdistatav kutsuda kohtuistungile. Tema jagas süüdistatavale lapse kohta infot, lapse ema seda ei teinud. P.A. peab andma laste kohta infot, süüdistatav ei ole teda passinud ning lähenemiskeelu kohaldamise osas vastu ei ole. 16.
6. Kannatanu J.N. k on vande all andnud ütlusi, teades, et Timo Luht rääkis temaga rahulikult ega ähvardanud. P.A. on hirmutanud nii J.N. ki kui ka E.L. d. P.A. ütles E.L. le, et süüdistatav tahab teda tappa. E.L. oli vihane Timo Luhti peale, kuna kohus ei rahuldanud E.L. taotlusi elatise suurendamiseks. Süüdistatav leiab, et E.L. soovib talle kätte maksta. 16.
7. Timo Luht toob välja, et Tartu XXX kinnistu kuulus talle, ostes selle
8. Maja kirjutas 25.05.2015 P.A. nimele, kes kirjutas 16.08.2016 maja I.D. i nimele. Maja pidi kokkuleppe kohaselt kirjutatama 2016 laste nimele. Kinnistu peteti Timo Luhtilt välja. Süüdistused Timo 29 Luhti vastu on välja mõelnud I.D. koos P.A. ga, kaasates sinna ka E.L. . I.D. kaasas selles omakorda A.D. . Toime on pandud grupiviisiline soodustuskelmus. Süüdistatav juhib tähelepanu, et kõik süüdistused jäävad 16.08.2016 P.A. ja I.D. i vahelise notaritehingu aega. 16.
9. Timo Luht juhib tähelepanu, et sünnist kuni 23.10.2015 ei ole tema vastu üheski asutuses mitte ühtegi kahtlustust ega süüdistust. 40nda eluaastani oli ta elanud nii, et ta oli saanud ainult ühe parkimistrahvi ja ühe trahvi kiiruse ületamise eest. Otsusest nähtub, et Timo Luhti on karistatud asjas nr 1-16-4985, kuid kohaldatud ei ole ühtegi tõkendit, ei ole määratud lähenemiskeelu ega allutatud kohtu järelevalvele, ei ole kohaldatud riigist lahkumise keeldu. See kriminaalmenetlus oli provokatsioon, millele süüdistatav allus. Kannatanu oli M.A. , kes hiljem abiellus P.A. ga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsioonide juurde selles toodud asjaoludel. Ringkonnakohtu istungil jättis kohus rahuldamata süüdistatava ja kaitsja taotluse täiendavate tõendite, apellatsiooni lisade ja dokumentide asja juurde võtmiseks. Asja materjalide juurde võeti kannatanu E.L. vastulause, kuid vastulause lisad tagastati.
11. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu 26.11.2019 otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o Timo Luhti süüdi tunnistamises ja karistamises

§ 120lg 1 järgi 21.02.2018 J.N.

i ähvardamises,

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 2 järgi karistuse mõistmises, süüdistatavalt riigi kasuks välja mõistetud kaitsjatasu summas 1915,12 euro osas ja menetluskulu üldsummas 2725,12 euro osas. Süüdistuses

§ 120lg 1 järgi 21.02.2018 J.N.

i ähvardamises tuleb Timo Luht õigeks mõista.

1. Esmalt märgib kohtukolleegium, et kaitsja on apellatsioonis korranud samu seisukohti, mis on olnud kaitseväidete sisuks juba maakohtus. Maakohus on süüdistatava ja kaitsja vastuväidetele tähelepanu omistanud, need eraldi välja toonud ja valdavalt ümber lükanud. Selles maakohtu otsuse osas, mida ringkonnakohus ei tühista, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid korrata ja esitab mõningad omapoolsed põhjendused.
2. Kaitsja apellatsiooni üks põhitaotlus on tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti kriminaalmenetlus E.L. (ka K.B.L. ) ja P.R. i (A. )väidetavate tapmisähvarduste osas KrMS § 274² lg 1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega lõpetamata ja lõpetada sellel alusel kriminaalasjas menetlus. Selle taotluse rahuldamata jätmisel tühistada süüdimõistev osa ja mõista Timo Luht täies ulatuses õigeks. Kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamisele ei kuulu. Selles osas on esitanud argumenteeritud seisukoha kohtuotsuses juba maakohus (Ko To
3. kd, tl 195p-196). Maakohus tuvastas, et kohtuliku uurimise käigus ilmnenud asjaolud ei kinnita kaitsja etteheidet, et kannatanute ähvardamise menetlemiseks on kulunud ebamõistlikult kaua aega. Kohus on juba põhjendanud, et mõistliku menetlusaja analüüsimisel pole oluline, millal süüdistatav kannatanuid ähvardas ning ainuüksi süüdistusaktis märgitud tegude toimepanemise aeg ei andnud kohtule alust menetluse mõistliku aja möödumises kahelda. Samuti ei tekita mõistlikus menetlusajas kahtlusi kriminaalmenetluse alustamise aeg. Maakohtule ei esitatud menetluse mõistlikule ajale antavat hinnangut mõjutavate asjaolu