Obsah (5)

§ 217§ 218§ 223§ 189§ 188

Tsiviilasi nr 2-20-6975 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6975 Tsiviilasi N.L. hagi lepingu

) § 222 lg 1 järgi nõuda asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. 7.

§-s 222 sätestatud õiguskaitsevahendite puhul on tegemist alternatiivsete nõuetega ning kuigi hageja ei ole hagis viidanud kas ta nõuab karbi asendamist või parandamist, saab hageja nõude sõnastusest järeldada, et ta soovib asja asendamist. 8. Seega on hageja nõude esmaseks eelduseks müüdud asja lepingutingimustele mittevastavus (

§ 217

) ning müüja vastutus selle eest (

§ 218lg 1).

Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt on XXX kauplus müünud hagejale sortimendis-hinnakirjas oleva plastkarbi 450 ml, mis hageja tehtud katse tulemusel mahutab vaevalt 400 ml. Kuigi hagejal on tekkinud subjektiivne arvamus või ettekujutus, et müüja antud informatsioon karbi tegeliku suuruse kohta ei vasta tõele, ei tähenda veel seda, et müüdud karp ei vastaks lepingu tingimustele või tootel ei oleks kokkulepitud omadusi.

1. Lisaks eelnimetatule on asendamise nõude spetsiifiliseks eelduseks objektiivne võimalikkus ning tuleb arvestada ka sellega, et asendamine ei põhjustaks müüjale ebamõistlikke kulutusi arvestades muuhulgas asja väärtust, mille hind kohtu hinnangul võib jääda alla 5 euro (hagist ei nähtu karbi maksumust). Hagist esitatud asjaolude pinnalt ei nähtu, et hageja nõudel oleks perspektiivi.
2. Mis puutub hageja nõudesse kohustada eemaldama vaidlusalused karbid müügilt, siis märgib kohus, et menetleb TsMS § 3 lg 1 kohaselt tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Antud nõue ei ole esitatud hageja enda seadusega kaitstud huvi eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
3. Lähtudes hageja nõudest, hagi aluseks olevatest asjaoludest ning eeldades hagis esitatud faktiväidete õigsust, on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole hagejal võimalik esitatud hagiga saavutada taotletavat eesmärki, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
4. Kui hageja on veendunud, et müüja on lepingut rikkunud ja tegemist on olulise rikkumisega, on tal õigus

§ 223

lg-te 2 ja 3 järgi müügilepingust taganeda ning nõuda

§ 189

lg 1 I lause järgi raha tagastamist.

§ 188lg 1 järgi tehakse taganemisavaldus teisele lepingupoolele.

1. Hagivalduse menetlusse võtmata jätmise tõttu puudub vajadus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamiseks. Menetluskulud
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
3. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 2