Obsah (5)

§ 663§ 654§ 171§ 174§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-7304 Määruse tegemise aeg ja koht 03.07.2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Kohtuasi XX avaldus Y

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused 38. Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

1. Puudutatud isik tugineb määruskaebuses sellele, et maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõigust, kui luges mitmeid asjaolusid tõendatuks ja/või tegi ebaõigeid ning tõenditel ja tegelikkusel mitterajanevaid järeldusi ning rikkus põhjendamise kohustust. Määruskaebuses kordab puudutatud isik peamiselt maakohtus esitatud seisukohti, leides kokkuvõtvalt, et avaldaja soovitud ehitustööd ei ole kas elamu säilimiseks vajalikud või rikuvad puudutatud isiku huve. Vastuseks puudutatud isiku määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus lühidalt järgmist.
2. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu lahendi põhjal kaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist. Erinevalt puudutatud isikust on kolleegium seisukohal, et maakohus on andnud poolte esitatud tõenditele seadusekohase hinnangu. Maakohus on teinud tuvastatud asjaolude pinnalt õige järelduse, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isiku nõusolekut ehitusprojektis toodud ehitustööde tegemiseks ja elektrisüsteemi vahetuseks. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Puudutatud isiku mittenõustumine 8 maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks määruse tühistamise aluseks.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuigi kõigi ehitustööde näol ei ole tõenäoliselt tegemist asja säilitamiseks hädavajalike töödega, ei ole tegemist ka selliste muutustega, mis puudutatud isiku huve või õigusi kahjustaksid, mistõttu on arvestades elamu kehva seisukorda kõik planeeritavad ehitustööd kokkuvõttes mõistlikud ja kaasomanike huvides.
4. Seoses puudutatud isiku väitega, et maakohus tõlgendas ebaõigesti ehitusprojekti ja andis tegelikkusele vastuolus oleva hinnangu planeeritavale elamu laiendusele, selgitab ringkonnakohus järgmist. Asja mõtteline osa on TsÜS § 56 järgi tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast. Kaasomandis olevale elamule juurdeehitamine, samuti selle parendamine ei muuda mõttelise osa suurust. Avaldaja planeeritud veranda ümberehitamine ei muuda iseenesest avaldaja mõttelise osa suurust, kuid selle tulemusel saab avaldaja oma valdusse ja kasutusse ruutmeetritelt mõnevõrra suurema pinna elamust kui seni tema kasutuses oli. Seega ringkonnakohus möönab, et kuigi projektile heakskiidu andmisega ei muutu kaasomanikele kuuluvad kinnistu mõtteliste osade suurused, on puudutatud isiku seisukoht õige selles osas, et ehitustööde tegemise järgselt hakkab avaldaja ainukasutuses olema senisest suurem eluruumi pind, mis iseenesest võib tulevikus mõjutada kaasomanike proportsioone hoone korteriomanditeks jagamisel. Kuigi praegusel juhul ei ole vaidluse all hüvitise küsimus, märgib kolleegium selgituseks, et olukorras, kus ühe isiku ainukasutusse jääb suurem osa kaasomandi esemest kui tema kaasomandi osa, võib tulla kõne alla teisele kaasomanikule hüvitise (kasutuseelise) maksmine tingimusel, et see ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodu ei mõjuta siiski järeldust, et antud juhul on põhjendatud kohustada puudutatud isikut ehitustöödeks nõusolekut andma.
5. Põhjendamatu on puudutatud isiku etteheide, mille kohaselt jättis maakohus analüüsimata kasutuskorra kokkuleppe ja selles sisalduva kooskõlastamise tingimuse. Kaasomanike kasutuskord on pooltele kohustuslik, kuid ei saa eeldada, et kaasomanikud suudavad igas olukorras jõuda täielikule üksmeelele. Kui kaasomanikud mingites küsimustes kokkulepet ei saavuta, ei saa see viia olukorrani, kus remonti vajav elamu jääb kaasomanike erimeelsuste tõttu renoveerimata. Planeeritud ehitustöödeks on AÕS § 74 lg 1 järgi vaja kõigi kaasomanike nõusolekut. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega, olgugi, et kaasomanikud on kokku leppinud ehitustööde eelneva kooskõlastamise tingimuse ja selline nõue tuleneb ka seadusest, võivad teised kaasomanikud olla kohustatud nõusolekut andma juhul, kui asja oluline muutmine ei riku teiste kaasomanike õigusi või huve. Kuna maakohus tuvastas, et avaldaja planeeritud ehitusööd ei kahjusta puudutatud isiku huve ega õigusi, siis on puudutatud isik kohustatud avaldajale andma nõusoleku ehitustööde tegemiseks vastavalt projektile. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks pikemalt analüüsida määruskaebuse väidet võimaliku kasutuskorra kokkuleppe muutmise kohta, kuivõrd sellist nõuet ei ole käesolevas asjas esitatud. 9
6. Vastupidiselt määruskaebuses toodule nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et avaldaja on teinud mõistlikke pingutusi puudutatud isiku kaasamiseks. Asjaolu, et puudutatud isik on järjepidevalt avaldaja ettepanekutele vastu vaielnud, näitab iseenesest, et avaldaja on puudutatud isikut planeeritavatest töödest teavitanud. Ringkonnakohus märgib, et üksnes kaasomaniku esitatud ehitusprojektile vastu vaidlemine ja omalt poolt pelgalt teoreetiliste ettepanekute või nõudmiste esitamine, ei vii konstruktiivse lahenduseni.
7. Seoses elamu välisilme muutmisega, s.o fassaadilaudise vahetamine, varikatuse rekonstrueerimine ja akna ümberpaigutamine, märgib kolleegium järgmist. Kui kaks kaasomanikku on konkreetses küsimuses eri meelt, siis ei saa eeldada, et nad saavutavad enne projekteerimist kokkuleppe, kas paigaldada horisontaalne või vertikaalne laudis. Sellisel juhul saabki kohus hinnata, kas see on selline muudatus, mis annab alust jätta projekt realiseerimata. Kohus saab otsustada, milline on antud juhul mõistlik lahendus. Maakohus tuvastas, et vertikaalne fassaadilaudis on kooskõlas elamu ajaloolise projektiga. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et ehitusprojekt on kooskõlastatud ja kehtiv, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega fassaadilaudise osas. Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt ka selles, et elamu fassaadi ei ole põhjendatud renoveerida üksnes osaliselt, mistõttu on mõistlik rekonstrueerida ka halvas seisus varikatus. Seejuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist toredusliku parendusega, nagu puudutatud isik leiab. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik toonud määruskaebuses esile, kuidas unikaalse ümmarguse akna asukoha muutmine rikub puudutatud isiku huve just seetõttu, et see paigutatakse olemasolevalt hooneosalt ümber juurdeehitatavale osale.
8. Puudutatud isik leiab, et maakohus kohustas teda ebaõigesti andma nõusolekut võrguühenduse asendamiseks, kuna ta on andnud oma nõusoleku vabatahtlikult enne kohtumenetlust. Kuna avaldaja vastusest määruskaebusele nähtub, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel on endiselt lahkheli elektri võrguühenduse vahetamise ja vastavate seadmete ehitamise küsimuses, kohustas maakohus põhjendatult puudutatud isikut andma nõusoleku 1-faasilise võrguühenduse asendamiseks 3-faasilise elektri võrguühendusega ning asendas puudutatud isiku tahteavalduse kohtulahendiga.
9. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda.

48.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Avaldaja esitas 25.06.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tekkisid tal menetluskulud seoses õigusabi osutamisega 715 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi seisnes maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumises ning sellele vastuse koostamises (5h 30min). Puudutatud isik vastuväiteid avaldaja menetluskuludele ei esitanud, kuid palus kohtul kontrollida menetluskulude põhjendatust. 10
2. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja esiletoodud toimingud vajalikud ja ajakulu, arvestades määruskaebuse ja selle vastuse sisu ja mahtu, mõistlik. Esindaja teenuse tunnihinna osas leiab kolleegium, et põhjendatuks ja õigusteenuse turuhinnale vastavaks saab pidada 130 eurot (käibemaksuta). Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskuluna kokku 858 eurot (5,5 x 130 x 20%). (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing 11