KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-15-15121 Tsiviilasi Indre

) § 173 lg-s 1 toodud kohustust. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta on otsinud tööd, kuid tema tervislik seisund ei võimalda töötada igal töökohal. Kohus selgitas võlgnikule, et võlgnik peab oma väidet tõendama. 2

1. Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a määrusega jäeti võlausaldaja taotlus rahuldamata ning kohustati võlgnikku esitama hiljemalt koos järgmise aruandega (
4. oktoobril 2019) tõendid oma tervisliku seisundi kohta. Võlgnik tõendeid ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule korduva nõude tõendite esitamiseks ning aruande täiendamiseks tähtajaga
5. november
6. Võlgnik vastas kohtu nõudele
7. detsembril 2019, kuid ei lisanud tõendeid tervisliku seisundi kohta.
8. Võlausaldajad Credit.ee OÜ, Placet Group OÜ, Eesti Inkasso OÜ, Holm Bank AS, Bondora AS, IPF Digital Estonia OÜ, TF Bank AB, AS LHV Pank, AB Kreditex AS (endine Express Credit AS), Creditstar Estonia AS, Ferratum Bank p.l.c., Moneyzen OÜ, kohtutäitur Hille Kudu, Swedbank AS ning Aktiva Finants OÜ leidsid, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Tallinna Linnakantselei tõi välja, et võlgnik on tasunud võlausaldaja nõudest 21,27 eurot, kuid leidis, et põhjendatud ei ole võlgniku kohustustest vabastamine. Mogo OÜ andis teada, et tal puuduvad nõuded võlgniku vastu. BB Finance Estonia OÜ tõi välja, et võlgnik on tasunud võlausaldajale 218,73 eurot. Võlausaldaja oli nõus kohustustest vabastamisega. AS Citadele Banka Eesti filiaalil puudus seisukoht menetluse lõpetamise osas. Politsei-ja Piirivalve Amet jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada.
9. Võlgnik avaldas
10. aprilli 2020 ärakuulamisel, et kui kohus soovib, siis võib kohustusest vabastamise menetluse lõpetada, aga ta kaebab määruse edasi. Võlgnik leidis, et kohus on tema suhtes halvasti käitunud. Võlgnik on kõik kohustused täitnud nõuetekohaselt. MAAKOHTU SEISUKOHT
11. Tartu Maakohus lõpetas
12. aprilli 2020 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus vabastas võlgniku usaldusisiku kohustusest. Kohus leidis, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada

§ 175lg 5 ning § 175 lg 2 p 2 alusel.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on võlgnik rikkunud

§ 173lg-s 2 sätestatud kohustust.

Võlgnik on esitanud enam-vähem õigeaegselt vaid ühe aruande, s.o

1. aprillil 2018 (s.o 9 päeva hiljem). Ülejäänud aruanded esitas võlgnik pärast seda, kui oli saanud kohtult vastava nõude/meeldetuletuse. Võlgnik ei ole esitanud
2. aprilli 2020 aruannet. Kohus leidis, et võlgniku aruanded ei sisaldanud kõiki vajalikke andmeid, kohus on küsinud aruannete täpsustusi, kuid võlgnik on keeldunud andmete esitamisest ja vastanud, et tema sisstulek jäi ettenähtust väiksemaks. Võlgnik ei ole esitanud andmeid oma elukoha kohta ja tema esitatud konto väljavõtted tekitavad kahtluse, miks ta ei soovi esitada täielikku väljavõtet. Kohus märkis, et ka kõiki teisi andmeid töö otsimise ja väidetava puuduliku tervisliku seisundi kohta tuli võlgnikult korduvalt küsida ning enamasti ei saanud kohus ammendavat selgitust. Kohus ei nõustunud, et võlgnik on kõik tõendid ja seisukohad kohtule korrektselt esitanud. Kohus märkis, et võlgniku tööandjate ja sissetuleku andmed sai kohus teada alles
3. detsembri 2020 järelepärimisest Maksu- ja Tolliametile. Võlgnik ise neid andmeid ei esitanud. Võlgnik väitis, 3 et tööandja Goldcat OÜ ei sõlmi temaga kirjalikku töölepingut. Kohtu järelpärimise tulemusel esitas Goldcat OÜ kohtule
4. jaanuari 2020 kuupäevaga töölepingu. Kohtu järelpärimise tulemusel esitas Pixel Productions OÜ võlgniku palgatõendi perioodi aprill 2019 veebruar 2020 kohta. Seega oli võlgnikul võimalus esitada kohtu nõutud andmed ja tõendid (töölepingud jms), kuid võlgnik seda ei teinud. Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud

§ 173lg-s 1 sätestatud kohustust.

Kohtule esitatud tõendite, sh kohtu enda poolt kogutud tõendite kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud, kuid tema töötasu on jäänud alla miinimummäära. Alles alates

1. jaanuarist 2020 peaks võlgniku sissetulek miinimumi ületama, sest tema sissetulekuks oli Goldcat OÜ-s miinimumtasu ja ta sai Pixel Productions OÜ-lt tasu (jaanuaris
2. a 15,56 eurot, veebruaris
3. a 33,71 eurot). Seega oleks võlgnik pidanud nendest summadest tegema jaanuaris ja veebruaris ka kinnipidamisi. Võlgnik ei ole nimetatud perioodi kohta aruannet esitanud. Võlgnik asus tööle alles
4. a kevadel, seejuures üsna väikese palgaga (täpsemad töösuhte tingimused selle aja kohta on teadmata). Kohus märkis, et võlgnik on kogu menetluse perioodi elanud X linnas (võlgnik ei ole täpsemat elukohta avaldanud), kus pakutavate töökohtade valik on kõige suurem ja mitmekesisem. Võlgnikul puudub erialane haridus, mis annaks aluse väita, et ta otsib erialast tööd. Võlgniku selgitused, millele tuginevad täpsemalt tema valikud töökohtade osas, ei ole veenvad. Kohus möönis, et lõpuks leidis võlgnik siiski töö. Samas püüdis võlgnik töökohtadel saadavat tasu varjata, sest väitis, et temaga lepinguid ei sõlmita ning talle makstav tasu on väiksem kui esitatud lepingutest nähtub. Võlgnik on ärakuulamistel avaldanud, et ta ei ole leidnud sobivat tööd, sest igasugune töö talle tervise tõttu ei sobi. Kohus selgitas võlgnikule, et nimetatud takistuse kohta tuleb esitada kohtule tõendid. Võlgnik ei esitanud tõendeid kohtu korduval nõudmisel. Puudub arsti hinnang, et võlgnikul esineb takistus töötamiseks. Samuti ei ole võlgnik mõjuva põhjuseta pöördunud Töötukassa poole. Kohus leidis, et võlgnik on tahtlikult rikkunud

§ 173lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohtu hinnangul ei ole antud tegemata jätmised võimalikud hooletuse läbi, vaid võlgniku poolt sihiliku käitumisega. Teabe andmata jätmine kahjustab võlausaldajaid sellega, et neil puudub objektiivne võimalus hinnata, kas võlgnik peaks/saaks mingil määral täita oma kohustusi võlausaldajate ees, kas tal on võlausaldajatele eraldiste tegemata jätmiseks ja mittetöötamiseks olemas objektiivsed põhjused. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 8. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Võlgniku hinnangul on kohtuniku ja pankrotihalduri käitumine menetluses lugupidamatu. Võlgnik on esitanud kõik andmed ja tõendid, mida kohus soovis. Võlgnik leiab, et puudub alus tugineda

§ 175lg 2 p-le 2.

Võlgnik on esitanud kõik aruanded nõuetekohaselt. Võlgnik on esitanud andmed oma tervisliku seisundi kohta – digiloo väljavõtte. Võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. 4

1. Creditstar Estonia AS, Eesti Inkasso OÜ, AS LHV Pank, Moneyzen OÜ, Swedbank AS vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Mogo OÜ teavitas, et tal puuduvad nõuded võlgniku vastu.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust menetluskulude osas, kuna maakohus jättis menetluskulude jaotuse märkimata.
4. Maakohus jättis võlgniku

§ 175

lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata põhjusel, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173

lgs 2 sätestatud kohustust.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse ja selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et võlgnik on

§-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud, võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

§ 173

lg 2 mõttes annab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks alust tulude ja vara varjamine. Varjamisega on tegemist juhul, kui võlgnik sai ise aru, et vaidlusalust vara või tulu tuleb kasutada võlausaldajate huvides (vt nt Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16). Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks saavad olla üksnes need rikkumised, mis võlgnik paneb toime võlgniku rollis, mitte iseenda usaldusisiku rollis. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et võlgnik on oma sissetulekuid varjanud ning rikkunud teabe andmise kohustust. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt ei andnud võlgnik nõuetekohast teavet ega avaldanud konkreetseid andmeid oma sissetulekute kohta. Kohtu korduvate järelepärimiste tulemusel edastas võlgnik kohtule, et tema sissetulekud jäid miinimummäärast väiksemaks, kuid konkreetseid summasid välja ei toonud. Samuti ei esitanud võlgnik nõuetekohast teavet oma töötingimuste kohta, sh ei esitanud võlgnik kohtule töölepinguid. Ringkonnakohus saatis
3. juunil 2020 võlgnikule kohtunõude, milles palus täpsustada, kas võlgnik õpib või on viimase kahe aasta jooksul õppinud tasulisel erialal mõnes õppeasutuses. Võlgnik vastas kohtunõudele, et ta on õppinud Tartu Ülikooli eksternõppes tasulisel kohal. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks maakohut teavitanud sellest, et ta õpib Tartu Ülikoolis tasulisel erialal ning osa tema sissetulekutest, mis võlgniku sõnul jäävad alla miinimummäära, võib kuluda õppemaksule. Ei ole usutav, et võlgnik katab sissetulekutega, 5 mis jäävad alla miinimummäära, oma igakuised vältimatud püsikulud ja õppemaksu. Ülalmärgitut arvestades on alust arvata, et võlgniku sissetulekud on suuremad, kui võlgnik on välja toonud ning võlgnik varjab oma tulusid, rikkudes sellega

§ 173lg-t 2.

Tegelike sissetulekute varjamise ning väljamaksete tegemata jätmisega on võlgnik kahjustanud pankrotimenetluse võlausaldajate huve. Kuna vara saab varjata ainult tahtlikult, siis on varjamise puhul tegemist tahtliku kohustuse rikkumisega (võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 5). Kohus selgitas võlgnikule korduvalt kohustuste täitmist, olemust ja ulatust ning andis tähtaegu nende täitmiseks. Võlgnik jättis korraldused ja nõuded täitmata. Võlgnik ei esitanud usutavaid põhjendusi kohustuse rikkumise kohta. 13. Maakohus jättis võlgniku

§ 175

lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ka põhjusel, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Hindamaks, kas võlgnik tegeleb

§ 173

lg 1 tähenduses tulutööva tööga, tuleb kindlaks teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või suuremas mahus tööga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama tööga või töötada suuremas mahus. Maakohus on märkinud, et võlgniku elukoht on Xs, kus pakutavate töökohtade valik on kõige suurem ja mitmekesisem. Võlgniku väited, et tervislik seisund ei võimalda tal tegeleda igasuguse tööga, ei ole tõendatud. Võlgnik ei ole esitanud oma tervisliku seisundi kohta asjakohaseid tõendeid vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tööga, millega oleks olnud tagatud regulaarne sissetulek ja millest oleks olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samuti ei ole võlgnik tõendanud, et regulaarse ja tasuvama töö leidmiseks esinesid tal objektiivsed takistused. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse perioodil rikkunud

§ 173

lg-st 1 tulenevat kohustust ning seetõttu ei ole võlgnik täitnud ka kohustust loovutada oma tulu usaldusisikule mittearestitavat sissetulekut ületavas osas, millega on oluliselt kahjustatud võlausaldajate huvid. Ringkonnakohus märgib, et kohustustest vabastamiseks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks menetluse ajal tegeleda tulutoova tegevusega ning sooritada tagasimakseid. Juhul kui võlgnik seda ei tee riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Arvestades seda, et võlgnik on varjanud oma sissetulekuid ja eiranud teabe andmise kohustust ning asjaolu, et võlgnik ei ole usutavalt ega veenvalt välja toonud, miks ta ei ole leidnud mõistlikult tulutoovat tööd, on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve ja rikkunud oma kohustusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendatud on nii võlgniku süüline käitumine, kui ka võlausaldajate huvide kahjustamine, millest tulenevalt esineb

§ 175lg 2 p 2 kohaselt alus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest.

14. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus on käitunud võlgniku suhtes pahatahtlikult ning kohus ei ole võlgniku huvidega arvestanud. Tsiviilasja materjalide kohaselt on maakohus korduvalt selgitanud võlgnikule tema tõendamiskoormust ning andnud täiendavaid tähtaegu oma väidete osas tõendite esitamiseks ning aruannete täpsustamiseks. Võlgnikul on olnud piisavalt aega kohtule vastamiseks ja oma väidete tõendamiseks.

§ 175

lg 3 teise lause kohaselt keeldub kohus võlgnikku 6 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kui võlgnik kohtu poolt määratud tähtaja jooksul teavet ei anna. Seega esineb täiendav alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus võlgnikku eelnimetatud tagajärje eest ka hoiatanud (II kd, tl 134 pöördel). 15. Maakohus ei märkinud määruses menetluskulude jaotust, kuigi oli selleks TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi kohustatud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise lahend on menetlust lõpetav lahend eelviidatud sätte tähenduses. Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada. Ringkonnakohus märgib sellest tulenevalt, et maakohtus tekkinud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti võlgniku kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks maakohus. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 7