← Eesti

4-19-3111/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-19-3111 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a määrus, millega jäeti rahuldamata süüdlase Germo Kiipuse taotlus talle Harju Maakohtu
  4. detsembri
  5. a määrusega nr 4-19-3111 täitmisele pööratud ja seni ärakandmata arestipäevade kandmise edasi lükkamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlane Germo Kiipus (ik 39711224925; elukoht: XXX; e-post:XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  6. juuni
  7. a määrus muutmata ja süüdlase Germo Kiipuse määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik, lähtuvalt VTMS §-st 198 edasikaebamisele mittekuuluv. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. 13.11.
  9. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2510,17,003072 määrati Germo Kiipusele KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsus jõustus 29.11.
  10. a. 12.12.
  11. a määrusega lükati rahatrahvi 200 eurot tasumine edasi 2 kuud kuni 28.01.
  12. a.
  13. 03.06.
  14. a esitas PPA Lääne prefektuur Pärnu Maakohtule avalduse, milles taotleti G. Kiipusele asenduskaristuse kohaldamist. Kuna G. Kiipus ei ole tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur tema suhtes täitemenetluse. 08.05.
  15. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest täiteasjas nr 196/2018/
  17. Pärnu Maakohtu 14.06.
  18. a kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-19-3111 asendati G. Kiipusele PPA Lääne prefektuuri 13.11.
  19. a otsusega väärteoasjas nr 2510,17,003072 määratud ja tasumata rahatrahv 200 eurot arestiga 5 päeva, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 5 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 3 kuud arvates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 02.07.
  21. Lääne-Harju kriminaalhooldusosakond esitas 02.10.
  22. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande, millega taotles süüdlasele määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist.
  23. Harju Maakohus tegi 07.10.
  24. a kohtumääruse, millega rahuldas erakorralise ettekande ning pikendas süüdlasele mõistetud üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuni 02.11.
  25. a.
  26. 04.11.
  27. a esitas Lääne-Harju kriminaalhooldusosakond Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles määratud karistuse täitmisele pööramist.
  28. Harju Maakohtu 19.12.
  29. a kohtumäärusega pöörati täitmisele G. Kiipusele Pärnu Maakohtu 14.06.
  30. a kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-19-3111 asenduskaristusena mõistetud ja ärakandmata 5 tundi üldkasulikku tööd, s.o 5 päeva aresti. G. Kiipusel tuli 5päevane arest ära kanda alates 07.01.
  31. a ja hiljemalt 07.03.
  32. a. Arest kuulus ära kandmisele ositi kokku kolmel korral. G. Kiipusele kohaldatud arest kuulus ära kandmisele PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses. Määrati, et juhul, kui G. Kiipus hoidub aresti kandmisele asumisest kõrvale, tuleb KrMS § 139 lg 1, lg 2 p 3 alusel kohaldada tema suhtes sundtoomist ning toimetada ta täitmisele pööratud aresti kandmisele Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse. Kohtumäärus jõustus 04.01.
  33. a.
  34. Harju Maakohtu 12.03.
  35. a kohtumäärusega rahuldati süüdlase G. Kiipuse taotlus talle Harju Maakohtu 19.12.
  36. a kohtumäärusega nr 4-19-3111 täitmisele pööratud ja ärakandmata arestipäevade kandmise edasi lükkamiseks. Kohustati G. Kiipust kandma ära talle Harju Maakohtu 19.12.
  37. a kohtumäärusega 4-19-3111 täitmisele pööratud ja ositi kandmisele kuuluv 5-päevane arest hiljemalt
  38. juuniks
  39. a Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses. G. Kiipuse poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada G. Kiipuse suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusele ning aresti kandmise aja algust hakata lugema tema aresti kandmisele toimetamisest. KarS § 82 lg 2 p 3 alusel G. Kiipusele Harju Maakohtu 19.12.
  40. a kohtumääruse nr 4-19-3111 täitmise aegumine peatus ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine oli edasi lükatud. Kohtumäärus jõustus 28.03.
  41. a.
  42. 08.06.
  43. a esitas G. Kiipus Harju Maakohtule uue taotluse, milles ta palus kohtul lükata edasi talle Harju Maakohtu 19.12.
  44. a kohtumäärusega väärteoasjas asenduskaristusena täitmisele pööratud ja senini ärakandmata arestipäevade kandmine majanduslikel põhjustel. Isik kaotas Covid-19 pandeemia tõttu oma senise töö- ja elukoha, kuid tal on võimalik uude kohta tööle asuda ja ka uus elukoht saada. Praegu aresti kandmisele asudes kaotaks ta oma töö- ja elukoha. MAAKOHTU MÄÄRUS
  45. Harju Maakohtu
  46. juuni
  47. a määrusega jäeti süüdlase taotlus rahuldamata. Oma otsustust põhjendas maakohus alljärgnevalt. Maakohtu hinnangul ei ole esitatud taotluse rahuldamine põhjendatud. G. Kiipusele on erinevate kohtute poolt korduvalt antud võimalusi talle PPA Lääne prefektuuri poolt määratud rahatrahvi asemel üldkasuliku töö tunde teha ja korduvalt on antud talle võimalus kanda arestipäevi, kusjuures veel ositi 2 päeva kaupa. G. Kiipus ei pidanud võimalikuks teha mitte ühtegi üldkasuliku töö tundi ning nende asendamisel arestipäevadega ei ole ta leidnud aega ka mitte ühegi arestipäeva ärakandmiseks. Isik on väitnud ka varasemalt, et ta kaotas oma endise töö ning soovib jällegi uude töökohta tööle asuda. Maakohtu hinnangul jäävad need isiku väited paljasõnalisteks. Avaldusele ei ole lisatud mitte ühtegi dokumenti, mis tõendaksid tema töösuhte olemasolu või selle lõppemist. Lisaks oleks isikul ju töötuna olnud piisavalt vaba aega arestipäevi kanda, kuna Covid-19 pandeemia ajal töötas kinnipidamiskeskus tavapärases korras. G. Kiipus seda võimalust aga ei kasutanud. Esialgu Pärnu Maakohtu 14.06.
  48. a kohtumäärusega nr 4-19-3111 G. Kiipusele asenduskaristusena kohaldatud üldkasuliku töö tundide tegemise kohustusest on möödunud juba üle 11 kuu, mistõttu ei ole põhjendatud võimaldada isikul arestipäevade kandmine edasi lükata. Harju Maakohtu 19.12.
  49. a kohtumäärus nr 4-19-3111 on jõustunud ja kuulub täitmisele ning täitmiskohtunikul puudub praegusel ajal alus karistuse kandmise veelkordseks edasilükkamiseks. MÄÄRUSKAEBUS
  50. G. Kiipus esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb aresti kandmise tähtaja pikendamist ja osadena kandmise võimaldamist. Kaebuse esitaja selgitab, et pärast taotluse esitamist helistas ta kohtunik Tatjana Bogdanova kohtusekretär KT-le ning soovis täpsustada, et uus töökoht on olemas ja ta on valmis lepinguid sõlmima, aga juhul, kui asenduskaristuse kandmiseks määratud tähtaega ei pikendata ning ta peab koheselt 17-päevast aresti kandma asuma, on ta sunnitud töökohast ning ka üürikorterist loobuma. Kaebaja küsis, kas ta peaks esitama dokumendid uue algava ja maikuu algul Covid19 tõttu lõppenud töösuhte kohta. Vastuseks sai: ''ma ei tea, ei oska öelda''. Lisas veel, et vajadusel saab mõlemad dokumendid esitada järgmiseks päevaks, millele vastati: ''Olgu, panen selle kirja''. Kohtulahendis oli välja toodud, et avaldusele ei ole lisatud mitte ühtegi dokumenti, mis tõendaksid töösuhte olemasolu või selle lõppemist. Lisaks märgiti, et töötuna oleks isikul ju olnud piisavalt vaba aega arestipäevi kanda, kuna Covid-19 pandeemia ajal töötas kinnipidamiskeskus tavapärases korras. Pärast määruse kättesaamist suhtles kaebaja Tatjana Bogdanova teise kohtusekretäri HT-ga, kes soovitas tal koostada määruskaebuse ning seekord lisada ka kõik vajalikud dokumendid. Lõppenud ning alanud töösuhet tõendavad dokumendid on lisatud kaebusele manusena. Lisaks on kohtulahendis välja toodud, et kuna isik jäi ootamatult töötuks, siis oleks ta pidanud asenduskaristust kandma asuma kuna tal oli selleks piisavalt vaba aega. Antud hetkel oli kaebajale oluline, et ta saaks jätkata oma maksekohustuste täitmist ning leiaks omale uue töökoha, et olukord veel hullemaks ei läheks. Covid-19 pandeemia oli ootamatu ja temast sõltumatu asjaolu ning tekitas palju takistusi. G. Kiipus soovib siiski oma asenduskaristust kanda osadena, nagu algselt määratud sai ning jätkata tööl käimist ja säilitada oma üürikorter. Praeguste otsuste tulemusena oleks ta poole kuu pärast nii töötu kui ka kodutu. Kuna hetkel on tal väga hea võimalus oma maksenõudeid järjest likvideerima hakata, siis sooviks ta esmajärjekorras sellega tegeleda, et vältida asenduskaristuste ja intresside kuhjumist. Kuna kõik ta trahvid, maksenõuded ja asenduskaristused on algselt olnud aastatetagused pisemad liiklusrikkumised soovib ta neist vabaneda esimesel võimalusel ja nii nagu on õige - ametlikult tööl käies ja kohtutäiturite nõudeid järjest rahuldades. Kaebaja märgib, et kahetseb, et neil üldse tekkida lasi. Kuna aresti kohene ja täies mahus korraga kandmine tekitaks vaid hulga lisaprobleeme palub ta selle tähtaega pikendada ning seda osadena kandma asuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  51. Ringkonnakohus leiab, et G. Kiipuse määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja maakohtu määruse tühistamiseks, põhjendades seda järgmiselt.
  52. VTMS § 209 lg 1 kohaselt teeb aresti täitmisele pööramise edasilükkamise otsustuse lahendit täitmisele pöörav kohus. Analoogselt KrMS §-ga 415 on tegemist reeglina ühekordse toiminguga, s.o otsuse täitmist ei lükata edasi korduvalt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
  53. veebruari 2017 määrus kohtuasjas 4-16-4772, p 6.1). G. Kiipuse suhtes on otsuse täitmine ühel korral (Harju Maakohtu 12.03.
  54. a määrusega) edasi lükatud ning uuesti edasilükkamiseks alust ei ole.
  55. Lisaks märgib ringkonnakohus, et G. Kiipusel on olnud piisavalt aega ning talle on antud korduvalt erinevaid võimalusi talle määratud karistuse täitmiseks. Erinevatel põhjustel ei ole ta seda siiski teinud. Sisuliselt on olnud läbivalt tema põhjenduseks, et tal on erinevad majanduslikud probleemid. G. Kiipus on esitanud ringkonnakohtule töölepingu, kuid ka see ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Asjaolu, et isik on tööga hõivatud ja võib aresti kandmise tõttu töökohast ilma jääda, ei õigusta määratud karistuse täitmata jätmist. Sama tuleb märkida ka üürikorteri eest tasumise vajadusega seonduvalt. G. Kiipusel võimaldati algselt kanda 5-päevane arest ositi, st et vajadusel oli tal võimalik kanda aresti nädalavahetuseti. G. Kiipusele on antud korduvalt erinevaid võimalusi talle määratud aresti kandmiseks, kuid isik on suhtunud sellesse ükskõikselt. Ringkonnakohtu hinnangul näitab G. Kiipuse suhtumine talle määratud karistuse kandmisesse, et suure tõenäosusega ei soovigi ta asuda karistust kandma. Vastasel juhul oleks süüdlane leidnud aega talle määratud 5-päevase aresti kandmiseks. Ringkonnakohus möönab, et karistuse kandmine võib omada negatiivset mõju G. Kiipuse tööalastele suhetele või ka tema majanduslikule olukorrale. Samas oli tal piisavalt pika aja jooksul korduvalt võimalus kanda mõistetud karistus ära määratud osade kaupa puhkepäevadel tähtaegselt (või algselt teha ära talle määratud 5 tundi üldkasulikku tööd) ning selliselt karistuse negatiivset mõju oma elu- ja töökorraldusele minimeerida. Mõistetud karistus aga peab avaldama nii üld- kui ka eripreventiivset mõju ega pea olema isiku jaoks mugav. Seega väide, et arest vaid tekitab lisaprobleeme, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Kuivõrd isikule on antud sisuliselt võimalus talle määratud karistust kanda igal võimalikul seaduses toodud leebemal moel, kuid ükski neist ei ole osutunud sobivaks, tuleb tal asuda aresti kandma.
  56. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  57. juuni
  58. a määruse muutmata ja süüdlase määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.