KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2020, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5988 Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi A V väärteoasi

§ 891

lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseiniku R Vu 11.11.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,000742 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik A V (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kaitsja: vandeadvokaat Silver Reinsaar kokkuleppel Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi tn 5a Rakvere) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON A V kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseiniku R Vu 11.11.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,000742, millega määrati A V’le

§ 891

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 135 trahviühiku ulatuses, s.o 540 eurot ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest A V’le tema poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 900 (üheksasada) eurot. Jõustunud kohtuotsus saata Rahandusministeeriumile. õigusabikulude hüvitamise osas täitmiseks Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD 1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III väärteomenetleja K M koostas menetlusalusele isikule A Vle 26.03.2019 väärteoasjas nr: 2590,19,000742 väärteoprotokolli selle kohta, et A V 13.02.2019 kella 09.00 ajal xxxx hoidis oma elukohas 2 tulirelva tingimustes, mis ei taganud nende juurde kõrvalise isiku juurdepääsu, relvad olid elutoas kapi otsas. 13.02.2019 kell 13.10 xxxx hoidis oma kasutuses olevas s/a xxxx reg. märgiga xxxx laskemoona tingimustes, mis ei välistanud neile kõrvalise isiku ligipääsu. Sellega rikkus menetlusalune isik A V relvaseaduse § 46 lg 1,3; § 45 lg 2 nõudeid. Väärtegu kvalifitseeriti

§ 891lg 1 järgi.

Nimetatud väärteoprotokolli kohaselt on lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 25.04.

1. 24.04.2019 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III väärteomenetleja K M määruse lahendi kättesaamise edasilükkamise kohta väärteoasjas nr: 2590,19,
2. Määruse kohaselt on väärteoasja menetluses selgunud, et A Vle koostatud väärteoprotokollis olevat rikkumise kirjeldust on vaja korrigeerida. Tuginedes eeltoodule tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli täiendada ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse.
3. 14.10.2019 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III väärteomenetleja K M menetlusalusele isikule A Vle väärteoasjas nr: 2590,19,000742 täiendava väärteoprotokolli selle kohta, et A V 13.02.2019 kell 09.00 ei hoidnud temale kuuluvaid tulirelvi – sileraudne xxxx, kaliiber xxxx, nr xxxx ja vintraudne xxxx, kaliiber xxxx, nr xxxx hoiukohas (xxxx) tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Antud tegevusega A V rikkus tulirelva hoiustamise nõudeid. 13.02.2019 kell 13.10 xxxx hoidis oma kasutuses olevas s/a xxxx reg. märgiga xxxx laskemoona tingimustes, mis ei välistanud neile kõrvalise isiku ligipääsu. Sellega rikkus menetlusalune isik A V relvaseaduse § 46 lg 1,3; § 45 lg 2 nõudeid. Väärtegu kvalifitseeriti

§ 891lg 1 järgi.

2 Menetlusalune isik A V väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud. 3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseiniku R Vu 11.11.2019 otsusega väärteoasjas nr: 2590,19,000742 määrati A Vle, juhindudes KarS § 56 lõikest 1, karistuseks

§ 891lg 1 alusel rahatrahv 135 trahviühiku ulatuses, s.o 540 eurot.

4. 28.11.2019 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja menetlusaluse isiku A V kaebus kohtuvälise menetleja otsusele. Arvestades asjaolu, et väärteoasjas puudub süüteo objektiivne ja subjektiivne koosseis ning on rikutud ausa menetluse põhimõtet, esitab menetlusalune isik kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, millega taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 kohaselt. Alternatiivselt taotleb menetlusalune isik menetluse otstarbekaalukusel lõpetamist, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Seaduses võib olla sätestatud ka muu süüteokoosseisu objektiivne tunnus.

§ 891

lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu täidab mh relva või laskemoona hoidmise nõuete rikkumine.

§ 45

lg 2 kohaselt tuleb tulirelva ja laskemoona hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.

§ 46lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb relva hoida relvakapis.

Käesoleva asja väärteoprotokollis on abstraktselt märgitud: „/…/ ei hoidnud temale kuuluvaid tulirelvi hoiukohas /…/ tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu“. Lisaks märgiti: „/…/ hoidis oma kasutuses olevas s/a xxxx reg. märgiga xxxx laskemoona tingimustes, mis ei välistanud neile kõrvalise isiku ligipääsu.“ Riigikohus on korduvalt leidnud, et VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteo arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja kohus ei saa ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Lisaks on Riigikohus leidnud, et VTMS § 69 lg 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda menetlusalusele isikule etteheidetava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused täidetuks. Kaitseõiguse tagamiseks ei piisa süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamisest. Käesolevas väärteomenetluses on väärteoprotokolli sisuliselt kopeeritud

§ 45

lg-s 2 sätestatud kohustus ja nenditud, et menetlusalune isik kopeeritud nõuet ei täitnud. Selliselt ei ole menetlusalusel isikul võimalik teostada efektiivselt oma kaitseõigust, kuivõrd ei ole võimalik esitada vastuväiteid asjaolule, millisel konkreetsel viisil tulirelvi ja laskemoona hoiti, mis ei taganud nende säilimist ja võimaldas neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Tulirelva või laskemoona relvakapist väljas hoidmine ei saa igakordselt tuua kaasa karistusõiguslikku vastutust, nt tuleb tulirelvi ja laskemoona hooldada ja puhastada. Sellest tulenevalt oleks pidanud väärteoprotokollis kirjeldama etteheidetavat tegu täpsemalt ja märkima, millisel konkreetsel viisil relvi ja laskemoona hoiti. Menetlusalune isik märgib, et väärteoprotokolli puudulikku teokirjeldust ei saa täiendada väärteoprotokollis märgitud tõenditega, sh menetlusaluse isiku enda ütlustega, kuivõrd 3 maakohus on seotud objektiivsete ja subjektiivsete asjaolude tuvastamisel väärteoprotokolli teokirjeldusega. Kokkuvõtlikult ei ole käesolevas asjas võimalik teostada kaitseõigust, kuivõrd menetlusalusele isikule ei ole selge, millisel viisil tulirelvade ja laskemoona hoidmine ei taganud nende säilimist ja võimaldas kolmandatele isikutele ligipääsu. Arvestades asjaolu, et väärteoprotokolli ei saa kohtumenetluses enam täiendada – kaitseõiguse rikkumist ei saa kõrvaldada, kuulub väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 kohaselt. Alternatiivselt ei rikkunud menetlusalune isik

-s sätestatud nõudeid. Tulirelva niiskelt hoiukappi panemine võib kahjustada tulirelva selliselt, et järgmisel korral võib esineda laskmisel tõrge. Selline tõrge võib lähedal olevatele isikutele ja laskjale endale olla eluohtlik, kuivõrd kuuli lennusuund võib muutuda. Menetlusalune isik taotleb asja lahendamist istungil. Menetlusalune isik taotleb tulirelva eksperdi A K ülekuulamist. A K saab anda ütlusi selle kohta, kuidas tulirelva säilitama ja hooldama peab. Täiendavalt saab ta anda ütlusi selle kohta, mis võib tulirelvaga juhtuda, kui seda niiskes keskkonnas hoida. Alternatiivselt VTMS §-le 29 taotleb menetlusalune isik väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi, kuivõrd eelnevatest põhistustest tulenevalt ei ole menetlusaluse isiku süü suur. Täiendavalt ei ole käesolevas asjas isiku karistamise osas avalikku huvi. Esitatud tõendite järgi ei ole menetlusaluse isiku tegevusega tekkinud erilist kahju. 5. 20.01.2020 esitas kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha esitatud kaebusele. Menetlusalune isik A V rikkus relvaseaduse (edaspidi

) § 46 lg 1,3; § 45 lg 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 891

lg 1 (relva, tulirelva olulise osa või käitlemise nõuete ning nende arvestuse ja registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumine) järgi. Vastutus eelpool nimetatud nõuete mittetäitmise korral näeb

§ 891lg 1 järgi ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot või aresti. Kr

A xxxx raames avastati isiku elukoha läbiotsimise käigus elamu esimese korruse eraldiseisvast elutoast, riidekapi pealt, kaks puidust käepidemega tulirelva (numbritega xxxx ja xxxx) koos relvakottidega. Esemed asetsesid läbiotsimise ajal riidekapi peal, olles kättesaadavad majas viibivatele isikutele. Vastavalt relvaseaduse § 45 lg 2 tuleb relva ja laskemoona hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Relvaseadus § 46 lg 3 kohaselt peab tulirelva hoidmiseks olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp. Menetlusaluse isiku süü rikkumiste toimepanemises on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, kus A V selgitab, et jahilt tulles, mil väljas oli lumine ja relvad said märjaks, võttis ta koju jõudes relvakotid lahti ja pani ahju juurde kuivama. Tuba, kus relvad olid, oli tema asjade jaoks ja lukustatav võtmega. Järgmisel päeval oli tal plaanis minna hommikul kohe koju, relvad ära puhastada ja panna oma hoiukohta – relvakappi. Sõidukis olnud musta karbi 40ne padruniga sai menetlusalune isik eelmisel õhtul jahikaaslase käest. Võttes arvesse eeltoodut, leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik on relvaomanikuna käitunud vastutustundetult ja eksinud relva hoiustamisnõuete vastu ning rikkunud relvaseadusest tulenevaid nõudeid relvaomanikule ning hoiustamistingimustele. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik pani teo toime ettevaatamatusest. 4 Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtuvälisele menetlejale esitatud ja kohtuväline menetleja leiab, et A V on talle süüks arvatud Relvaseaduse § 891 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Riigikohtu praktikale tuginedes tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Karistuse määramisel juhindub kohtuväline menetleja KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikkust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke, on kohtuväline menetleja seisukohal, et määratud karistus rahatrahvina vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks teda hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Isik peab talle määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel, kuna menetlusaluse isiku süü oli suur, pannes oma teoga ohtu pereliikmed, kellel oli juurdepääs relvadele ja samuti on isiku suhtes olemas avalik menetlushuvi. Tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas 2590,19,000742 muutmata ja A V kaebus rahuldamata. Vajadusel on kohtuväline menetleja nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

1. Viru Maakohtu 06.02.2020 määrusega nr 4-19-5988 määrati A V kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseiniku R Vu 11.11.2019 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,19,000742 läbi vaadata avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, Rakvere Rohuaia 8 20.02.2020 kell 14.
2. Menetlusaluse isiku A V taotlus kuulata üle tulirelva ekspert A K jäeti rahuldamata. 20.02.2020 kohtuistungile jäi ilmumata menetlusalune isik A V, kes saatis 19.02.2020 kohtule teate, et ei saa tervislikel põhjustel osaleda kohtuistungil, lisades juurde arstitõendi. Kohus määras asja arutamine edasi lükata ning uue kohtuistungi ajaks 20.03.2020 kell 13.
3. 20.03.2020 saabus kohtule menetlusaluse isiku A V kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaare taotlus planeeritud kohtuistungi edasilükkamiseks või alternatiivselt väärteoasja lahendamiseks kirjalikus menetluses, kuna A V ei näe enam vajadust väärteoasja nr 4-195988 lahendamiseks kohtuistungil. Kaitsja taotles enda terviseseisundist lähtuvalt kohtuistungi edasilükkamist, kuid märkis samas, et kohus määras kohtuistungi algselt põhjusel, et menetlusalune isik A V seda oma kaebuses taotles. A V taotles kohtuistungi korraldamist üksnes põhjusel, et ta taotles tulirelva asjatundja A K ülekuulamist. Kuid kohus on jätnud selle taotluse rahuldamata ning A Vl puudub seetõttu huvi kohtuistungi korraldamise vastu. Arvestades ka kohtute haldamise nõukoja soovitusi seoses nn uue koroonaviiruse levikuga, oleks kaitsja ja menetlusaluse isiku arvates igati mõistlik väärteoasja lahendada kirjalikus menetluses. 5
4. 03.04.2020 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku A V kaitsjalt vandeadvokaat Silver Reinsaarelt kaebuse täiendus, millega taotletakse:
5. Nõuda prokuratuurilt välja kriminaalasjas nr xxxx: 1) A V sõiduki xxxx reg nr xxxx läbiotsimise määrus; 2) A V elukoha xxxx läbiotsimise määrus; 3) tõendid, millele tuginedes leidis prokurör, et 12.02.2019 esines KrMS § 91 lõike 1 teises lauses nimetatud läbiotsimise alus, s.o põhjendatud alus kahtluseks, et läbiotsimismääruses märgitud otsitav ese asub läbiotsimise kohas.
6. Lahendada väärteoasi kirjalikus menetluses.
7. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lõike 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. Läbiotsimisprotokolli tõendina lubatavuses ei ole võimalik asja materjali pinnalt veenduda ja selleks tuleb koguda täiendavaid tõendeid. Väärteoasjas esitatud etteheide A Vle tugineb kriminaalasjas nr xxxx 13.02.2019 teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokollile. Kriminaalasjas A Vle esitatud kahtlustuse kohaselt uuritakse selles kriminaalmenetluses rajakaamera vargust. Selle varguse uurimiseks teostatigi läbiotsimine, mille käigus leiti juhuleiuna väärteoprotokollis nimetatud relvad ja laskemoon. KrMS § 91 lõike 1 teise lause kohaselt on läbiotsimise teostamine lubatud, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav ese asub läbiotsimiskohas. Seega on läbiotsimise puhul tegemist nn kvalifitseeritud menetlustoiminguga. Läbiotsimine riivab ulatuslikult kahtlustatava põhiõigust privaatsusele ning seetõttu on läbiotsimise teostamisele seadusega kehtestatud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Niisiis sõltub läbiotsimise lubatavus ja seeläbi ka läbiotsimise käigus avastatud teabe lubatavus tõendina sellest, kas läbiotsimise teostamise hetkeks olid täidetud läbiotsimise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Nii tuleb antud juhul kohtul kontrollida ühelt poolt, kas läbiotsimise teostamise hetkel eksisteeris läbiotsimismäärus kui formaalne dokument. Teiselt poolt tuleb aga kontrollida, kas esines ka läbiotsimise materiaalseid eelduseid. Nii tuleb kohtul käesoleva väärteoasja lahendamisel kontrollida, kas läbiotsimise hetkel esines kriminaalasjas nr xxxx põhjendatud alus kahtluseks, et mingisugune otsitav ese asub läbiotsimiskohas. Järelikult tuleb kohtul läbiotsimise materiaalsete eelduste hindamiseks välja selgitada: 1) millist eset läbiotsimise käigus leida sooviti; 2) millistele tõenditele tugines kahtlus, et see ese asus A V elukohas või sõidukis. Nendele kahele küsimusele antavast vastusest sõltubki lõppastmes läbiotsimisprotokolli kui tõendi lubatavus. Kui selgub, et mingit konkreetset eset ei otsitudki või et asjas puudusid alused arvamuseks, et see konkreetne ese võib asuda just A V elukohas, võis läbiotsimine olla lubamatu ja selle käigus kogutud tõendeid ei pruugi olla asjakohane väärteoasja lahendamisel arvesse võtta. Asja materjalis puuduvad mis tahes viited sellele, millist eset kõnealuste läbiotsimiste käigus otsiti ning samuti puuduvad igasugused tõendid sellest, et läbiotsimismääruse väljastamise hetke seisuga, s.o 12.02.2019 esines kriminaalasjas põhjendatud alus kahtluseks, et mingisugune kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või arestitav vara või laip oleks asunud A V elukohas või tema kasutuses olevas sõidukis. Läbiotsimisprotokolli seaduslikkuses ei olegi võimalik veenduda teisiti, kui läbiotsimismääruse käesoleva väärteoasja materjali juurde võtmisel. Kuivõrd kohus lahendab väärteoasja ab ovo põhimõttel, tuleb kohtul paratamatult välja selgitada, kas kriminaalasjas nr xxxx esines 12.02.2019 läbiotsimise teostamiseks KrMS § 91 lõike 1 teises lauses nimetatud läbiotsimise alus. Viidatud normi kohaselt on läbiotsimise aluseks põhjendatud kahtlus, et otsitav ese asub läbiotsimise kohas. 6 Kuivõrd antud juhul teostati läbiotsimine ka prokuratuuri määruse alusel, oli läbiotsimise eelduseks, et A V oli läbiotsimismääruse väljastamise hetkel kahtlustatav. KrMS § 33 lõike 1 kohaselt on kahtlustatav isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises. Seega on ka läbiotsimise puhul, kui see toimub prokuratuuri määruse alusel kahtlustatava kasutuses olevas kohas, vältimatult vajalik näidata ära põhjendatud kuriteokahtlus kui läbiotsimise vältimatu eeldus ning tõendid, millele see kahtlus tugineb. Kaitsja arvates peaks kohus niiviisi ex ante hindama, kas läbiotsimismääruse väljastamise hetkel esines KrMS § 91 lõike 1 teises lauses toodud alus A V elukoha xxxx ja tema sõiduki xxxx (reg nr xxxx) läbiotsimiseks ja kas A V osas esines 12.02.2019 seisuga põhjendatud kuriteokahtlus, et kõnealust läbiotsimist võiks üldse toimetada prokuratuuri määruse alusel. Kaitsja palub kohtul välja selgitada, kas 12.02.2019 seisuga esines kriminaalasjas nr xxxx objektiivne põhjendatud alus kahtluseks, et läbiotsimise määruses nimetatud ese võib läbiotsitavas kohas asuda. Lisaks puudub ilma läbiotsimismääruse asja juurde võtmiseta võimalus kontrollida, kas läbiotsimise kohas peeti nõuetekohaselt kinni nn lubamatu juhuleiu otsingute keelust. Nii on teatavasti läbiotsimise käigus lubatud üksnes ja ainult otsida läbiotsimismääruses nimetatud esemeid ning juhuleid ei ole lubatav, kui see leiti otsingute käigus, mis irdusid läbiotsimismääruses määratletust. Relvaseaduse võimalik rikkumine selgus juhuleiuna, mistõttu on oluline hinnata läbiotsimise käigu enda seaduslikkust. See pole aga võimalik, kui pole teada, milliste esemete otsimiseks antud juhul määrus üldse prokuratuuri poolt väljastati. Eeltoodust tulenevalt on paratamatult vajalik läbiotsimisprotokolli kui tõendi lubatavuse väljaselgitamiseks prokuratuurilt välja nõuda A V sõiduki xxxx reg nr xxxx läbiotsimise määrus, A V elukoha xxxx läbiotsimise määrus ning tõendid, millele tuginedes leidis prokurör, et 12.02.2019 esines KrMS § 91 lõike 1 teises lauses nimetatud läbiotsimise alus, s.o põhjendatud alus kahtluseks, et läbiotsimismääruses märgitud otsitav ese asub läbiotsimise kohas. Ilma nende tõenditeta ei ole kohtul võimalik hinnata läbiotsimisprotokolli tõendina lubatavust ja seetõttu võib olla võimatu ka väärteoasja lahendada. Väärteoprotokolli teokirjeldus ei ole nõuetekohane - sõltumata sellest, kas antud juhul esines läbiotsimise alus, ei ole A V karistamine põhjendatud juba väärteoprotokolli kantud teokirjelduse puudulikkusest tulenevalt. Riigikohus on oma korduvas ja aastate pikkuses praktikas osutanud, et väärteoasja lahendades on kohus VTMS § 87 kohaselt seotud väärteoprotokolli teokirjelduse piiridega. Nii on Riigikohus leidnud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses on süüdistusaktile esitatavad nõuded toodud KrMS §-s
8. Viidatud paragrahvi
9. lõike p 2 kohaselt kajastatakse süüdistusaktis süüdistuse sisu. Samasugune nõue sisaldub ka VTMS § 69 lõike 2 p-s
10. Nende õigusnormide eesmärgiks on tagada süüdistatava või menetlusaluse isiku informeeritus sellest, milles teda süüdistatakse. Käesolevas asjas koostatud väärteoprotokolli teokirjeldus sellisele nõudele ei vasta. Riigikohus on oma korduvas praktikas osutanud, et teo kirjeldus ei ole seadusest süüteokoosseisu asjaolude ümberkirjutus vaid süüdistuse sisus tuleb ära näidata välismaailmas aset leidnud faktid, mis süüdistaja hinnangul täidavad süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Antud juhtumil ei ole selliseid välismaailma faktilisi asjaolusid väärteoprotokollis esile toodud. Väärteoprotokolli teokirjelduses sisaldub üksnes väärteoprotokolli koostaja juriidiline arvamus, et kuidas iganes A V enda jahipüssi ja padruneid ka hoidis, see koht ei vastanud tingimustele, mis tagavad nende säilimise ja välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Võttes arvesse, et VTMS § 87 kohaselt on kohus seotud väärteoprotokolli piiridega, ei ole sellise süüdistuse alusel võimalik tuvastada, millistes kohtades asusid A V jahipüss ja 7 padrunid. See tähendab, et väärteoprotokollis ei ole esile toodud fakte, s.o nimetamata on jäetud see asukoht, kus täpselt A V enda jahipüssi ja padruneid hoidis. Väärteoprotokollis puudub välismaailma faktiliste asjaolude ring, mis võimaldaks üldse arutleda selle üle, mis koht see oli, kus A V enda jahipüssi ja padruneid hoidis. Seetõttu pole ka võimalik hinnata, kas see koht vastab relvaseaduses toodud nõuetele või ei vasta sellele. Relvade asukoha tuvastamine eeldaks väärteoprotokolli piiridest väljumist, kuna relvade ruumiline asukoht on väärteoprotokollis jäetud nimetamata. Seda, kas konkreetne asukoht vastab relvaseaduse nõuetele või mitte, peaks hindama kohus, kuid kohus saaks seda teha vaid juhul, kui süüdistaja oleks selle koha faktilise täpsusega ka ära nimetanud. Seetõttu oleks A V karistamine selle väärteoprotokolli alusel vastuolus VTMS §-ga
11. Kuivõrd väärteoprotokollis esitatud faktide ring ei võimalda tuvastada

§ 891

lõike 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu täidetust, tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lõike 1 p 1 alusel. Seetõttu on kaitsja seisukohal, et väärteomenetlus A V suhtes tuleb lõpetada sõltumata asjas kogutavatest tõenditest. Sellel põhjusel juhib kaitsja kohtu tähelepanu sellele, et kui kohus nõustub selle väitega, puudub teistel käesolevas menetlusdokumendis esitatud taotlustel asjakohasus, sest sel juhul läbiotsimisprotokollide lubatavusest väärteoasja lahendus ei sõltu. Kaitsja nõustub jätkuvalt väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

1. Viru Maakohtu 16.04.2020 määrusega väärteoasjas nr 4-19-5988 jäeti rahuldamata menetlusaluse isiku A V kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaare 03.04.2020 kohtule kaebuse täienduses esitatud taotlused nõuda prokuratuurilt välja kriminaalasjas nr xxxx: 1) A V sõiduki xxxx reg nr xxxx läbiotsimise määrus; 2) A V elukoha xxxx läbiotsimise määrus; 3) tõendid, millele tuginedes leidis prokurör, et 12.02.2019 esines KrMS § 91 lõike 1 teises lauses nimetatud läbiotsimise alus, s.o põhjendatud alus kahtluseks, et läbiotsimismääruses märgitud otsitav ese asub läbiotsimise kohas, sest nende tõendite kogumine ei oma väärteoasja lahendamisel tähtsust. Menetlusaluse isiku A V kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaare 03.04.2020 kohtule esitatud kaebuse täiendus saadeti kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale täiendava seisukoha esitamiseks. A V kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseiniku R Vu 11.11.2019 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,19,000742 määrati lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses.
2. 20.04.2020 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond Viru Maakohtule kohtuvälise menetleja täiendava seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja jääb eelnevalt esitatud seisukoha juurde. Kokkuvõtvalt on menetlusaluse isiku väärtegu nr 2590,19,000742 koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Samuti on antud teoga olemas avalik menetlushuvi. Kohtuväline menetleja palub jätta otsuse väärteoasjas 2590,19,000742 muutmata ja A V kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja arutamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha 8 lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
6. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik alus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kohtuvälise menetleja 11.11.2019 otsuse väärteoasjas nr: 2590,19,000742 aluseks on Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III väärteomenetleja K M 14.10.2019 täiendav väärteoprotokoll väärteoasjas nr: 2590,19,
7. Väärteoprotokolli kohaselt menetlusalune isik A V 13.02.2019 kell 09.00 ei hoidnud temale kuuluvaid tulirelvi – sileraudne xxxx, kaliiber xxxx, nr xxxx ja vintraudne xxxx, kaliiber xxxx, nr xxxx hoiukohas (xxxx) tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Antud tegevusega A V rikkus tulirelva hoidmise nõudeid. 13.02.2019 kell 13.10 xxxx hoidis oma kasutuses olevas s/a xxxx reg. märgiga xxxx laskemoona tingimustes, mis ei välistanud neile kõrvalise isiku ligipääsu. Riigikohus on selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. (3-1-1-45-11, p 9) 9 Kohus on seisukohal, et tegemist on puudulikult vormistatud väärteoprotokolliga, sest selles puudub faktiliste asjaolude kirjeldus, mille alusel oleks võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Väärteoprotokolli põhiosas peavad olema märgitud nii väärteo lühike kirjeldus kui ka teo toimepanemise aeg ja koht. Käesolevas asjas on väärteoprotokollis märgitud küll teo toimepanemise aeg ja koht, kuid teokirjeldusest ei ole võimalik tuvastada neid faktilisi asjaolusid, mille põhjal saaks kohus hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud ning kas menetlusalune isik on pannud toime need rikkumised, mida kohtuväline menetleja talle ette heidab. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalune isik A V rikkus

§ 46

lg 1,3 ja

§ 45

lg 2 nõudeid.

§ 46

lg 1 kohaselt peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Lisaks võib relva hoida kuni kahes eri aadressil asuvas ajutises hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 46

lg 3 sätestas, et tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp (edaspidi relvakapp). Nimetatud sätete rikkumist on kohtuväline menetleja väärteoprotokollis kirjeldanud viisil: ei hoidnud temale kuuluvaid tulirelvi – sileraudne xxxx, kaliiber xxxx, nr xxxx ja vintraudne xxxx, kaliiber xxxx, nr xxxx hoiukohas (xxxx) tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Antud tegevusega A V rikkus tulirelva hoidmise nõudeid. Kohus leiab, et sellisest teokirjeldusest ei selgu, kus kohas ja millistes tingimustes menetlusalune isik konkreetselt tulirelvi hoidis, mil viisil oli ohus nende säilimine ega see, mil viisil oli neile võimalik kõrvalise isiku juurdepääs. Seetõttu ei ole sellisest teokirjeldusest võimalik järeldada ka relvaseaduses sätestatud tulirelva hoidmise nõuete rikkumist.

§ 45

lg 2 sätestab, et relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Nimetatud sätte rikkumist on kohtuväline menetleja väärteoprotokollis kirjeldanud järgmiselt: hoidis oma kasutuses olevas s/a xxxx reg. märgiga xxxx laskemoona tingimustes, mis ei välistanud neile kõrvalise isiku ligipääsu. Kohus leiab, et ka siinkohal on kohtuväline menetleja jätnud väärteoprotokollis kirjeldamata, kus kohas ja millistes tingimustes menetlusalune isik konkreetselt laskemoona hoidis. Ainuüksi sellest, et ta hoidis laskemoona oma kasutuses olevas sõiduautos, ei saa järeldada, et laskemoonale oli ligipääs kõrvalisel isikul. Samuti pole kirjas, millise laskemoonaga oli tegemist ning kui palju seda oli. Kuna väärteoprotokollis esinevad puudused, mille tõttu ei ole võimalik tuvastada, kus kohas ja millistes tingimustes hoidis menetlusalune isik konkreetselt tulirelvi ja laskemoona ning kuidas selle tulemusena ei olnud tagatud nende säilimine ja välistatud juurdepääs kõrvalisele isikule, siis on sellega rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust 10 teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Väärteoprotokolli täiendamine kohtumenetluses ei ole võimalik ning seetõttu ei saa kohtumenetluse käigus kõrvaldada ka kaitseõiguse rikkumist ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt.

1. Maakohus märkis eespool, et vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Erandiks on juhud, mil kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust läbi vaatav kohus tuvastab mõne väärteomenetlust välistava asjaolu, millisel juhul võib ta kohtuotsuses jätta VTMS § 133 p-des 2-10 loetletud küsimused käsitlemata. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist eelnimetatud erandiga. Kuna käesolevas väärteoasjas on väärteoprotokoll koostatud puudustega ning sellega on rikutud menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse ja sellest tulenevalt kaitseõigust, siis leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. 20.04.2020 esitas menetlusalune isik A V kaitsja vahendusel kohtule taotluse tema poolt väärteomenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks summas 900 eurot. Taotlusele oli lisatud Advokaadibüroo Simson Straus OÜ 20.04.2020 arve nr 2020058 summas 900 eurot, mis taotluse kohaselt hõlmab nii suulisi konsultatsioone, materjalidega tutvumist, Politsei- ja Piirivalveameti seisukohtadega tutvumist ja ka kohtule kirjalike pöördumiste koostamist. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab, et taotletav summa õigusabi eest on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud õigusabiga. Menetlusalusele isikule A Vle kuulub VTMS § 23 alusel hüvitamisele tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 900 eurot riigieelarve vahenditest.
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 2, 120 lg 1, 132 p 3, 133-134 tuleb tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseiniku R Vu 11.11.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,000742, millega määrati A Vle

§ 891

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 135 trahviühiku ulatuses, s.o 540 eurot ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 11