1-20-4695/2

(20231500825)Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. juuni
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX (ik XXXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Martin Lepp (XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
3. juuni
4. a määrus muutmata ning XX esindaja vandeadvokaat Martin Lepa esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 08.03.
6. a esitas XX Politsei- ja Piirivalveametile kuriteokaebuse seoses asjaoluga, et avaldaja laste OO ja CC ema NN on taotlenud lastele uued ID kaardid, kuigi lastel olid olemas kehtivad isikut tõendavad dokumendid. Kuriteokaebuses leiab avaldaja, et uute ID kaartide tegemisel on NN esitanud õiguskaitseorganitele valeandmeid, kuivõrd laste ID kaardid ei olnud kadunud ning sellises tegevuses esinevad KarS § 280 lg 2 sätestatud kuriteo tunnused, mistõttu palus avaldaja alustada kriminaalmenetlust NN suhtes.
7. 23.04.
8. a koostas PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju Politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude süütegude grupi juhtivuurija Kaja Friedemann kriminaalmenetluse alustamata jätmises teatise, kuivõrd esitatud kuriteoteatele tuginedes puudusid alus ning ajend kriminaalmenetluse alustamiseks.
9. 30.04.
10. a esitas XX kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuurile PPA 23.04.2020 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisele, milles kaebaja ei nõustu teatises tooduga ning palub Põhja Ringkonnaprokuratuuril täiendavalt kontrollida, kas PPA poolt kriminaalmenetluse alustamata jätmine on põhjendatud.
11. 14.05.
12. a jättis Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kadi Ruus avaldaja 30.04.2020 esitatud kaebuse rahuldamata. Prokurör nõustus juhtivuurija poolsete põhjendustega, mistõttu kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade tühistamisele ei kuulunud. 1

(4)1-20-4695

1. 26.05.
2. a registreeriti Riigiprokuratuuris kriminaalmenetluse alustamist NN suhtes. XX kaebus, milles taotletakse Riigiprokuratuuri määrus
3. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Riigiprokurör selgitas, et KarS § 280 lg 2 koosseisu eeldused sisaldavad haldusorganile teadvalt valeandmete esitamist, kui teo eesmärgiks on saada ametlik dokument KarS § 350 mõistes, omandada õigus või vabaneda kohustusest. Eeltoodud sätte põhikoosseisu objektiivse koosseisu moodustab haldusorganile valeandmete esitamine. Valeandmetena on käsitletavad andmed, mis ei vasta faktilistele asjaoludele, s.o ei ole tõesed, näiteks esitatakse dokumendi taotlemisel haldusorganile teadlikult kolmanda isiku isikuandmeid, millist käsitlust on sedastanud nii Põhja Ringkonnaprokuratuur oma määruses kui ka PPA kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises. Käesoleval juhul ei nähtu, et NN oleks OO-le ja CC-le uusi isikut tõendavaid dokumente taotledes haldusorganile valeandmeid esitanud. Dokumendi taotlemise korral ei ole isikul võimalik haldusorganile PPA iseteenindusportaalis eraldi märkuse või teatena selgitada, miks isik taotleb käesolevaga uut dokumenti, kui ükski valikvastustes toodud variantidest sobima ei peaks. Valides etteantud valikvastustest olukorrale ligilähedasema, kuid võib-olla mittetäielikult tõese, ei ole piisav täitmaks KarS § 280 sedastatud kuriteokoosseisu ning käsitlemaks valeandmetena, mis lubaks algatada kriminaalmenetluse isiku suhtes. Vastavalt KrMS § 194 on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave, kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis, kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks, sest kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Seega, kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, siis on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Riigiprokuratuur asus seisukohale, et esitatud kuriteokaebuse pinnalt ei ole võimalik sedastada KarS § 280 lg 2 kuriteo tunnuseid, mistõttu puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks, mis on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
4. 02.07.
5. a esitas Riigiprokuratuuri määrusele kaebuse XX esindaja vandeadvokaat Martin Lepp, kes palub tühistada PPA 23.04.2020 teatis, Põhja Ringkonnaprokuratuuri 14.05.2020 määrus ja Riigiprokuratuuri 16.06.2020 määrus ja alustada kriminaalmenetlust. Samuti palub kaebaja lükata ümber PPA 23.04.2020 teatises olevad valeväited, mille kohaselt XX justkui ei reageerinud NN palvele anda laste ID kaardid NN-le üle, justkui ei andnud laste ID kaarte hoolimata palvest NN-le üle ning kaebusest nähtuvalt justkui teadlikult peitis laste ID kaarte ning seeläbi justkui takistas NN laste igapäevaelu korraldamisel. Kaebuse esitaja märgib, et XX leiab jätkuvalt, et NN poolt ID kaartide taotlemisel PPA-le teadlikult valeteatamine, et seni kehtinud ID kaardid on kadunud, ei saa kuidagi olla õiguspärane üksnes seetõttu, et valikvastustes ei olnud täpset vastet tegelikule olukorrale. Esiteks oleks NN-l olnud võimalik PPA-le muul moel (e-kirjaga, vastuvõtupunktis vms) teatada kaartide taotlemise tegelik põhjus. Teiseks ei oleks tegeliku põhjuse teatamisel (NN mingil põhjusel teadlikult ei soovinud küsida kaarte XX-lt, vaid pidas õigemaks taotleda lihtsalt uued kaardid) NN-le uusi kaarte üldse väljastatudki, kuna uute ID kaartide taotlemine ilma vajaduseta (endised ID kaardid olid alles ja 2

(4)1-20-4695 neid oli võimalik kasutada) ei ole lubatud. Seega NN, jättes kasutamata võimaluse teatada PPA-le ID kaartide tegeliku taotlemise põhjuse ning teades, et tegeliku põhjuse avaldamisel talle ID kaarte ei väljastataks, esitas PPA-le teadlikult valeandmeid saavutamaks oma eesmärki uute ID kaartide saamiseks vääralustel. Mingit sundust ega vältimatut vajadust uute ID kaartide taotlemiseks ja valeandmete esitamiseks ei esinenud. Kui esineb kahtlus, kas NN on pannud toime kuriteo, siis lähtuvalt in dubio pro duriore põhimõttest tuleb iga kahtlust tõlgendada kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Uurimisorganid ei tohiks otsida põhjuseid, miks NN õigusvastast tegevust õigustada, vaid kui on tuvastatud võimalik valeandmete esitamine, siis peaks kindlasti ka kriminaalasja alustama. Seda kasvõi juba preventiivsetel kaalutlustel, kuna nii NN-le kui ka ühiskonnale laiemalt peab andma ühemõttelise signaali, et haldusorganile teadvalt ja omakasupüüdlikel eesmärkidel valeandmete esitamine ei ole õigusriigis aktsepteeritav. Kui aktsepteerida NN poolt PPA-le teadvalt valeandmete esitamist, siis jääb arusaamatuks, miks PPA oma veebilehel (sh dokumentide taotlemise elektroonilises süsteemis, kust kaudu esitas taotluse ka NN olles kursis seal olevate PPA juhistega) rõhutatult hoiatab, et haldusorganile valeandmete esitamine on keelatud ja karistatav. XX rõhutab veelkord, et selgesõnaliselt tuleb ümber lükata PPA 23.04.2020 kirjas esitatud absurdsed ja paljasõnalised süüdistused XX suunal nagu oleks XX ID kaartidega seoses pannud toime mistahes rikkumisi (justkui ei reageerinud NNe palvele anda üle laste ID kaardid, justkui ei andnud ID kaarte hoolimata palvest üle NN-le, justkui teadlikult peitis laste ID kaarte). Üheski menetluses ega ühegi asutuse poolt ei ole kunagi tuvastatud laste ID kaartidega seoses XX poolt mistahes rikkumiste toimepanekut ning PPA sellekohased paljasõnalised ja laimava sisuga viited on väärad ning tuleb ümber lükata. Seejuures eriti arusaamatuks jäävad PPA sellekohased väited arvestades, et XX ei ole antud asjas üldse isegi üle kuulatud. Tegu on seega asja menetlenud PPA ametniku isikliku ja erapooliku mõtteväljendusega, mida professionaalne ametnik ei tohiks endale lubada. Mõistetav ei ole ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri ning Riigiprokuratuuri käitumine, kes teadmata põhjustel hoolimata XX kaebuste selgesõnalistest taotlustest on PPA poolt valeväidete esitamise küsimust oma määrustes täielikult ignoreerinud. Kui PPA sai esitada vastavaid väiteid, siis saavad PPA tegevuse seaduslikkuse üle järelevalvet teostavad asutused selles osas ka seisukoha võtta ning väited ümber lükata. Seejuures, kui prokuratuur või kohus leiavad, et vastavad väited on ümber lükatud seeläbi, et on muudetud kriminaalasja alustamata jätmise õiguslikke põhjendusi (PPA tugines väitele, et NN poolt valeandmete esitamine oli põhjendatud, kuna ta justkui ei teadnud ID kaartide asukohta, prokuratuur on pidanud valeandmete esitamist põhjendatuks, kuna valikvastused justkui ei võimaldanud muud käitumist), siis ka seda tuleb selgesti öelda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja riigiprokuröri määrustega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 16. juuni 2020. a määruse tühistamiseks ning kriminaalmenetluse alustamiseks. 9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tulenevalt KrMS §-st 208 saab ringkonnakohus anda hinnangu vaid Riigiprokuratuuri 16.06.2020. a määrusele, mistõttu jäävad tagajärjetuks kaebuse taotlused ringkonnakohtule PPA 23.04.2020. a teatise ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 14.05.2020. a määruse tühistamiseks. Samuti puudub ringkonnakohtul pädevus võtta seisukoht PPA poolt 23.04.2020. a teatises esitatud väidete osas ja ka nende ümberlükkamiseks. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine 3

(4)1-20-4695 eeskätt prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub üldjuhul pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Menetluse alustamata jätmise vaidlustamise puhul peab ringkonnakohus üksnes kontrollima, kas esineb piisav alus kriminaalmenetluse alustamiseks.

1. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalmenetluse alustamine on diskretsiooniotsus ning seetõttu tuleb kaaluda, kas esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele ja kas kuriteo toimepanemist on võimalik tõendada. KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Selline piirang kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid üksikisiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist. Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi intensiivselt riivav menetlus ja selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt. Käesoleval juhul on Riigiprokuratuur leidnud, et kuriteoteates ega kaebuses ei sisaldu sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. Ringkonnakohus nõustub riigiprokuröri seisukohaga, et käesoleval juhul puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks ja kaebuse väited ei lükka seda järeldust ümber. Kaebusest jääb selgusetuks, millist põhjust peab kaebaja silmas väites, et NN oleks ID kaartide taotlemise tegeliku põhjuse võinud teatada PPA-le muul moel. Pole selgitatud, milline see tegelik põhjus siis oli ja kuidas on sellest tegelikust põhjusest, miks NN uusi dokumente taotles, teadlik XX (kas NN avaldas talle selle või on see vaid isiku enda oletus). Sellest tulenevalt on subjektiivne ja oletuslik ka kaebuse väide sellest, et tegeliku põhjuse teatamisel ei oleks NN-le uusi dokumente väljastatud. Kaebuses heidetakse NN-le ette, et ta ei soovinud dokumente XX-lt küsida, mistõttu esitas hoopis valeandmeid avaldades taotluse uute dokumentide vormistamiseks. Selline kaebaja väide on alusetu. Nähtuvalt kuriteokaebusele lisatud dokumentidest, on NN XX-l palunud talle laste isikut tõendavad dokumendid üle anda. Seega on täiesti alusetu väita, et NN ei soovinud dokumente mingil põhjusel XX-lt küsida. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kaebuses on toodud vaid kaebajapoolsed oletuslikud ja subjektiivsed seisukohad, kuid mitte faktilisi asjaolusid, mida otsustuse tegemisel arvestatud ei oleks ja mis annaks aluse asuda riigiprokurörist erinevale seisukohale, siis märgib ringkonnakohus kokkuvõtvalt, et menetluse alustamata jätmine oli põhjendatud ja selle järelduse muutmiseks puudub eeltoodust tulenevalt käesoleval juhul alus.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus Riigiprokuratuuriga nõustuvalt, et alust kriminaalmenetluse alustamiseks käesoleval juhul ei ole ning jätab Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4